Ava peamenüü
Vikipeedia

Mats Traat

Mats Traat esinemas HeadReadil 29. mail 2011

Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik, luuletõlkija ja stsenarist.

Tema tuntumate teoste seas on näiteks "Tants aurukatla ümber" (1971), "Pommeri aed" (1973), "Inger" (1975), "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) ja "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982).

Mats Traat on Eesti NSV teeneline kirjanik (1977). Ta mitmel korral pälvinud Virumaa kirjandusauhinna, Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna ja Tuglase novelliauhinna. 2001. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Sisukord

EluluguRedigeeri

Mats Traat sündis 1936. aastal Meema (praegu Arula) külas Kuudse talus (praegu suusabaas).

Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes koolis (Arula, Vana-Otepää, Nõuni). Seitsmenda klassi lõpetas Rannus, misjärel töötas Kureküla sovhoosis. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi tehnik-mehhaaniku kvalifikatsiooniga, töötas 1957–1958 Rõngu MTJ-s normeerijana ja 1958–1959 põllumajandustehnika riikliku järelevalve insener-inspektorina Hiiumaal. Ta lõpetas 1964 Moskvas M. Gorki nimelise Kirjandusinstituudi, töötas 1965–1968 stsenaristide toimetuskolleegiumi liikme ja filmitoimetajana Tallinnfilmis. 1968–1969 õppis ta Moskvas kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel, seejärel on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna.

2016. aastal tähistati kirjaniku 80. sünnipäeva[1] Arulas ja Rannus. Rannu mõisa pargis avati 2016. aasta suvel kirjaniku nimeline pink.

LoomingRedigeeri

Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ta on kirjutanud ka näidendeid ja filmistsenaariume ning tõlkinud poola, tšehhi, makedoonia ja läti luulet.

RomaanidRedigeeri

  • "Irdinimene" (1967)
  • "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (kirjutatud 1965-1966; 1973; kordustrükk 1985)
  • "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005)7)
  • "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005)
  • "Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008)
  • "Kohvioad" miniromaan (1974; kordustrükk 1985)
  • "Inger" (1975; kordustrükid 1985 ja 2016)
  • "Türgi oad" (1977; kordustrükk 1985)
  • "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979; kordustrükk 1985 ja Minge üles mägedele proloogina 2008)
  • "Rippsild" (1980; kordustrükk 1985)
  • Valitud teosed I ja II (1985)
  • "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990)
  • "Üksi rändan" (1985; tsenseerimata kordustrükk koos järjega Kodu on ilus 2011) 
  • "Minge üles mägedele (I, II ja III jagu) (1987)
  • "Hirm ja iha" (1993)
  • "Kodu on ilus" (1994)
  • "Hirm ja iha" (1993)
  • "Minge üles mägedele II (IV, V ja VI jagu) 1994
  • "Peremees võtab naise" – Minge üles mägedele VII jagu (1997)
  • "Muld lõhnab" – Minge üles mägedele VIII jagu (1999)
  • "Valge lind" – Minge üles mägedele IX jagu (2000)
  • "Haamri all" – Minge üles mägedele X jagu (2001)
  • "MINGE ÜLES MÄGEDELE":
    • 1. köide – proloog, I, II, III ja IV jagu (2008)
    • 2. köide – V, VI, VII ja VIII jagu (2009)
    • 3. köide – IX, X ja XI jagu (2009)
    • 4. köide – XII jagu (2010) – 4 köidet koos proloogi ja 12 jaoga 3350 lk
  • "Valge maja" (2017)

LuulekogudRedigeeri

  • "Kandilised laulud" (1962)
  • "Küngasmaa" (1964)
  • "Kaalukoda" (1966)
  • "Kassiopeia" (1968)
  • "Laternad udus" (1968)
  • "Ilmakaared" (1970)
  • "Etüüdid läiteks" (1971)
  • "Hilised talled" (1976)
  • "Harala elulood" (1976)
  • "Lagendiku aeg" (1977)
  • "Valitud luuletused" (1979)
  • "Septembrifuuga" (1980)
  • "Valitud teosed III", luule (1985)
  • "Sügislootus" (1986)
  • "Jäälilled" (1988)
  • "Ajalaulud" (1990)
  • "Vastuseta" (1991)
  • "Koidu kätes" (1993)
  • "Armastuse päiv", edimäne kogu luuletusi tartu murden (1995)
  • "On unistus kui ränikivi" (2000)
  • "Kõllane õtak", tõne kogu luuletusi tartu murden (2001)
  • "Harala elulood" (2001)
  • "Uued Harala elulood" (2002)
  • "Elusäde" (2003)
  • "Turg ilma Sokrateseta" (2004)
  • "Orjavits õitseb" (2005)
  • "Traat armastusest" (2006)
  • "Soe õhtu" (2008)
  • "Oidipus läheb Toompeale" (2010)
  • "Tule rüütamine" (2010)
  • "Vastsed Harala elulood" (2011)
  • "Valgus võtab ka ruumi" (2012)
  • "Ugandi igatsus", kolmass kogu luuletusi tartu murden (2013)
  • "Alalütlev" (2015)
  • "Roheline laev" (2016)
  • "Kahutus" (2018)

