Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia
- Mitte segi ajada Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiaga
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia on kirjandusauhind, mida annab välja Eesti Kultuurkapital. Auhind asutati 1994. aastal.
Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil.
Kirjanduse sihtkapitali aastapreemaid määratakse kalendriaasta jooksul ilmunud parimate teoste eest järgmistes kategooriates:
- proosa
- luule
- näitekirjandus
- esseistika
- lastekirjandus
- kirjandusteaduslik artikkel, essee või lühiuurimus
- Eesti võõrkeelne kirjandus
- eesti ilukirjanduse tõlge võõrkeelde
- võõrkeelse ilukirjanduse tõlge eesti keelde
- mõttekirjanduse tõlge eesti keelde
- vabaauhind
Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud teose eest, mis on eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud trükis või e-raamatuna.
Näitekirjanduse auhind antakse alates 2020. aastast välja iga kolme kalendriaasta tagant (järgmine 2026. aastal jne.), võttes arvesse kolme eelneva kalendriaasta jooksul trükis või e-raamatuna ilmunud teosed.
Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut.
Artikliauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul esimest korda ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Auhinna võib määrata ka artiklisarja või autorikogumikus esimest korda ilmunud artikli eest. Monograafiaid, kogumikke ja mitut artiklit sisaldavaid väljaandeid hinnatakse esseistika kategoorias.
Eesti võõrkeelse kirjanduse auhind määratakse kahe eelmise kalendriaasta jooksul esmatrükis ilmunud võõrkeelse kirjandusteose eest (luule, proosa, näitekirjandus, esseistika), mis on ilmunud eraldi väljaandena ja mille autor elab Eesti Vabariigis. Auhind antakse esimest korda välja 2026. aastal (2024. ja 2025. aastal ilmunud teoste eest).
Ilukirjanduse tõlkeauhinna puhul arvestatakse peale teose tõlke kvaliteedi ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi.
Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse parimale eelmise kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteos on omaette trükisena ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge filosoofiline, esseistlik, dokumentaalne või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsema žanrilise määratluse otsustab auhinnažürii.
Vabaauhind antakse eesti keeles loodud teose eest, mis ei mahu teiste auhinnatavate kategooriate alla.
Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt vastava kalendriaasta 15. septembriks:
- kolmeliikmelise žürii proosaauhinna, luuleauhinna ja vabaauhinna määramiseks,
- kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks,
- kolmeliikmelise žürii esseistika ning artikliauhinna määramiseks,
- üle kahe kalendriaasta kolmeliikmelise žürii Eestis elava võõrkeelse autori kirjandusauhinna määramiseks,
- kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade (eesti ilukirjanduse tõlkimine võõrkeelde, ilukirjanduse tõlkimine eesti keelde) määramiseks,
- kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks,
- üle kolme kalendriaasta kolmeliikmelise žürii näitekirjanduse auhinna määramiseks.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kategooriad, statuut ja žüriide suurus on aja jooksul mõnevõrra muutunud. Viimati kohendati aastaauhindade väljaandmise korda 2024. aastal.[1]
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kehtiva statuudi ja laureaatide nimekirjad leiab Eesti Kultuurkapitali veebisaidilt.[2]
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaViited
muuda- ↑ Larm, Pille-Riin (4. oktoober 2024). "Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti. [Intervjuu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esimehe Piret Viiresega.]". Sirp. Vaadatud 27. märtsil 2025.
- ↑ "Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad". Eesti Kultuurkapitali veebisait. Vaadatud 27. märtsil 2025.