Seitsmeaastane sõda

Seitsmeaastane sõda oli aastail 17561763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.

Seitsmeaastane sõda
7yearswar.PNG
Preisi-Vene sõjategevus Euroopas
Toimumisaeg 17561763
Toimumiskoht Euroopa ja Põhja-Ameerika
Groß-Jägersdorfi lahing (1757)
Zorndorfi lahing (1758)
Palzigi lahing (1759)
Kunersdorfi lahingu (1760)
Territoriaalsed
muudatused
Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas
Osalised
Flag of Great Britain (1707–1800).svg Suurbritannia kuningriik
Arms of East Prussia.svg Preisimaa kuningriik
Coat of Arms of George I Louis, Elector of Hanover (1708-1714).svg Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Flag of Portugal.svg Portugali kuningriik
Armoiries de La Falloise.svg Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Wappen-HK (1736-1804).svg Hessen-Kasseli maakrahvkond
Royal Standard of the King of France.svg Prantsusmaa kuningriik
Flag of Russia.svgVenemaa keisririik
Flag of the Habsburg Monarchy.svg Austria keisririik
Flag of Sweden.svgRootsi kuningriik
Flag of Electoral Saxony.svg Saksimaa kuurvürstiriik
Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg Napoli kuningriik
QUATTRO MORI.jpg Sardiinia kuningriik
Väejuhid või liidrid
Flag of Great Britain (1707–1800).svg George II
Arms of East Prussia.svg Friedrich II
Coat of Arms of George I Louis, Elector of Hanover (1708-1714).svg Braunschweig-Lüneburgi hertsog Karl Wilhelm Ferdinand
Braunschweig-Beverni hertsog August Wilhelm
Flag of the Habsburg Monarchy.svg Maria Theresia
Royal Standard of the King of France.svg Louis XV
Flag of Russia.svg Jelizaveta Petrovna, Peeter III, Katariina II
Flag of Electoral Saxony.svg Friedrich August II Paks
Flag of Russia.svg Stepan Apraksin
Flag of Russia.svg Wilhelm von Fermor
Flag of Russia.svg Pjotr Saltõkov

Põhja-Ameerika kolooniates toimunud Inglise-Prantsuse ja indiaanisõja (1754–1763) tõttu kartis Suurbritannia kuningriik Prantsuse sissetungi Hannoveri, mille valitseja oli personaaluniooni alusel, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst George II. Georg II August moodustas liidu oma nõo, Brandenburgi-Preisi valitseja Preisimaa kuninga Friedrich Suurega, kombineerides Põhja-Ameerika konflikti Brandenburgi-Preisi–Austria kolmanda Sileesia või seitsmeaastase sõjaga (1756–1763).

Sõjategevus EuroopasRedigeeri

Sõda algas 17. (28) augustil 1756 Preisimaa kuningriigi kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile, Venemaa keisririigi liitlasele. Samal aastal ründas Prantsuse laevastik Vahemerel Suurbritannia vägesid ja vallutas Minorca saare. 1757. aasta suvel tungisid prantslased Hannoveri ja alistasid Hastenbecki lahingus Georg II Augusti poja Cumberlandi hertsogi Wilhelm Augusti, kes juhatas Inglise-Hannoveri väge, ning ajasid ta ja tema väe kaugemale Bremen-Verdenisse, kus ta endises Zeveni kloostris 18. septembril kapituleerus. Kuid Georg II August ei tunnistanud seda. Järgmisel aastal ajas Brandenburgi-Preisi, Hessen-Kasseli ja Braunschweig-Wolfenbütteli vägedega toetatud Briti armee okupandid välja.

1757. aasta mais asus Venemaa keisririigi sõjavägi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich II püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud Preisimaa kuningriigi ja Venemaa keisririigi vägede vahel toimusid Ida-Preisimaal. 24. juunil vkj 1757 vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Groß-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna (1709–1761) haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena (keisrikandidaat Peeter III preisimeelsus) jäi Apraksin äraootavale seisukohale edasise lahingutegevuse suhtes.

Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuhataja kohalt ning asendati krahv William W. Fermoriga, kes jätkas sõjategevust. Ta piiras ebaõnnestunult Danzigit ja Kostrzynit sai 25. augustil (vkj. 14. augustil) Zorndorfi lahingus rängalt lüüa poolteist korda väiksemalt Preisi armeelt, mida juhatas Friedrich II. Ta kaotas oma armeest ligi poole ja pidi taanduma. 11. (22) jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Königsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 1758. aastal jätkus sõjategevus Venemaa jaoks eriliste edusammudeta.

1759. aastal alustas Venemaa armee pealetungi Oderi liinil. Venemaa vägede uue ülemjuhataja Pjotr Saltõkovi juhtimisel lõi 41 000-meheline Venemaa armee 28 000-mehelist Preisi armeed ning purustas selle Palzigi lahingus ja vallutas Oderi-äärse Frankfurdi.

1.(12) augustil 1760 purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorfi lahingus Preisimaa armee ning 28. septembril (vkj 9. oktoober) 1760 vallutasid Berliini.

25. detsembril 1761 suri keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad. 24. aprillil 1762 sõlmisid Peeter III ja Friedrich II liidulepingu, mis küll Katariina II võimulesaamisel tühistati, kuid sõjategevust uuesti enam ei alustatud.

Vaata kaRedigeeri