Piret Saluri
Eesti diplomaat ja tõlkija
Piret Saluri (neiupõlvenimega Piret Rõuk; sündinud 22. oktoobril 1943 Tallinnas) on eesti tõlkija ja diplomaat.
Piret Saluri õppis Märjamaa Keskkoolis ja Tallinna 21. keskkoolis (lõpetas 1962). 1962. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli õppima arstiteadust. 1971. aastal lõpetas Saluri TRÜ filoloogiateaduskonna (eesti filoloogia eriala ajakirjanduse eriharu) diplomitööga "Isikuintervjuu mõnedest probleemidest" (juhendaja Helle Tiisväli).[1][2]
Saluri töötas Eesti Televisioonis 1964‒1972 algul laste- ja noortesaadete, hiljem kirjandussaadete toimetajana, 1972‒1975 ajakirjade Pioneer ja Täheke toimetuses. 1975‒1990 oli ta vabakutseline tõlkija. Aastail 1991–1995 töötas ta Eesti saatkonnas Helsingis I saatkonnasekretärina ja 1995–2002 Vabariigi Presidendi protokolliülemana.[3][2]
Ta on tõlkinud eesti keelde üle poolesaja teose, peamiselt soome keelest, vähemal määral inglise ja vene keelest. Saluri tõlgete seas on nii soome ja vene klassikute teoseid (Vassili Aksjonov, Pentti Saarikoski, Paavo Haavikko, Mika Waltari, Marja-Liisa Vartio, Antti Tuuri, Antti Hyry, Olli Jalonen, Sirpa Kähkönen) kui ka lastekirjanduse tippteoseid (Elwyn Brooks White'i "Charlotte koob võrku", Hannu Mäkelä "Hobune, kes kaotas prillid ära" ja "Härra Huu"), samuti esseistikat ja aimekirjandust (Olavi Paavolaineni "Külalisena Kolmandas Reich'is", Kai Laitineni "Soome kirjanduse ajalugu", Matti Klinge "Soome lühiajalugu", Jussi Talvi "Gastronoomia ajalugu") ning kuuldemänge (Kaj Kalini "Veres"[4], Hannu Mäkelä "Leino läheb Eestisse"[5] ja "Tema uue elu algus", 1990[6], Paavo Haavikko "Kuningas Harald Pikaealine"[7], Markku Envalli "Härra Clay lugu", 1997[8], Lasse Raustela "Murri-Purri surm", 1989[9], Pentti Saarikoski "Maria ja Metodius"[10] ja "Kauri põld"[11]). Soomes tegutsev Mika Waltari Selts kirjeldas Salurit oma auliikmeks kutsudes tema tõlkeid järgnevalt: "Piret Saluri on suutnud tabada Waltari stiili kuni peensusteni: neis raamatuis räägib Mika Waltari meiega eesti keeles!"[12].
Piret Saluri on Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige (1987), Soome Tõlkijate ja Tõlkide Liidu liige (1988) ja Eesti Kirjanike Liidu liige (1990).[2] Ta oli 2020-2022 Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu liige[13].
IsiklikkuRedigeeri
Eesti sõjaväelane, riigiametnik ja poliitik Theodor Rõuk oli Piret Saluri vanaisa.
