Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal') on Saksamaa liidumaa.

Nordrhein-Westfalen

saksa Nordrhein-Westfalen


Pindala: 34 078 km²
Elanikke: 17 932 651 (31.12.2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 526,2 in/km²
Pealinn: Düsseldorf
Locator map North Rhine-Westphalia in Germany.svg

AsendRedigeeri

 
Nordrhein-Westfaleni lipp (Landesdienstflagge)
 
Nordrhein-Westfaleni geograafiline kaart
 
Vaade Reinile Bonni juures
 
Päikeseloojang Reini alamjooksul
 
Reini hiidlinnastu, suurim konurbatsioon Euroopas, rahvaarvuga 11 miljonit

Nordrhein-Westfalen hõlmab Reini alamjooksu piirkonna tasandikke ja Mittelgebirge osi Porta Westfalica kuristikust ülespoole. Liidumaa jagab piiri Belgiaga (Valloonia) edelas ning Hollandiga (Limburg, Gelderland ja Overijssel) läänes ja loodes. Sel on piirid Saksa liidumaadega: Alam-Saksi põhjas ja kirdes, Rheinland-Pfalz lõunas ning Hessen kagus.

Planimeetriliselt määratud Nordrhein-Westfaleni keskpunkt asub Dortmund-Aplerbecki lõunaosas Aplerbecker Markis (51° 28' N, 7° 33' E). Selle läänepoolseim punkt asub Selfkanti lähedal Hollandi piiril, idapoolseim Höxteri lähedal Weseri ääres. Lõunapoolseim punkt asub Hellenthali lähedal Eifeli piirkonnas. Põhjapoolseim punkt on Rahdeni lähedal liidumaa kirdeosas. Põhjapunkt asub Põhjamere rannikust vaid 100 km lõunas.

Paljude jaoks on Nordrhein-Westfalen sünonüümiks tööstuspiirkondadele ja linnastutele. Suurimat osa liidumaast kasutab aga põllumajandus (peaaegu 52%) ja metsad (25%).

LoodusRedigeeri

Ligikaudu pool liidumaast asub Vestfaali madaliku ja Reinimaa suhteliselt madalal maastikul, mõlemad ulatuvad laias laastus Põhja-Saksa madalikule. Nendel madalikel on mõned isoleeritud kõrgendikud, teiste hulgas Hohe Mark, Beckumi mäed, Baumberge ja Stemmer Berge. Maapind tõuseb lõuna suunas ja liidumaa idaosas Saksamaa Mittelgebirge osadesse. Need kõrgendikud on Weserbergland – sealhulgas Eggegebirge, Wiehen, Wesergebirge ja Teutoburgi mets idas, Sauerland, Bergisches Land, Siegerland ja Siebengebirge lõunas, samuti Reini vasakkaldal Eifel liidumaa edelaosas. Rothaargebirge tõuseb piirialadel Hesseniga umbes 800 m üle merepinna. Kõrgeimad nendest mägedest on Langenberg (843,2 m üle merepinna), Kahler Asten (840,7 m) ja Clemensberg (839,2 m).

Madalaim looduslik punkt asub Zyfflichi piirkonnas Kranenburgis (9,2 m üle merepinna) liidumaa loodeosas. Madalaim punkt tuleneb siiski kaevandamisest. Hambachi karjäär ulatub Niederzieris sügavusele 293 m alla merepinna. Samal ajal on see sügavaim inimtekkeline lohk Saksamaal.

Kõige olulisemad vähemalt osaliselt läbi Nordrhein-Westfaleni voolavad jõed on Rein, Ruhr, Ems, Lippe ja Weser. Rein on vaieldamatult kõige olulisem jõgi Nordrhein-Westfalenis: see siseneb liidumaale keskjooksul Bad Honnefi lähedal, kus see kuulub endiselt Mittelrheini veinipiirkonda. See muutub Alam-Reiniks Bad Godesbergi lähedal ja lahkub Nordrhein-Westfalenist Emmerichi lähedal 730 m laiusena. Peaaegu kohe pärast Hollandisse sisenemist jaguneb Rein paljudeks harudeks.

Paderit, mis voolab täielikult Paderborni linnas, peetakse Saksamaa lühimaks jõeks.

HaldusjaotusRedigeeri

Liidumaal on 5 ringkonda (Arnsbergi, Detmoldi, Düsseldorfi, Kölni, Münsteri), mis jagunevad 31 kreisiks ja 23 kreisivaba linnaks.

Maaringkonnad (Kreise):

Linnaringkonnad (Kreisfreie Städte):

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri