Helga Nõu
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Helga Nõu (kuni 1957. aastani Helga Raukas; sündinud 22. septembril 1934 Tartus) on eesti kirjanik ja õpetaja.
Elulugu
muudaHelga sündis metsainspektor Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetaja Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast alates veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus.
Ta käis aastatel 1942–1944 Pärnu Linna 5. Algkoolis. Rootsis õppis ta aastatel 1945–1948 edasi Adelsö algkoolis. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Stockholmis Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis (1950–1955). Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajate Seminaris, kus ta õppis aastatel 1955–1957 ja mil ajal sai ta õpetajakutse Örby kooli.
29. detsembril 1957 abiellus Helga Enn Nõuga. Nende esimene laps Laine sündis 1960. aastal. Teine laps, poeg Heino sündis 1961. aastal ning 1965. aastal said nad ka teise tütre Liia. Kõik lapsed sündisid Uppsalas.
Örby koolis töötas Helga Nõu algkooliõpetajana aasta (1957–1958) ning edasi töötas õpetajana Balingsta koolis, Södra Hagundas kolm aastat (1958–1961), Uppsala Eesti täienduskoolis seitse aastat (1962–1969) ja asendusõpetajana kolm aastat (1973–1976) Sunnersta koolis. Pärast seda töötas ta aasta (1975–1976) uurimisassistendina Uppsala Ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Aasta hiljem alustas ta õpetamist Eriksbergi-Hogadali koolis, kus töötas kakskümmend kaks aastat (1977–1999). Pärast seda elab ta vaheldumisi Eestis ja Rootsis.
Looming
muuda- "Kass sööb rohtu" (Lund 1965, 2. tr Tallinn 1991)
- "Kord kolmapäeval" (Lund 1967, 2. tr Tallinn 1993)
- "Oi, oi, oi, mis juhtus?" (Lund 1967, 2. tr Tallinn 2022)
- "Ruuduline röövel" (Lund 1965, 2. tr Tallinn 1990)
- "Tiiger, tiiger" (Lund 1969, 2. tr Tallinn 1990)
- "Paha poiss" (Lund 1973, 2. tr Tallinn 1990)
- "Põgenejad" (Mana 1978-1979)
- "Pea suu!" (Stockholm 1983, 2. tr Tallinn 1994, 3. tr Tallinn 2004, 4. tr Tallinn 2003, 5. tr Tallinn 2010, 6. tr Tallinn 2011, 7. tr Tallinn 2017, 8. tr Tallinn 2022)
- "Uus lugemik 1" (Stockholm 1983)
- "Uus lugemik 2" (Stockholm 1990)
- "Inimvaresed" (Stockholm 1993, 2. tr Tallinn 1994)
- "Hundi silmas" (Tartu 1999)
- "Tõmba uttu!" (Tallinn 2001, 2. tr Tallinn 2003, 3. tr Tallinn 2004, 4. tr Tallinn 2010, 5. tr Tallinn 2011, 6. tr Tallinn 2017, 7. tr Tallinn 2022)
- "Kuues sõrm" (Tallinn 2003, 2. tr Tallinn 2011; läti keelde tõlgitud: Riia 2010)
- "Ood lastud rebasele" (Tallinn 2006; rootsi keelde tõlgitud: Stockholm 2007)
- "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust Elin Toonaga" – Looming 2007, nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27
- "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas" (Tartu 2008)
- "Appi!" (Tartu 2008)
- "Elu täis üllatusi: Helga Nõu 75: maale ja mõtteid 1956-2009: segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad" (Tartu 2009)
- "Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010)
- "Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011)
- "Mahajätjad" (Tallinn 2013)
- "Kas sa Tammsaaret oled lugenud?" (Tartu 2014) (Rutt Hinrikuse koostatud kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga)
- "Nartsiss, meesteõgija" (Tallinn 2016)
- "Ingel ja idioot" (Tallinn 2019)
- "Sim-sala-Harri" (Tallinn 2020)
Tõlkeid
muuda- "Vaata, Madicken, lund sajab!" (Stockholm 1984)
- "Kui väike Ida tahtis teha vempu"
- "Mina tahan ka koolis käia" (Stockholm 1985)
Kerstin Thorvall
- "Õhtujutud Andresest, varsti 4" (Stockholm 1985; eesti keelde)
Aleksander Raukas
- "Reisimärkmeid ühe ränduri elust" ("Reseanteckningar ur en vandringsmans liv"; rootsi keelde)
Lisaks sellele on ta tõlkinud ka oma novelle. Tema enda loomingut on veel tõlgitud soome, läti, rootsi ja vene keelde. "Ood lastud rebasele" on tõlgitud rootsi keelde (2007). "Kuues sõrm" on väljaandmisel läti keeles (2010).