TunnustusRedigeeri
- 1987. aastal pälvis Saluri esimese Eesti tõlkija, esimese naise ja esimese idaeurooplasena Soome riikliku kirjanduse välistõlkija auhinna.[2][14]
- 2001 – Soome Lõvi komandöriorden (Suomen Leijonan ritarikunnan komentajamerkki)[2]
- 2003 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
- 2003 – Erkki Wilho Ponkala Fondi elutööpreemia[15][16][2]
- 2009 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane")[2]
- 2010 – Soome Kirjanike Liidu auliige[2]
- 2012 – Olavi Paavolaise medal[2]
- 2014 – Mika Waltari Seltsi (Mika Waltari-seura) auliige[2][12]
- 2015 – Aino Kallase preemia[17]
- 2018 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia[18]
TõlkeidRedigeeri
- Valentin Zub "Kuidas Tolik kuulsaks sai", Tallinn: Eesti Raamat, 1974
- Jevgeni Švarts "Šura ja Marusja seiklused", Tallinn: Eesti Raamat, 1975 (illustreerinud Edgar Valter)
- Sergei Kozlov "Magusas porgandimetsas", Tallinn: Eesti Raamat, 1976
- Gerald Durrell "Minu pere ja muud loomad", Tallinn: Eesti Raamat, 1976 (koos Rein Saluriga, järelsõna Rein Saluri; kordustrükid RKE, 1994, Eesti Päevalehe Kirjastus, 2007, ISBN 9789949431120, Tänapäev, 2016, 2020, ISBN 9789949279845)
- Vladimir Solouhhin "Luupeaga taskunuga", Tallinn: Eesti Raamat, 1978 (illustreerinud Maret Kernumees)
- Vassili Aksjonov "Armastus elektri vastu: jutustus Leonid Krassinist", Tallinn: Eesti Raamat, 1979
- Elwyn Brooks White "Charlotte koob võrku", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 (kahasse Enn Soosaarega, värsid Paul-Eerik Rummo; illustreerinud Asta Vender)
- Hannu Mäkelä "Hobune, kes kaotas prillid ära", Tallinn: Eesti Raamat, 1983
- Anatoli Rõbakov "Kortik. Pronkslind. Lask", Tallinn: Eesti Raamat, 1984
- Ilkka Pitkänen "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed", Tallinn: Perioodika, 1984, sari Loomingu Raamatukogu nr 4/5
- Mika Waltari "Võõras mees tuli tallu. Fine van Brooklyn. Kuumaastik", Tallinn: Eesti Raamat, 1984 (koos Endel Mallenega)
- Hannu Mäkelä "Härra Huu", Tallinn: Eesti Raamat, 1985 (värsid Ellen Niit; kordustrükk Tiritamm, 1995; sisaldab ka "Härra Huu kolib ära" ja "Härra Huu saab naabri", mis on hiljem ilmunud eraldi ka raamatutena)
- Esko Raento "Tee. Sügis ja pimedus", Tallinn: Eesti Raamat, 1985
- Pentti Saarikoski "On või ei ole. Euroopa serval", Tallinn: Perioodika, 1985 (katkendid; värsid Ellen Niit, eessõna Joel Sang)
- Leena Krohn "Inimkuues", Tallinn: Eesti Raamat, 1987
- Raija Siekkinen "Elu keskpunkt", Tallinn: Perioodika, 1987, sari Loomingu Raamatukogu nr 14/15
- Ernö Paasilinna esseed "Soome rahvas", "Mina olin rahva teener", "Me leidsime metsast imeliku mehe", "Kirjaniku plussid ja miinused" kogumikus "Valik I. Esseid maailmakirjandusest" (koostanud Toomas Haug), Tallinn: Perioodika, 1987, sari Loomingu Raamatukogu nr 25/26
- Jorma Kurvinen "Hundikoer Roi", Tallinn: Eesti Raamat, 1988, ISBN 5450003986
- Marja-Liisa Vartio "Temal olid linnud. Maa ja vee vahel", Tallinn: Eesti Raamat, 1988
- Antti Tuuri "Viisteist meetrit vasakule: ühe müügiagendi lugu", Tallinn: Perioodika, 1988, sari Loomingu Raamatukogu nr 8/10
