Mats Traat

Mats Traat on eesti luuletaja, proosakirjanik, luuletõlkija, dramaturg ja stsenarist. Ta on sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Meema (praegu Arula) külas Kuudse talus (praegu suusabaas). Elukohavahetuste tõttu õppis ta Arula, Vana-Otepää ja Nõuni koolis. Seitsmenda klassi lõpetas ta Rannu koolis, seejärel töötas Kureküla sovhoosis. 1957 lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi tehnik-mehhaaniku kvalifikatsiooniga. Töötas Rõngu masina-traktorijaamas normeerijana ning 1958-1959 põllumajandustehnika riikliku järelevalve insener-inspektorina Hiiumaal. 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 1965-1968 töötas ta kinostuudios Tallinnfilm kunstiliste filmide toimetuskolleegiumi liikme ja filmitoimetajana. 1969 lõpetas ta kaheaastased kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused Moskvas, misjärel on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna.

Mats Traat esinemas HeadReadil 29. mail 2011

2016. aasta suvel avati Rannu pargis kirjanikunimeline mälestuspink. Samal aasta tähistati ta 80. sünnipäeva Arulas ja Rannus.l

EluluguElukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes koArulas Aula, Vana-Otepää, Nõuni). Seitsmenda klassi lõpetas Rannus, misjärel töötas Kureküla sovhoosis. Seejärel lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi tehnik-mehaaniku kvalifikatsiooniga,1957–1958 töötas Rõngu MTJ-s normeerijana ja 1958–1959 põllumajandustehnika riikliku järelevalve insener-inspektorina Hiiumaal. Ta lõpetas 1964 Moskvas Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi, 19651968 töötas stsenaristide toimetuskolleegiumi liikme ja filmitoimetajana Tallinnfilmis. 1968–1969 õppis Moskvas kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel, misjärel on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna.2016. aastal tähistati kirjaniku 80. sünnipäeva[1] Sihval ja Rannus. Rannu mõisa pargis avati 2016. aasta suvel kirjanikunimeline pink.Redigeeri

LoomingRedigeeri

Traat alustas oma loominguteed luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. .

RomaanidRedigeeri

  • "Irdinimene" (1967)
  • "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (kirjutatud 1965-1966; 1973; kordustrükk 1985; taastatud variandi trükk 2019)
  • "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005
  • "Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008)
  • "Kohvioad" miniromaan (1974; kordustrükk 1985)
  • "Inger" (1975; kordustrükid 1985 ja 2016)
  • "Türgi oad" (1977; kordustrükk 1985)
  • "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979; kordustrükk 1985 ja "Minge üles mägedele" proloogina 2008)
  • "Rippsild" (1980; kordustrükk 1985)
  • Valitud teosed I ja II (1985)
  • "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990)
  • "Üksi rändan" (1985; tsenseerimata kordustrükk koos järjega "Kodu on ilus" 2011
  • "Minge üles mägedele (I, II ja III jagu) (1987)
  • "Hirm ja iha" (1993)
  • "Kodu on ilus" (1994)
  • "Hirm ja iha" (1993)
  • "Minge üles mägedele II (IV, V ja VI jagu) (1994)
  • "Peremees võtab naise" – Minge üles mägedele VII jagu (1997)
  • "Muld lõhnab" – Minge üles mägedele VIII jagu (1999)
  • "Valge lind" – Minge üles mägedele IX jagu (2000)
  • "Haamri all" – Minge üles mägedele X jagu (2001)
  • "MINGE ÜLES MÄGEDELE":
    • 1. köide – proloog, I, II, III ja IV jagu (2008)
    • 2. köide – V, VI, VII ja VIII jagu (2009)
    • 3. köide – IX, X ja XI jagu (2009)
    • 4. köide – XII jagu (2010) – 4 köidet koos proloogi ja 12 jaoga 3350 lk
  • "Valge maja" (2017)

