1934

Sündinud 1934 • Surnud 1934 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | ► | ►►

1934. aasta (MCMXXXIV) oli 20. sajandi 34. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

Pikemalt artiklis jaanuar 1934

9. jaanuar – Eesti saadik Berliinis Karl Menning tegi lahkumisvisiidi Saksa Riigi presidendile Paul von Hindenburgile.
22. jaanuar – Riias arreteeriti Jaan Tõnissoni tehingutega^[viide?] seotud erukindral Dmitri Lebedev.
30. jaanuar – Eesti saadik Stockholmis Friedrich Akel esitas oma ärakutsekirja Rootsi kuningale Gustav Vle.

VeebruarRedigeeri

Pikemalt artiklis veebruar 1934

6. veebruar – Eesti saadik Berliinis Friedrich Akel esitas oma volitused Saksamaa presidendile Paul von Hindenburgile.

MärtsRedigeeri

1. märts - avati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum praeguses Müürivahe 12, Tallinn hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis).

AprillRedigeeri

...

MaiRedigeeri

15. mai – Lätis leidis aset Ulmanise riigipööre.
23. mai – tulevahetuses USA politseiga hukkusid kurikuulsad röövlid-mõrvarid Bonnie ja Clyde.

OktooberRedigeeri

...

NovemberRedigeeri

...

DetsemberRedigeeri

...

Sündmused EestisRedigeeri

JaanuarRedigeeri

3. jaanuar – lasti liikvele kahesendine vahetusraha.
4. jaanuar – USA saadik John van Antwerp MacMurray esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
15. jaanuar – sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
15. jaanuar – Konstantin Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks.
21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 17 autot^[1].
24. jaanuar – hakkas kehtima muudetud põhiseadus, mis nägi ette riigivanema valimise rahva poolt viieks aastaks.
29. jaanuar – August Tõruvere valiti Alatskivi vallavanemaks.
30. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner^[1]
31. jaanuar – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks.

VeebruarRedigeeri

1. veebruar – Eesti vanim politseinik, allkonstaabel Jaan Kulmann, sai 70-aastaseks.
6. veebruar – Hariton Berezin valiti Mustvee alevivanemaks.
7. veebruar – August Jukk valiti Jõgeva alevivanemaks.
8. veebruar – registreeriti Konstantin Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee.
12. veebruar – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
15. jaanuar – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
15. veebruar – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
17. veebruar – registreeriti ühing "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine".
Veebruaris ilmus Heiti Talviku esimene luulekogu "Palavik"^[2].
21. veebruar – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24^[1].
28. veebruar – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0^[1]

MärtsRedigeeri

1. märts – toimus teine rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2% eestlasi).
4. märts – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6^[1]
7. märts – Soome eestlane Kalevi Kotkas ületas esimese eurooplasena Brasiilias Rio de Janeiros kõrgushüppes 2 meetrit^[1].
12. märts – riigivanem Konstantin Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra ja määras Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks.
12. märts – Kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner keelas poliitilised koosolekud nii kinnistes ruumides kui ka lahtise taeva all, samuti rongkäigud.
12. märts – Soomes Salpausselkä suusamängudelt võtsid esimest korda osa Eesti murdmaasuusatajad^[1].
14. märts – moodustati Eesti Võimlejate Liit^[1].
16. märts – Riigikogu kiitis valitsuse erakorralised meetmed heaks.
24. märts – registreeriti Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Selts.
24. märts – Jaan Inno valiti Koorküla vallavanemaks.

AprillRedigeeri

1. aprill – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium.
10. aprill – Riigikogu põllumeeste kogude rühm esitas ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu 50-ni.
20. aprill – Tapal hävis tulekahjus 12 elumaja kõrvalhoonetega.
25. aprill – riigivanem Konstantin Päts nimetas alates 1. maist 1934 Tallinna linnapeaks Jaan Sootsi.
25. aprill – Vabariigi Valitsus nimetas alates 1. maist 1934 Nõmme linnapeaks Ludvig Mühlbachi, Tartu linnapeaks Aleksander Tõnissoni ja Narva linnapeaks Jaan Lutsu.
26. aprill – Roomas toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eestit esindas vaid kaks maadlejat, kellest August Neo sai hõbemedali^[1].

MaiRedigeeri

2. mai – Tallinnas avati Ülemiste tsiviillennuväli.
13–14. mai – valiti Nõmküla vallavolikogu.
25. mai – Valitsuse ettepanekul kuulutas riigivanem oma dekreediga välja koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4-klassiliseks. Sellele järgnesid 5-klassiline keskkool ja 3-klassiline gümnaasium.^[3]
29. mai – Tallinnas tegi esimese lennu esimene Eestis konstrueeritud lennuk PON-2 "Enn"^[2].