- Antti Hyry "Sild liigub. Maatuul", Tallinn: Eesti Raamat, 1989
- Olli Jalonen "Hotell elavatele", Tallinn: Perioodika, 1990, sari Loomingu Raamatukogu nr 33-36
- Matti Klinge "Soome lühiajalugu", Helsinki: Otava; Tallinn: Mats, 1992, ISBN 9511118269 ja 5440015043
- Kai Laitinen "Soome kirjanduse ajalugu" (soome rahvaluule: Satu Apo, soome rootsikeelne rahvaluule: Gun Herranen), rahvaluulepeatüki ja Lönroti-alapeatüki tõlkinud Ruth Mirov, luulenäited tõlkinud Jaan Kaplinski (rootsi keelest) ja Joel Sang (soome keelest), eessõna Satu Apo ja Kai Laitinen, järelsõna Kai Laitinen, Tallinn: Vagabund, 1994, ISBN 998583500X
- Hannu Mäkelä "Pekka Kartmatu. Kalle Juhani ja tema sõbrad. Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne", Tallinn: Tiritamm, ISBN 19959985550153
- Tuula-Liina Varis "Kilpkonn ja õlgmarssal: mälestusi Pentti Saarikoskist", Pentti Saarikoski luuletused tõlkinud Joel Sang, Tallinn: Perioodika, 1996, sari Loomingu Raamatukogu nr 33/36, ISBN 579790604X (2. trükk: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, ISBN 9789985794944)
- Allan Tiitta, "Üht-teist Soomest", Helsinki: Otava, 2001, ISBN 9511173189
- Kalervo Hovi "Kuld Lõwi ja Kultase ajal: Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940", Tallinn: Varrak, 2003, ISBN 9985307917 (2. trükk 2017, ISBN 9789985340646)
- Hannu Mäkelä "Meister: Eino Leino elu ja surm", luuletused tõlkinud Leelo Tungal, Tallinn: Sinisukk, 2003, ISBN 9985736052
- Hannu Mäkelä "Härra Huu teeb aiatööd", Tallinn: Tiritamm, 2004, ISBN 9985551826 ja 9789985551820
- Hannu Mäkelä "Härra Huu reisimas", Tallinn: Tiritamm, 2004, ISBN 9985551737 ja 9789985551738
- Esa Seppänen "Avara hinge anarhia", Tallinn: Olion, 2004, ISBN 998566356X ja 9789985663561
- Erkki Toivanen "Õhtusel jalutuskäigul Euroopas", Tallinn: Varrak, 2004, ISBN 9985309030
- Jussi Talvi "Gastronoomia ajalugu", Tallinn: Varrak, 2005, ISBN 9985311183 ja 9789985311189
- Mika Waltari "Suur illusioon", Tallinn: Varrak, 2005, ISBN 9985310039
- Juha Ruusuvuori "Läänemere mereröövlid: piraadilugusid Põhjalast", Tallinn: Tänapäev, 2005, ISBN 9985623207 ja 9789985623206
- "Maailma teatmeatlas", Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi, 2005, ISBN 9949130379 ja 9789985130377
- "Üht-teist Soomest", Helsinki: Otava, 2006, ISBN 9789511212447
- Erkki Toivanen "Kahel pool kanalit", Tallinn: Varrak, 2006, ISBN 9789985313039 ja 9985313038
- Raija Siekkinen "See oli siin", Tallinn: Kultuurileht, 2007, sari Loomingu raamatukogu nr 3/4, ISBN 9789949428038
- Elina Hirvonen "Et tema mäletaks sedasama" Tallinn: Varrak, 2007, sari Moodne aeg, ISBN 9789985314166
- Pentti Saarikoski "On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne'i päevik", värsid tõlkinud Joel Sang, Mati Sirkel, järelsõna Joel Sang, Tallinn: Varrak, 2007, ISBN 9789985312919
- (kaastõlkija Indrek Kaber) Veikko Huovinen "Silguvorm Jeesusele", Tallinn: Tänapäev, 2008, ISBN 9789985626610
- Juhani Salokannel "Jaan Kross" Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, ISBN 9789985792667
- Olavi Paavolainen "Külalisena Kolmandas Reich'is: rapsoodia", järelsõnad Sirje Olesk, Toomas Hiio, Tallinn: Kultuurileht, 2009, ISBN 9789949428588 (2. trükk Eesti Keele Sihtasutus, 2013, ISBN 9789985795552)
- Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane: viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390-1335 e. Kr." Tallinn: Varrak, 2009, ISBN 9789985319833
- Antti Hyry "Ait", järelsõna Martti Anhava, Tallinn: Kultuurileht, 2010, sari Loomingu raamatukogu nr 34/35, ISBN 9789949428755
- (kaastõlkijad: Piret Ruustal, Katre Talviste, Triinu Tamm, Sigrid Tooming) "Tõlkes leitud Eesti: Eesti kirjanduse tõlkijate lood", koostanud Kerti Tergem, eessõna Ilvi Liive, Tallinn: Eesti Kirjanduse Teabekeskus, 2011, ISBN 9789985936856
- Mika Waltari "Inimkonna vaenlased", Tallinn: Varrak, 2013, ISBN 9789985329061
- Olavi Paavolainen "Sünge monoloog", järelsõna Mart Laar, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, ISBN 9789985795231
- Joel Haahtela "Kadumispunkt", Tallinn: Kultuurileht, 2014, sari Loomingu Raamatukogu nr 4-5, ISBN 9789949514489
- Aino Suits "Päevaraamat 1901-1964", Tallinn: Varrak, 2014, ISBN 9789985329856
- Olavi Paavolainen "Minek ja loits: raamat suurest rahutusest", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, ISBN 9789985796450
- Jussi Pekkarinen, "Kohtu tn 4: Soome Tallinna saatkonna ajalugu", Tallinn: Varrak, 2015, ISBN 9789985333198
- Heidi Köngäs "Dora, Dora", Tallinn: Varrak, 2015, ISBN 9789985332696
- Olli Jalonen "Poisiraamat", Tallinn: Kultuurileht, 2016, sari Loomingu Raamatukogu nr 25-28, ISBN 9789949563395
- Mika Waltari "Riigi saladus: Markus Mezentius Manilianuse üksteist kirja 30. aasta kevadest pKr", järelsõna Tiit Aleksejev, Tallinn: Varrak, 2016, ISBN 9789985338186
- Sirpa Kähkönen "Graniitmees", Tallinn: Varrak, 2017, ISBN 9789985340707
- René Nyberg "Viimane rong Moskvasse", Tallinn: Argo, 2017, ISBN 9789949527960
- Elina Hirvonen "Kui aeg saab otsa", Tallinn: Varrak, 2018, ISBN 9789985343777
- Olavi Paavolainen "Volga voolab nüüd Moskvasse: kirjutisi Nõukogude Liidust", Tallinn: EKSA, 2018, ISBN 9789949604425
- Mika Waltari "Mikael Karvajalg: Mikael Karvajala noorus ja imelikud seiklused paljudes maades kuni 1527. aastani", Tallinn: Varrak, 2019, ISBN 9789985347775
- Olli Jalonen "Taevakumm", Tallinn: Hea Lugu, 2019, ISBN 9789949673728
- Juhani Salokannel "Noore Eesti südametunnistus: Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare", Tallinn: EKSA, 2019, ISBN 9789949604715
- Tuula-Liina Varis "Tahan tunda, et elan", Tallinn: Kultuurileht, 2020, sari Loomingu Raamatukogu nr 10-11, ISBN 9789949638765
- Sirpa Kähkonen "Nõmmeliivatee", Tallinn: Koolibri, 2021, ISBN 9789985046654
- Antti Tuuri "Tangopoisid", Tallinn: Varrak, 2021, ISBN 9789985350805
Koostaja ja toimetajaRedigeeri
- Paavo Haavikko "Kogutud luuletused" (toimetaja ja tõlkija), tõlkinud Kai Aareleid, Ivar Grünthal, Kätlin Kaldmaa, Kaja Kallemets, Jan Kaus, Lauri Kitsnik, Tiiu Kokla, Hasso Krull, Asko Künnap, Minni Nurme, Kajar Pruul, Jürgen Rooste, Paul-Eerik Rummo, Piret Saluri, Joel Sang, Debora Vaarandi, Elo Viiding ja Julius Ürt, Tallinn: EKSA, 2021, ISBN 9789949684922
- Maria Jotuni "Armastus" (koostaja), tõlkinud Evelin Banhard, Kätlin Kaldmaa, Hille Lagerspetz, Ave Leek, Mihkel Mõisnik, Asta Põldmäe, Arvi Sepp ja Eva Velsker, Tallinn: Kultuurileht, 2015, sari Loomingu Raamatukogu nr 34, ISBN 9789949563111
- "Kadrioru protokollist: Eesti Vabariigi presidendi protokollist" (koostaja). Tallinn: Vabariigi Presidendi Kantselei, 2001
- Lennart Meri "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (toimetaja; tõlkis Juhani Salokannel). Helsingi: Otava, 1995
ViitedRedigeeri
- ↑ Piret Saluri, "Isikuintervjuu mõnedest probleemidest", 1971, raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 "Jäsenkirje 1 2014", Mika Waltari-seura (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Aga kui tänavu jääd ei tule?" Meremees 1993, nr 20
- ↑ "Kaj Kalin "Veres", Raadioteater, 1996 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Hannu Mäkela "Leino läheb Eestisse"", ERR/Raadioteater 1998 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Tema uue elu algus", Eesti Raadio, 17.01.1991 (vaadatud 02.11.2021)
- ↑ "Raadioteater. Kuningas Harald Pikaealine", 1990 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ Kuuldemäng: Markku Envall "Härra Clay lugu"", Raadioteater, 1997 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Murri-Purri surm", Eesti Raadio, 07.01.1989 (vaadatud 02.11.2021)
- ↑ "Maria ja Metodius", Eesti Raadio, 10.11.1990 (vaadatud 02.11.2021)
- ↑ "Kauri põld", Eesti Raadio, 23.04.1987 (vaadatud 02.11.2021)
- ↑ 12,0 12,1 "Tõlkija Piret Saluri Mika Waltari seltsi auliikmeks", ERR, 20.03.2014 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "SA Kultuurileht nõukogu liikmed", Sihtasutus Kultuurileht (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Tõlkijad. Piret Saluri", Eesti Raadio, 21.04.1995 (intervjueerib Vilma Jürisalu) (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ Neeme Korv, "Piret Saluri ja Jan Kaus pälvisid Soomes preemia", Postimees, 17. september 2003 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Paul-Eerik Rummole anti elutööpreemia", Soome Instituut, 10.10.2019 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ "Piret Salurille arvostettu Aino Kallas-palkinto", Soome suursaatkond Tallinnas, 25.11.2015 (vaadatud 02.11.2021)
- ↑ Merit Maarits, "Piret Saluri: ilukirjanduses ei saa masin kunagi tõlkijat asendada" ERR, 01.02.2019 (vaadatud 10.10.2021)
VälislingidRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Piret Saluri |
- "Tõlkijad. Piret Saluri", Eesti Raadio, 21.04.1995 (intervjueerib Vilma Jürisalu)
- "Piret Saluri. Vabariigi Presidendil ja pr Helle Meril on au paluda Teid, ...", Postimees, 23. veebruar 2007
- "Keelekõrv: Piret Saluri esinduskeelest" Vikerraadio, 3. november 2007
- Mari Peegel, "Piret Saluri: "Sinuhes" köidab mind elu ise", Eesti Päevaleht, 15. jaanuar 2010
- "Tõlkes leitud. Piret Saluri ja soome kirjandus", Vikerraadio, 14. september 2014
- Merit Maarits, "Piret Saluri: ilukirjanduses ei saa masin kunagi tõlkijat asendada" ERR, 1. veebruar 2019
- Pille-Riin Larm, "Kogu aeg peab keelt kuulama!", Sirp, 1. veebruar 2019