NäidendiraamatRedigeeri

  • "Maikuu rohi" (2016)

NovellikogudRedigeeri

  • "Koputa kollasele aknale" (1966)
  • "Mänguveski" (1972)
  • "Kohvioad", novell või miniromaan (1974)
  • "Umbsõlm. Armuvägi" (1989)
  • "Kartaago kiirrong" (1998)
  • "Rukkirääk linnas", marginaale (2001)
  • "Islandi suvi" (2003)
  • "Sarviku armastus" (2007)
  • "Kolm Solveigi" (2015)

LuuletõlkedRedigeeri

  • Poola keelest: Wladyslaw Broniewski – "Kevadest ja surmast" (1971); Tadeusz Rožewicz – "Roheline roos" (1982);
  • tšehhi keelest: Jiri Wolker – "Haljas aas" (1974);
  • makedoonia keelest: Blaže Koneski – "Armunud tütarlapsed" (1986);
  • läti keelest: Knuts Skujenieks – "Seeme lume all" (2018).

FilmistsenaariumidRedigeeri

  • "Tants aurukatla ümber" 1968
  • "Ukuaru", V. Saare romaani järgi 1972
  • "Puud olid, puud olid hellad velled" 1984
  • "Sügis", O. Lutsu romaani järgi 1990

Teoste lavastusi teatritesRedigeeri

  • 1973 "Tants aurukatla ümber" lavastus Tallinna Draamateatris – Voldemar Panso. tema enda instseneering
  • 1976 "Kohviubade" lavastus Endlas – Aarne Üksküla, tema enda instseneering
  • 1982 "Päike näkku" lavastus Tallinna Draamateatris – Mikk Mikiver
  • 1982 "Päike näkku" lavastus Moskvas Malaja Bronnaja teatris – Mikk Mikiver
  • 1985 "Pommeri aia " lavastus Tallinna Draamateatris – Mikk Mikiver, autori instseneering
  • 2011 "Läbi klaasi" lavastus Meleski klaasivabriku peasaalis – Priit Pedajas

Teoste tõlkeid teistes keeltesRedigeeri

Tema luuleraamatud on ilmunud bulgaaria keeles (3 raamatut), hindi keeles, läti keeles (2 raamatut), soome keeles, vene keeles (4 raamatut). Luuletsükleid on ilmunud prantsuse, saksa, hollandi, norra, rootsi ja esperanto keeles, samuti paljudes toonase Nõukogude Liidu rahvaste ja Ida-Euroopa keeltes.

Proosatõlkeid:

  • "Tants aurukatla ümber" on ilmunud 12 keeles: läti, ungari, leedu, vene, soome, bulgaaria, tšehhi, kirgiisi, tadžiki, esperanto, slovaki keeles; pluss veel üks keel, mida ma ei suuda meenutada;
  • "Pommeri aed" – vene, bulgaaria, poola keeles;
  • "Inger" – saksa, soome, vene, ukraina keeles;
  • "Kohvioad" – vene, ukraina, poola keeles;
  • "Rippsild" – soome ja vene keeles;
  • "Puud olid, puud olid hellad velled" – vene keeles;
  • "Karukell, kurvameelsuse rohi" – vene, soome, läti keeles;
  • novell "Kartaago kiirrong" soome keeles eraldi raamatuna.

TunnustusedRedigeeri

Kultuurkapitali iseloomustuses öeldakse Mats Traadi kohta nõnda: „Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust «Kandilised laulud» olnud sõna otseses mõttes Eestit kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.“

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa on tõlkija Victoria Traat.

ViitedRedigeeri

  1. ↑ http://arulakyla.blogspot.com.ee/2018/ Arula külavanem Voldemar Tasa
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 350
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 366

VälislingidRedigeeri

Filmid, videod, fotodRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mats_Traat&oldid=5324183"