LuulekogudRedigeeri

  • "Kandilised laulud" (1962)
  • "Küngasmaa" (1964)
  • "Kaalukoda" (1966)
  • "Kassiopeia" (1968)
  • "Laternad udus" (1968)
  • "Ilmakaared" (1970)
  • "Etüüdid läiteks" (1971)
  • "Hilised talled" (1976)
  • "Harala elulood" (1976)
  • "Lagendiku aeg" (1977)
  • "Valitud luuletused" (1979)
  • "Septembrifuuga" (1980)
  • "Valitud teosed III", luule (1985)
  • "Sügislootus" (1986)
  • "Jäälilled" (1988)
  • "Ajalaulud" (1990)
  • "Vastuseta" (1991)
  • "Koidu kätes" (1993)
  • "Armastuse päiv", edimäne kogu luuletusi tartu murden (1995)
  • "On unistus kui ränikivi" (2000)
  • "Kõllane õtak", tõne kogu luuletusi tartu murden (2001)
  • "Harala elulood" (2001)
  • "Uued Harala elulood" (2002)
  • "Elusäde" (2003)
  • "Turg ilma Sokrateseta" (2004)
  • "Orjavits õitseb" (2005)
  • "Traat armastusest" (2006)
  • "Soe õhtu" (2008)
  • "Oidipus läheb Toompeale" (2010)
  • "Tule rüütamine" (2010)
  • "Vastsed Harala elulood" (2011)
  • "Valgus võtab ka ruumi" (2012)
  • "Ugandi igatsus", kolmass kogu luuletusi tartu murden (2013)
  • "Alalütlev" (2015)
  • "Roheline laev" (2016)
  • "Kahutus" (2018)
  • "Tuulelagi" (2019)
  • Taivatäis tsirke",nelläss luulekogu tartu keelen (2020)

NäidendiraamatRedigeeri

  • "Maikuu rohi" (2016)

NovellikogudRedigeeri

  • "Koputa kollasele aknale" (1966)
  • "Mänguveski" (1972)
  • "Kohvioad", novell või miniromaan (1974)
  • "Umbsõlm. Armuvägi" (1989)
  • "Kartaago kiirrong" (1998)
  • "Rukkirääk linnas", marginaale (2001)
  • "Islandi suvi" (2003)
  • "Sarviku armastus" (2007)
  • "Kolm Solveigi" (2015)
  • "Abielu viies päev" (2020)

LuuletõlkedRedigeeri

  • Poola keelest: Wladyslaw Broniewski – "Kevadest ja surmast" (1971); Tadeusz Rožewicz – "Roheline roos" (1982);
  • Tšehhi keelest: Jiri Wolker – "Haljas aas" (1974);
  • Makedoonia keelest: Blaže Koneski – "Armunud tütarlapsed" (1986);
  • Läti keelest: Knuts Skujenieks – "Seeme lume all" (2018).

FilmistsenaariumidRedigeeri

  • "Tants aurukatla ümber" 1968
  • "Ukuaru", V. Saare romaani järgi 1972
  • "Puud olid, puud olid hellad velled" 1984
  • "Sügis", O. Lutsu romaani järgi 1990

Teoste lavastusi teatritesRedigeeri

  • 1973 "Tants aurukatla ümber" lavastus Tallinna Draamateatris – Voldemar Panso, tema enda lavastus
  • 1976 "Kohviubade" lavastus Endlas – Aarne Üksküla, tema enda lavastus
  • 1982 "Päike näkku" lavastus Tallinna Draamateatris – Mikk Mikiver
  • 1982 "Päike näkku" lavastus Moskvas Malaja Bronnaja teatris – Mikk Mikiver
  • 1985 "Pommeri aia " lavastus Tallinna Draamateatris – Mikk Mikiver, autori instseneering
  • 2011 "Läbi klaasi" lavastus Meleski klaasivabriku peasaalis – Priit Pedajas

Teoste tõlkeid teistes keeltesRedigeeri

Tema luuleraamatuid on ilmunud bulgaaria keeles 3, hindi keeles, läti keeles 2 , soome keeles, vene keeles 4. Luuletsükleid on ilmunud prantsuse, saksa, hollandi, norra, rootsi ja esperanto keeles, samuti paljudes toonase Nõukogude Liidu rahvaste ning Ida-Euroopa keeltes.

Proosatõlkeid:

  • "Tants aurukatla ümber" on ilmunud 12 keeles: läti, ungari, leedu, vene, soome, bulgaaria, tšehhi, kirgiisi, tadžiki, esperanto, slovaki keeles jne;
  • "Pommeri aed" – vene, bulgaaria ja poola keeles;
  • "Inger" – saksa, soome, vene ja ukraina keeles;
  • "Kohvioad" – vene, ukraina ja poola keeles;
  • "Rippsild" – soome ja vene keeles;
  • "Puud olid, puud olid hellad velled" – vene keeles;
  • "Karukell, kurvameelsuse rohi" – vene, soome ja läti keeles;
  • Novell "Kartaago kiirrong" eraldi raamatuna soome keeles;
  • Novell "Hellenurme õhtud" eraldi raamatuna saksa keeles

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa on tõlkija Victoria Traat.

ViitedRedigeeri

  1. http://arulakyla.blogspot.com.ee/2018/ Arula külavanem Voldemar Tasa
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3577
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 366

VälislingidRedigeeri

Filmid, videod, fotodRedigeeri