John le Carré
John le Carré /lə ˈkɑrˌeɪ/ (kodanikunimega David John Moore Cornwell; 19. oktoober 1931 – 12. detsember 2020) oli inglise kirjanik, kes on tuntud eelkõige spiooniromaanide autorina.
John le Carré | |
---|---|
John le Carré. Hamburg, 2008 | |
Sünninimi | David John Moore Cornwell |
Sünniaeg |
19. oktoober 1931 Poole, Dorset, Inglismaa |
Surmaaeg |
12. detsember 2020 (89-aastaselt) Truro |
Kirjandusžanrid |
spiooniromaan kriminaalromaan |
Abikaasa(d) |
Alison Sharp (1954–1971) Valerie Eustace (1972–tänaseni) |
Laps(ed) | 4 poega |
Koduleht | johnlecarre.com |
Elukäik
muudaTa sündis Dorsetis. Tema vanem vend on töötanud turundusjuhina ja noorem õde on näitleja. Peale selle on tal noorem poolvend, kes on töötanud ajalehtede juhatustes.
Kui John oli viieaastane, jättis ema pere maha. John on väitnud, et ei mäleta ema ega kohtunud temaga enne täisealiseks (21-aastaseks) saamist.
Johni isa Ronnie oli pidevalt võlgades. Ta mõtles korduvalt välja kiire rikastumise plaane, mis ei olnud aga täiesti seaduslikud. Mitu korda ta saigi raha, kuid istus ka korra kindlustuspettuse pärast vangis. See tekitas Johniski huvi saladuste ja vandenõude vastu ning mõjutas tema kirjanikukarjääri. Mitu le Carré tegelast on Ronniest tugevasti inspireeritud. 1954. aastal läks isa pankrotti.
Johnil jäi keskharidus saamata. Ta käis internaatkoolis (enamik Inglismaa keskkoole olid tollal internaatkoolid), mille direktor nõudis karmi distsipliini. Johnile see ei sobinud ja ta langes koolist välja.
Ta töötas Suurbritannia välisministeeriumis, Briti saatkondades Saksamaal Bonnis ja Hamburgis ning hiljem Briti välisluures MI-6-s. Teenistuse luures lõpetas NSV Liidu kasuks töötanud Briti topeltagent, kes paljastas ta tegevuse.
Perekond
muudaAastal 1954 abiellus ta Alison Ann Veronica Sharpiga. Neil sündisid pojad Simon, Stephen ja Timothy. Abielu lahutati 1971.
Aastal 1972 abiellus ta Valérie Jane Eustace'iga. Neil sündis poeg Nicholas, kes on Nick Harkaway nime all raamatuid kirjutanud.
Looming
muudaOma esimese kirjandusteose kirjutas ta luureteenistuses töötamise ajal. Oma kirjandustegevuses kasutas ta tegelase prototüübina reaalse Briti luureametniku kolonel David Smiley eeskuju[1].
Teosed eesti keeles
muuda- "Eliitmõrv" – A Murder of Quality, 1962; eesti keeles: Varrak, 1994
- "Spioon, kes pääses külma käest" – The Spy Who Came in from the Cold, 1963; eesti keeles: Kupar, 1991; Mediasat Group, 2007 sarjas "Eesti Päevalehe romaaniklassika" nr 40. Aastal 1963. aastal võitis teos Briti kriminaalkirjanduse preemia Daggeri auhinna ja 1965. Ameerika Ühendriikide Edgar Allan Poe auhinna parima romaani kategoorias.
- "Salajane sõda" – The Looking Glass War, 1965; eesti keeles: Kuldsulg, 1995
- "Väikeses saksa linnas" – A Small Town in Germany, 1968; eesti keeles: Eesti Raamat, 1973 sarjas "Mirabilia"
- "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" – Tinker, Tailor, Soldier, Spy, 1974; eesti keeles: Varrak, 1997
- "Õilis koolipoiss" – The Honourable Schoolboy, 1977; eesti keeles: Varrak, 1998. Aastal 1977. aastal võitis teos Briti kriminaalkirjanduse preemia Daggeri auhinna parima romaani kategoorias.
- "Smiley meeskond" – Smiley's People, 1979; eesti keeles: Varrak, 2001
- "Väike trummitüdruk" – The Little Drummer Girl, 1983; eesti keeles: Varrak, 1996
- "Vene maja" – The Russia House, 1989; eesti keeles: Eesti Raamat, 1993
- "Meie mäng" – Our Game, 1995; eesti keeles: Varrak, 1996
- "Ustav aednik" – The Constant Gardener, 2001; eesti keeles: Varrak, 2003
- "Jäägitu sõprus" – Absolute Friends, 2003; eesti keeles: Varrak, 2005
- "Misjonilaul" – The Mission Song, 2006; eesti keeles: Varrak, 2008
- "Kõige tagaotsitum mees" – A Most Wanted Man, 2008; eesti keeles: Varrak, 2010
- "Meie moodi reetur" – Our Kind of Traitor, 2010; eesti keeles: Varrak, 2013
- "Öine administraator" – The Night Manager , 1993; eesti keeles, 2017
- "Spioonide pärand" – A Legacy of Spies, 2017; eesti keeles: Varrak, 2018
- "Agendi mäng" – Agent Running in the Field, 2019; eesti keeles: Varrak, 2020
Tunnustus
muuda- 1984 – Grand Master Award – elutöö preemia (Edgar Allan Poe auhind)
- 1987 – Malaparte auhind
- 1988 – Cartier Diamond Dagger – elutöö preemia (Daggeri auhind)
- 1989 – Grand Master – elutöö preemia (Rootsi kriminaalkirjanduse auhind)
- 2005 – tõlkekirjanduse preemia; tema seni soome keelde tõlgitud teoste eest (Soome kriminaalkirjanduse auhind)
Viited
muuda- ↑ Colonel David Smiley, telegraph.co.uk, 09 Jan 2009
Välislingid
muuda- John le Carré has a surprising new story to tell. The Sunday Times, 14. september 2008
- Spioonide hullus. Salateenistuse saladus, John le Carré, Sirp, 19. detsember 2008
- Krista Kaer. Vihane vana mees John le Carré. Postimees, 20. september 2008
- Olga Craig. John le Carré interview. Telegraph, 31. august 2010