JuuniRedigeeri

2. juuni – Tartus algasid Eesti riigi lipu 50. aastapäeva pidustused^[2].
3. juuni – eelmise päeva lipu pidustuste raames avati Otepää kiriku seinal bareljeefid, mis EÜS oli lipu õnnistamisele pühendanud^[2].
13. juuni – valitsus otsustas, et riigistab osaühisuse Raadio-Ringhääling^[2].
14. juuni – Valdeku laskeväljal hukkus mürsuplahvatuses 10 Tondi sõjakooli aspiranti ning vigastada sai üle 20 sõjaväelase.^[4]
15.–17. juuni – Tallinnas toimusid I Eesti Mängud. Mängudelt võttis osa üle 3000 võimleja ja 500 sportlase^[1].
18. juuni – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935^[1].
19. juuni – EELK kirikukogu valis uueks piiskopiks Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Hugo-Bernhard Rahamäe^[2].
23. juuni – Võnnu lahingu aastapäeva tähistati esimest korda võidupühana.
29. juuni – toimus Eesti-Leedu jalgpallimaavõistlus, mis jäi viiki 1:1^[1].

JuuliRedigeeri

...

AugustRedigeeri

1. august – lasti käibele 1-kroonine metallvahetusraha.
17. august – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Irboska vallavanema Nikita Semjonovi.
18.–20. august – Soome president Pehr Evind Svinhufvud oli visiidil Eestis.

SeptemberRedigeeri

15. september – avati Tallinna Kunstihoone.
15. september – Pärnu linna delegatsioon andis riigivanem Konstantin Pätsile Pärnu aukodaniku diplomi.
15. september – riigivanem Konstantin Päts kohtus V Riigikogu rühmade esindajatega.
16. september – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ordineeriti piiskopiks.
21. september – Valdu Rannaleet ületas purilennukil Sinilind Soome lahe.

OktooberRedigeeri

1. oktoober – loodi Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus^[5].
2. oktoober – Riigivanema otsusega lõpetati V Riigikogu istungjärk.

NovemberRedigeeri

2. november – asutati Inseneride Koda^[2].
17. november – ilmus lavakunsti kuukirja "Teater" esimene number^[2].

DetsemberRedigeeri

12. detsember – esimest korda anti välja riigivanema kirjandusauhinnad, pärjatuiks osutusid Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey^[2].
21. detsember – jõustus 18. detsembril antud Siseministri sundmäärus nr 19 trükitoodete suhtes, perioodilised trükitooted pidid avaldama ametlikke teadaandeid^[6].
Aasta lõpus ilmub kaks tähelepanuväärset ajaloolist romaani: "Ümera jõel" (autor: Mait Metsanurk) ja "Surnud majad" (autor: August Mälk)^[2].

