2. november

2. november on Gregoriuse kalendri 306. (liigaastal 307.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. oktoober (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1926 – Vabariigi Valitsus valis Jüri Jaaksoni Eesti Panga presidendiks ja Jaan Kivisilla direktoriks.
• 1926 – Jaan Tõnisson valiti Riigi Majandusnõukogu esimeheks.
• 1934 – asutati Insenerikoda.
• 1953 – Karl Robert Pusta alustas tegevust Eesti esindajana Hispaanias, tehes visiidi välisminister Alberto Artajole.
• 1959 – Tartu Riikliku Ülikooli Arvutuskeskuses käivitati Eesti esimene elektronarvuti Ural-1.
• 1969 – Eestit ründas kohalike ilmavaatluste ajaloo tugevaim torm. Ruhnus mõõdeti tugevaimaks tormiiiliks 48 m/s.

Maailmas

• 743 – Bütsantsi keiser Konstantinos V võttis tormijooksuga tagasi Konstantinoopoli ning kukutas usurpaator Artabasdose.
• 1570 – Hollandi ja Jüütimaa rannikut laastas eriti ulatuslik tõusulaine.
• 1642 – Kolmekümneaastane sõda: Rootsi väed Lennart Torstensoni juhtimisel võitsid Teises Breitenfeldi lahingus Keisririigi vägesid.
• 1721 – Peeter I nimetati kogu Venemaa keisriks.
• 1789 – Prantsusmaa vaimulikkonna varad natsionaliseeriti.
• 1795 – Prantsusmaal tuli võimule direktoorium.
• 1798 – Maltal puhkes ülestõus prantslaste vastu.
• 1886 – Carl Benz sai patendi enda ehitatud autole.
• 1889 – Põhja-Dakota sai USA 39. ja Lõuna-Dakota 40. osariigiks.
• 1896 – Briti firma General Accident Co. hakkas esimesena maailmas oma klientidele pakkuma liikluskindlustust.
• 1898 – Minnesota ülikooli ja Northwesterni ülikooli Ameerika jalgpalli kohtumise ajal pandi alus ergutustantsule (cheerleadingule).
• 1899 – Teine buuri sõda: buurid alustasid Ladysmithi piiramist.
• 1914 – Esimene maailmasõda: Venemaa kuulutas sõja Türgile.
• 1936 – tööd alustas BBC televisioon.
• 1938 – Läti presidendile Kārlis Ulmanisele kingiti fotoaparaadi Minox esimene eksemplar.
• 1943 – endise Karatšai Autonoomse Oblasti alal pandi toime karatšaide totaalne küüditamine. 67 269 inimest asustati oma etniliselt kodumaalt sunniviisiliselt ümber, peamiselt Kasahstani ja Kõrgõzstani.
• 1959 – pärast litrilöögist saadud näovigastust võttis Jacques Plante esimese jäähoki väravavahina kasutusele kaitsemaski.
• 1964 – Saudi Araabias toimus perekonnasisene putš kuningas Sa‘ūd kukutati ning troonile sai tema poolvend Fayşal.
• 1988 – informaatik Robert Tappan Morris lõi esimese Internetis leviva ussviiruse – Morris Wormi.
• 2020 – rünnakud Viinis

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 2. novembril

• 1470 – Edward V, Inglismaa ja Prantsusmaa kuningas ning Iirimaa lord
• 1755 – Marie Antoinette, Prantsusmaa kuninganna 1770–1792
• 1795 – James Knox Polk, USA 11. president (1845–1849)
• 1865 – Warren Harding, USA 29. president (1921–1923)
• 1911 – Odysséas Elýtis, kreeka luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1979
• 1913 – Burt Lancaster, USA filminäitleja
• 1913 – Carmen Amaya, Hispaania flamenkotantsija ja laulja
• 1929 – Richard Taylor, Kanada füüsik, Nobeli auhind 1990
• 1932 – Melvin Schwartz, USA füüsik, Nobeli auhind 1988
• 1938 – Sophia, Hispaania kuninganna aastast 1975
• 1939 – Mikk Titma, eesti sotsioloog
• 1943 – Toomas Uba, eesti spordiajakirjanik
• 1944 – Keith Emerson, inglise muusik
• 1946 – Alan Jones, austraalia autovõidusõitja
• 1949 – Frankie Miller, šoti laulja
• 1959 – Saïd Aouita, maroko kergejõustiklane
• 1963 – Villu Tamme, eesti punkmuusik, luuletaja ja ristsõnade koostaja
• 1966 – David Schwimmer, USA filminäitleja
• 1967 – Peter Šaraškin, eesti purjetaja
• 1974 – Zsófia Polgár, ungari maletaja
• 1975 – Stephane Sarrazin, prantsuse rallisõitja
• 1983 – Gillian Apps, kanada hokimängija

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 2. novembril

• 1810 – Hermann, Hohenzollern-Hechingeni vürst
• 1846 – Esaias Tegnér, rootsi luuletaja, kreeka keele professor ja piiskop
• 1895 – Karl Frederik Aagaard, taani maalikunstnik
• 1930 – Viggo Jensen, taani sportlane
• 1950 – George Bernard Shaw, inglise-iiri kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat
• 1966 – Sadao Araki, Jaapani sõjaväelane ja poliitik
• 1986 – Arnold Matteus, eesti arhitekt
• 2011 – Ilmar Kullam, eesti korvpallur ja treener

Pühad

• hingedepäev

Ilmarekordid

• 1969. aasta novembritorm: Ruhnu saarel mõõdeti suurimaks tuule kiiruseks 48 m/s, mis on kehtiv Eesti rekord.

• Tallinna maksimumtemperatuur +11,0 °C (2000)
• Tallinna miinimumtemperatuur –10,1 °C (1966)
• Tartu maksimumtemperatuur +12,7 °C (1968)
• Tartu miinimumtemperatuur –12,3 °C (1960)