Ühiskondlik/rahvuslik tegevus
muuda- Eesti Paadiklubi "Nautici" (1985–1992)
- Uppsala Eesti Selts (1961–...)
- Väljaanne "Eesti Kroonika 1957"
- Ajakiri "Tulehoidja" (1952–1957)
- Eesti Komitee (1962–2006)
- Eesti Kultuuri Koondis Rootsis (1963–...)
- Liberaalne Erakond (1966–1979)
- Lõuna-Rootsi Eesti Maja (1972–...)
- Kirjastus "Eesti Kirjanike Kooperatiiv" (1973–1996)
- Eesti Kirjanduse Fond (1974–1975)
- Rootsi Eestlaste Esindus (1975–1978)
- Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut (1975–1993)
- Sveriges Invandrarförfattarförbund (1975–1997)
- Balti Instituut (1976–1996)
- Rootsi Kirjanike Liit (1977–1997)
- Välismaine Eesti Kirjanike Liit (1977–2000)
- E.E.L.K Uppsala Kogudus (1978–...)
- Ühing "Metroo" (1981–1993)
- Uppsala Eesti Skautlike Noorte Sõprade Selts (1981–1998)
- Rootsi Õpetajate Liit (1983–1999)
- PEN-klubi (1985–1992; 2010–...)
- Uppsala Eesti Klubi (1986–2000)
- Eesti Kirjanike Liit (1992–...)
- Eesti Kirjanduse Selts (2000–...)
Tunnustus
muuda- 1968 – Eesti Kultuuri Koondise auhind
- 1971 – Henrik Visnapuu preemia ("Tiiger, tiiger")
- 1983 – Õpetaja Lauri nimeline Noorsookirjanduse auhind
- 1983 – Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
- 1990 – Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[1]
- 2002 – Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse I koht ("Kuues sõrm")
- 2014 – Eesti Vabariigi kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul
- 2019 – Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia ("Ingel ja idioot")
- 2019 – Eesti Vabariigi kultuuriministri tänukiri ja preemia 85. sünnipäeva puhul
- 2019 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia[2]
- 2024 -- Eesti Vabariigi president Alar Karise õnnitlus- ja aukiri 90. sünnipäeva puhul
Viited
muuda- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia pälvis Helga Nõu". ERR. 31.01.2020.
Kirjandus
muuda- Rutt Hinrikus, "Helga Nõu proosa" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 527–533
- Rutt Hinrikus, "Malbe mässaja. Usutlus Helga Nõuga" – Looming nr 9/2004, lk 1399–1415
- Eesti kirjandus paguluses 20. sajandil, Tallinn 2008, lk 220–228 ja bibliograafia lk 248–249, käsitluse autor Rutt Hinrikus; ka lk 349–350 (näidendist "Põgenejad", Piret Kruuspere) ja lk 549–550 (laste- ja noorsooraamatutest, Reet Krusten)
- "Roppus tabab valusamalt kui rusikas". Intervjuu, üles kirjutanud Margus Kasterpalu – Postimees 17. mai 1999, lk 19
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Helga Nõu |
- Helga Nõu, "Kõige tähtsam õpik on juturaamat. Kogemusi Rootsi koolist ja raamatukogust" (ettekanne algupärase lastekirjanduse päeval Tartu Keskraamatukogu lasteosakonnas 12. aprillil 2000)
- Anneli Sihvart, "Kiusatus koju tulla" – Maaleht, 31. august 2000, lk 23
- "Üksteist tundma õppinud". Helga ja Enn Nõu, intervjueerinud Aita Kivi – Eesti Naine, oktoober 2009, lk 100–102
- Sümpoosion "Helga Nõu 75". Ettekanded: Kärt Hellerma "Helga Nõu üksinduse labürindis: otse ja mõistu", Kalle Kurg "Kus on Schrödingeri kassi kodu?", Rutt Hinrikus "Mis on hundi silmas ja tiigri südames", Rein Veidemann "Helga Nõu piirolu[d]", Ädu Neemre "Mõista, mõista, kes see on – pealt pedagoogiline, seest psühholoogiline"
- Saade "OP!" Eesti Televisioonis 22.09.2009: Enn Nõu ja Helga Nõu; Kalle Kurg ja Mart Meri Helga Nõu loomingust
- Kaarel Kressa. "Helga Nõu noorteromaani tegelased ajaga pahuksis". Eesti Päevaleht, 14. mai 2010
- Lühikokkuvõtted Helga Nõu teostest
- Helga Nõu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK