Breitenfeldi lahing (1642)
Breitenfeldi lahing oli Kolmekümneaastase sõja ajal 2. novembril (vkj 23. oktoobril) 1642 Rootsi ja Keisririigi vägede vahel Leipzigi lähedal Breitenfeldis peetud lahing.
| Breitenfeldi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Kolmekümneaastasest sõjast | |||
| Toimumisaeg | 2. november (vkj 23. oktoober) 1642 | ||
| Toimumiskoht | Breitenfeld, Saksimaa | ||
| Tulemus | Ülekaalukas Rootsi vägede võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Üksteist aastat varem oli samas kohas toimunud esimeses Breitenfeldi lahingus Gustav II Adolfi juhitud Rootsi armee saanud tähtsa võidu varem võitmatuna püsinud feldmarssal krahv Johann t’Serclaes von Tilly üle.
Teine Breitenfeldi lahing leidis aset feldmarssal Lennart Torstensoni juhitud Rootsi vägede, kes olid mõni päev varem asunud piirama Leipzigit, ning neile järgnenud keiserliku väe vahel. Keisririigi väge juhatasid keiser Ferdinand III vend ertshertsog Leopold Wilhelm ning kindralfeldmarssal Ottavio Piccolomini.
Keiserlik armee sai suurte kaotuste osaliseks: hukkunute või haavatutena langes rivist välja 15 000 meest, 5000 meest võeti vangi. Samuti kaotati kõik 46 suurtükki. Rootsi väed kaotasid hukkunute või haavatutena 4000 meest.
Võit Breitenfeldi lahingus võimaldas Rootsil okupeerida Saksimaa.
-
Breitenfeldi lahing 1642
Lahingus langenuid muuda
Johan Lilliehöök, Rootsi kindralmajor- Erik Schlange, Rootsi kindralmajor
- Joachim Friedrich von Zöge, Rootsi ooberstleitnant, Kiltsi, Erastvere ja Kooraste mõisnik