Lippe kreis

Lippe kreis [ˈlɪpə] on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa idaosas.

Lippe kreis
saksa Kreis Lippe
Pindala: 1246,4 km²
Elanikke: 348 391 (31.12.2018)
Rahvastikutihedus: 280 in/km²
Keskus: Detmold
Kreisi asend Nordrhein-Westfaleni liidumaal

Lippe kreis on nime saanud Lippe isandate järgi, kes elasid algselt Lippe jõe ääres ja asutasid sinna Lippstadti ning oma Lippe vürstkonna. See oli riik Saksa-Rooma riigis ja säilitas riikluse aastani 1947, kui sellest sai kreis Nordrhein-Westfalenis.

Asend

Lippe kreis hõlmab Teutoburgi metsa põhjaosa, seal on ka kreisi kõrgeim punkt, 496 m kõrge Köterberg Lügde lähedal. Madalaim punkt on Weseri jõe ääres (45,5 m). Peamine jõgi on Werre ning kreisi põhjapiiril Weser. Lippe jõgi, mille järgi on kreis nime saanud, ei voola läbi Lippe, vaid on kohe teisel pool kreisi piiri Bad Lippspringes Paderborni kreisis. Väikesed territooriumid Lippstadt, Lipperode ja Cappel, mis 19. sajandi keskpaigani Lippele kuulusid, asuvad jõe orus.

Ajalugu

Lippe kreis kattub enam-vähem ajaloolise Lippe krahvkonna alaga. Selle riigi esmamainimine on aastast 1123; see kasvatas võimu aeglaselt järgnenud sajandite jooksul. 1528. aastal sai sellest krahvkond, 1789. aastal vürstkond.

Lippe krahvkond, 18. sajand

Erinevalt paljudest teistest piirkonna riikidest Saksa-Rooma riigis säilitas Lippe Napoleoni ajastul oma iseseisvuse ja seega ei liidendatud seda hiljem Preisimaaga. See oli üks väiksemaid liikmesriike Saksa keisririigis.

Pärast vürst Woldemari surma 1895. aastal võitlesid kaks Lippe vürstliku perekonna liini aastakümne valitsemise üle.

Viimane Lippe vürst sunniti troonist loobuma 1918. aasta Novembrirevolutsiooni ajal pärast Saksa keiserliku armee lüüasaamist. Saksamaast kui tervikust sai Weimari vabariik. Lippest sai Freistaat, üks uue vabariigi osi. 1932. aastal jaotati Lippe Vaba Riik kaheks kreisiks, Detmoldiks ja Lemgoks. Need jätkasid eksisteerimist, kuni 1947. aastal kaotas Lippe Saksamaal liidumaa staatuse ja liidendati Briti sõjaväelise valitsuse käsul uue Nordrhein-Westfaleni liidumaa koosseisu; 1949. aastal kiitis selle muudatuse heaks parlament. 1969/1970. aastal ühendati 168 linna ja valda 16-ks; ning haldusreformi teise osana liideti Lemgo ja Detmoldi kreisid 1973. aastal Lippe kreisiks.

Linnad ja vallad

Linnad ja vallad Lippe kreisis

Linnad:

1. Bad Salzuflen
2. Barntrup
3. Blomberg
4. Detmold
5. Horn-Bad Meinberg
6. Lage
7. Lemgo
8. Lügde
9. Oerlinghausen
10. Schieder-Schwalenberg

Vallad:

1. Augustdorf
2. Dörentrup
3. Extertal
4. Kalletal
5. Leopoldshöhe
6. Schlangen

Kokakunst

Kõige kuulsam kohalik toit on pickert. Varem oli see tuntud kui vaeste inimeste toit. Peamised koostisosad on riivitud kartulid, jahu, muna ja rosinad, vedelikuks võetakse piima või vett. Lisada võib suures valikus muid koostisosi, kuid need pole tingimata vajalikud. Segatakse tainas, millest praetakse pannil kas õhemad pannkoogid või pontsakad kotletid.