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1934

7. jaanuar – Charlie Jenkins, USA kergejõustiklane
7. jaanuar – Abel Posse, Argentina kirjanik ja diplomaat
10. jaanuar – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
11. jaanuar – Jean Chrétien, Kanada poliitik
27. jaanuar – Édith Cresson, Prantsuse poliitik
1. veebruar – Andres Sööt, eesti filmilooja
2. veebruar – Otar Ioseliani, gruusia filmirežissöör
10. veebruar – Ilona Laaman, eesti luuletaja
11. veebruar – Manuel Noriega
24. veebruar – Bettino Craxi, Itaalia poliitik
27. veebruar – Ralph Nader, USA poliitiline aktivist
3. märts – Jacek Kuroń, Poola poliitik
6. märts – Mihhail Žvanetski, humorist
9. märts – Juri Gagarin, kosmonaut
26. märts – Herald Eelma, eesti graafik
1. aprill – Vladimir Pozner, teleajakirjanik
15. aprill – Kuulo Kalamees, eesti seeneteadlane
18. aprill – Arne Mikk, eesti ooperilavastaja
22. aprill – Ene-Margit Tiit, eesti matemaatik
24. aprill – Shirley MacLaine, USA filminäitleja
4. mai – Tatjana Samoilova, vene teatri- ja filminäitleja
8. mai – Udo Petersoo
21. mai – Gleb Panfilov, filmirežissöör
30. mai – Aleksei Leonov, kosmonaut
6. juuni – Albert II, Belglaste kuningas
10. juuni – Valli Naelapea, eesti luuletaja
29. juuni – Taavo Virkhaus, eesti dirigent
1. juuli – Sydney Pollack, USA filmirežissöör
1. juuli – Ester Pajusoo, eesti näitleja
1. juuli – Nasta Pino, eesti ajakirjanik
4. juuli – Colin Welland, Briti näitleja ja stsenarist
7. juuli – Rein Einasto, eesti geoloog
11. juuli – Giorgio Armani, moekunstnik
12. juuli – Van Cliburn, USA pianist
13. juuli – Wole Soyinka, Nigeeria kirjanik
13. juuli – Aleksei Jelissejev, kosmonaut
16. juuli – Õie Orav, eesti filmiloolane
19. juuli – Hilja Varem, eesti näitleja
2. august – Valeri Bõkovski, kosmonaut
2. august – Ain-Elmar Kaasik, eesti arstiteadlane
2. august – Tatjana Elmanovitš, eesti filmiteadlane
2. august – Lembit Valt, eesti filosoof
3. august – Jonas Savimbi, Angola poliitik
4. august – Allan Murdmaa, eesti arhitekt
16. august – Pierre Richard, prantsuse koomik
22. august – Norman Schwarzkopf, USA kindral
30. august – Anatoli Solonitsõn, vene filminäitleja
4. september – Eduard Hill, estraadilaulja
6. september – Tiiu Lass, eesti keraamik
19. september – Brian Epstein
20. september – Sophia Loren, itaalia filmitäht
21. september – Leonard Cohen, Kanada laulja
22. september – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja
22. september – Helga Nõu, eesti kirjanik
23. september – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
26. september – Winnie Mandela
28. september – Brigitte Bardot, prantsuse filminäitleja
7. oktoober – Ulrike Meinhof
13. oktoober – Nana Mouskouri, laulja
18. oktoober – Kir Bulõtšov, ulmekirjanik
19. oktoober – Kalju Terasmaa, eesti muusik
22. oktoober – Georgi Jungvald-Hilkevitš, Venemaa filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist
5. november – Kira Muratova, filmirežissöör
9. november – Carl Sagan, USA astronoom
9. november – Ingvar Carlsson, Rootsi poliitik
10. november – Ülle Ulla, eesti baleriin ja näitleja
19. november – Valentin Ivanov, Nõukogude Liidu jalgpallur
24. november – Alfred Schnittke, helilooja
28. november – Kaljo Põllu, eesti graafik
8. detsember – Alissa Freindlihh, filminäitleja
18. detsember – Boriss Volõnov, kosmonaut
21. detsember – Hendrik Krumm, Eesti laulja
26. detsember – Richard Swinburne, inglise filosoof
27. detsember – Larissa Latõnina, Nõukogude Liidu sportvõimleja, edukaim sportlane olümpiamängudel 18 medaliga

SurnudRedigeeri

1. jaanuar – Jakob Wassermann, saksakeelne kirjanik
1. jaanuar – Gustav Märja, Petseri konstaabel
31. jaanuar – Walter Wellman, USA lennunduspioneer
11. veebruar – Fritz Klatte, saksa keemik
18. veebruar – Albert I, Belglaste kuningas
23. veebruar – Edward Elgar, briti helilooja
7. märts – Ernst Enno, eesti kirjanik
14. märts – João do Canto e Castro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
23. mai – Clyde Barrow ja Bonnie Parker
11. juuni – Lev Võgotski, Nõukogude psühholoog ja eripedagoog.
1. juuli – Ernst Röhm (tapeti)
4. juuli – Marie Curie
25. juuli – Nestor Mahno
2. august – Paul von Hindenburg, Saksa kindral ja poliitik
9. oktoober – Alexander von Kluck, saksa sõjaväelane
16. november – Alice Liddell, Lewis Carrolli raamatu "Alice Imedemaal" nimitegelase prototüüp
1. detsember – Sergei Kirov, nõukogude riigitegelane (tapeti)

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – Harold Clayton Urey
meditsiin – George Hoyt Whipple, George Richards Minot, William Parry Murphy
kirjandus – Luigi Pirandello
rahu – Arthur Henderson

ViitedRedigeeri

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 ^2,9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 230–233
↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
↑ "„Viska ära! See, kurat, võib lõhkeda!"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. juuli 2021.
↑ Valitsuse informatsiooni ja propaganda talituse seadus (RT 1934, 81, 680)
↑ Siseministri sundmäärus nr 19, RT 1934, 107, 845

VälislingidRedigeeri

Eesti Kroonika 1934

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 ^2,9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 230–233

[Rannap-3] Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[Lõhkeda-4] "„Viska ära! See, kurat, võib lõhkeda!"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. juuli 2021.

[7R36V-5] Valitsuse informatsiooni ja propaganda talituse seadus (RT 1934, 81, 680)

[7Ycw2-6] Siseministri sundmäärus nr 19, RT 1934, 107, 845

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]