Ava peamenüü

Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas. Asub Reini jõe ääres 20 km Kölnist lõunas.

Bonn

saksa Bonn

Bonni vapp
Bonni lipp

Pindala: 141,22 km²
Elanikke: 325 490 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 50° 44′ N, 7° 6′ E
Bonn (Saksamaa)
Bonn

www.bonn.de

Ühena Saksamaa vanimatest linnadest pidas Bonn aastal 1989 oma 2000. aastapäeva, kus tähistati esimese Rooma laagri asutamist Reini jõe äärde aastal 12 eKr.

Aastatel 19491990 oli Bonn Saksamaa pealinn ja kuni 1999. aastani asus seal Saksamaa Liitvabariigi parlament Bundestag.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Bonn on üks Saksamaa vanemaid linnu. Aastal 11 eKr ehitasid Rooma sõdurid silla üle Reini jõe ja asutasid sinna tugipunkti. Samas kohas oli juba varem olnud ubilaste asula. Pärast lüüasaamist Teutoburgi lahingus jäi Bonn roomlaste piirikindluseks, kus asus 7000 leegionäri.

13. sajandist alates asus Bonnis Kölni kuurvürstide residents.

Aastal 1794 vallutasid linna Napoleoni väed. Aastal 1815 läks Bonn Preisimaa koosseisu. Pärast esimest maailmasõda oli Bonn okupeeritud Briti ja seejärel Prantsuse vägede poolt 1926. aastani.

Teises maailmasõjas hävis 30% Bonni hoonetest. Linna okupeerisid Briti väed. 3. novembril 1949 sai Bonnist Saksamaa Liitvabariigi ajutine pealinn 1990. aastani. Kuigi pealinnaks pretendeerisid ka näiteks suurlinnad Frankfurt ja Stuttgart, otsustas Lääne-Saksamaa toonane kantsler Konrad Adenauer pealinnaks teha just Bonni, sest tema nägemustes pidi tulevikus taasühineva Saksamaa pealinnaks saama just Berliin. Kui Frankfurt või Stuttgart oleks pealinnaks saanud, oleks võinud toetus Berliini uuesti pealinnaks saamisele väheneda.

Pärast Saksamaa taasühinemist sai Berliin uuesti pealinnaks. Alguses plaaniti valitsus jätta Bonni, kuna Berliini ajalugu oli liiga tugevalt seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ja Kolmanda Reichiga, ning Bonn asub lähemal Euroopa Liidu peakorterile Brüsselis. 20. juunil 1991 korraldati liidupäeva hääletus, kus võeti 338:320 vastu otsus kolida valitsus üle Berliini. Valitsuse Bonni jäämist pooldasid eelkõige nooremad ning Lõuna- ja Lääne-Saksamaa saadikud, vastu olid vanemad ning põhja- ja idaosa saadikud.

Kompromissiks lubati siiski osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) jääda Bonni. Tänagi tegutsevad Berliinis ainult nende ministeeriumite tippjuhid, 18 000 riigiametnikust töötab Bonnis veel ligi 8000. Ehitustööde vajaduse tõttu Berliinis asusid Saksamaa liiduvalitsus ja Bundestag 1999. aastani Bonnis.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri