Rein Saluri

Rein Saluri (22. september 1939 Salla vald – 13. oktoober 2023) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Ta elas 1946–1951 küüditatuna Tobolskis. Koolis käis Saluri Tobolskis, Otepääl ja Tartus.

Ta lõpetas 1964 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina ning õppis Leningradi Ülikooli geneetika aspirantuuris.^[1]

Saluri töötas ajakirjade Horisont, Noorus ja Looming toimetuses ja Draamateatris. 1982. aastast oli ta vabakutseline literaat.^[2]

Tegevus NLKP-s

1962–1989 NLKP liige

Looming

Saluri debüteeris trükisõnas (koolialmanahhis ja ajalehes Edasi) 1958. aastal. Ta kirjutas psühholoogilisi novelle, jutustusi, lühiproosat, filmistsenaariume, näidendeid ning lastele aimeraamatuid loomadest.

Saluri loomingut on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse ja mitmesse teise keelde. Ta eestindas inglise (John le Carré, Gerald Durrell jt), kanada (Farley Mowat) ja vene kirjanike (Fjodor Dostojevski, Daniil Harms, Vladimir Nabokov jt) loomingut.^[2]

Teoseid

Näidendid

"Külalised" (1974)
"Poiste sõidud" (1976)
"Minek" (1989)
"Kodukäijad/Kodus käijad" (1993)
"Tobukesed: kolm nukrat janti" (1995)

Novellikogud

"Mälu" (1972)
"Kõnelused" (1976)
"Rebane räästa all" (1979)
"Uksed lahti, uksed kinni" (1981)
"Üks, kaks ja korraga" (1983)
"Puusõda" (1985)
"Vaikne elu" (1988)
"Koguja: valik tekste, 1967-1987" (1990)
"Naised ja loomad" (1996)
"Katked: (1958-1999)" (1999)

Filmograafia

2010 "Kolm Kartulit", tudengifilm, kirjandusliku alusteose autor
1991 "Noorelt õpitud", mängufilm, stsenarist
1989 "Äratus", mängufilm, stsenarist
1970 "Orelimõtisklus", dokumentaalfilm, tudengifilm, stsenarist

Liikmesus

1974 Eesti Kirjanike Liit

Tunnustus

1973 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Mälu")
1977 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Poiste sõidud")
1981 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Lõimetishoole")
1982 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Kala metsas", "Uksed lahti, uksed kinni")
1988 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1988 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("5.3.53")
1989 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Minek")
2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[3]

Isiklikku

Rein Saluri oli abielus Piret Saluriga. Neil on kaks tütart.^[4]

Viited

↑ Vaikimise valus väärikus. Postimees, 20. september 2019.
↑ ^2,0 ^2,1 Rein Saluri. Eesti Teatriliit.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ Veendunud loomakaitsja: ketikoerad on Eesti häbiplekk! epl.delfi.ee, 29. november 2019.

Kirjandus

Irina Belobrovtseva. "Rein Saluri looming tõlkija ja kriitiku pilgu läbi". Keel ja Kirjandus 1984, nr 6, lk 321–326
Arno Oja. "Kaks müüti Rein Salurist" (50. sünnipäevaks) – Looming 1989, nr 9, lk 1276–81
Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat. Eesti Raamat. Tallinn 1991, lk 588–596 (autor Pärt Lias) ja bibliograafia lk 607–608
Kirjanik Rein Saluri mäletab ja küsib. epl.delfi.ee, 22. september 1999
Teet Kallas. "Saladuslik Saluri: XX sajand" (70. sünnipäevaks). Looming 2009, nr 9, lk 1251–59
Vaikimise valus väärikus. leht.postimees.ee, 20. september 2019

Välislingid

Haud Simuna kalmistul

[1] Vaikimise valus väärikus. Postimees, 20. september 2019.

[rein-2] 2,0 ^2,1 Rein Saluri. Eesti Teatriliit.

[3] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[4] Veendunud loomakaitsja: ketikoerad on Eesti häbiplekk! epl.delfi.ee, 29. november 2019.

[1]

[2]

[3]

[4]