Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia on üks Eesti Kultuurkapitali väljaantavatest elutööpreemiatest, mis määratakse kultuuri- ja sporditegelastele elutöö eest.[1]

Igal aastal antakse välja kaheksa Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiat. Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemiaid antakse välja alates 2016. aastast.[1]

Preemiasumma suurused kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ja kera raskuseks on tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.[1]

Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia laureaadid muuda

  • 2016 – Heljo Mänd (lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud peaaegu kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui ka suurtele)
  • 2017 – Mats Traat (vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust “Kandilised laulud” olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani)
  • 2018 – Piret Saluri (meisterlik tõlkija, Soome-Eesti kultuurisilla hoidja ja eesti kirjanduse vahendaja põhjanaabrite juures)
  • 2019 – Helga Nõu (eesti kirjanduse 1960. aastate põlvkonna üks kesksemaid autoreid, kes on vääriliselt hoidnud elus meie kirjandust sundpaguluse ajal Rootsis ning seejärel seda silmapaistvalt edendanud ja edendamas taas iseseisval kodumaal, kajastades lastele, noortele ja täiskasvanutele mõeldud probleemi-, teema- ja käsitlusviisi poolest rikastes, vormiuuenduslikes, eri vaatepunkte ja stiililaade ühendavates, psühholoogiliselt täpsetes ning emotsionaalselt pingestatud teostes haaravalt nii reaalelu päevakajalisi kui ka igavikulisi küsimusi)
  • 2020 – Jaan Rannap (lastekirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjandusorbiidil püsinud peaaegu kuuskümmend aastat ning pakkunud mitmele põlvkonnale suurepärast lugemisvara – üle 40 teose. Kirjanduslukku ja laste südamesse on ta end kirjutanud nii humoorikate jutustustega koolielust kui ka haaravate loomalugude ja seiklusjuttudega. Ta on töötanud lasteajakirjade ja -lehtede toimetajana, kõige pikemalt ajakirjas Täheke. Ta on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest ning tema enda teoseid on tõlgitud 20 keelde.)
  • 2021 – Lehte Hainsalu (kirjanik ja publitsist, kes on loonud rikkaliku ja mitmekesise loomingu varasalve, kust leiab teoseid nii täiskasvanuile kui lastele, nii proosat kui luulet ja kelle looming on ajakohane, hoolikalt valitud sõnastusega, mõttetihe ja elu põhiväärtusi rõhutav.)
  • 2022 – Peeter Torop (Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor ja kauaaegne semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud semiootik, kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, kirjanduse, tõlkimise ja tõlketeooria mõtestaja, ühtlasi tõlkija ja toimetaja. Õppejõud, kes kogu oma isiku, teadmiste ja tegevusega on olnud väga paljude üliõpilaste ja kolleegide sügavalt haritud ning eetiliseks innustajaks ja toetajaks.)

Vaata ka muuda

Viited muuda