Lippe kreis

Lippe kreis [ˈlɪpə] on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa idaosas.

Lippe kreis

saksa Kreis Lippe

Vapp

Pindala: 1246,4 km²
Elanikke: 348 391 (31.12.2018)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 279,5 in/km²
Keskus: Detmold
North rhine w LIP.svg
Kreisi asend Nordrhein-Westfaleni liidumaal

Lippe kreis on nime saanud Lippe isandate järgi, kes elasid algselt Lippe jõe ääres ja asutasid sinna Lippstadti ning oma Lippe vürstkonna. See oli riik Saksa-Rooma riigis ja säilitas riikluse aastani 1947, kui sellest sai kreis Nordrhein-Westfalenis.

AsendRedigeeri

Lippe kreis hõlmab Teutoburgi metsa põhjaosa, seal on ka kreisi kõrgeim punkt, 496 m kõrge Köterberg Lügde lähedal. Madalaim punkt on Weseri jõe ääres (45,5 m). Peamine jõgi on Werre ning kreisi põhjapiiril Weser. Lippe jõgi, mis kreisile nime on andnud, ei voola läbi Lippe, vaid on kohe teiselpool kreisi piiri Bad Lippspringes Paderborni kreisis. Väikesed territooriumid Lippstadt, Lipperode ja Cappel, mis 19. sajandi keskpaigani Lippele kuulusid, asuvad jõe orus.

AjaluguRedigeeri

Lippe kreis kattub enam-vähem ajaloolise Lippe krahvkonna alaga. Selle riigi esmamainimine on aastast 1123; see kasvatas võimu aeglaselt järgnenud sajandite jooksul. 1528. aastal sai sellest krahvkond, 1789. aastal vürstkond.

 
Lippe krahvkond, 18. sajand

Erinevalt paljudest teistest piirkonna riikidest Saksa-Rooma riigis säilitas Lippe Napoleoni ajastul oma iseseisvuse ja seega ei liidendatud seda hiljem Preisimaaga. See oli üks väiksemaid liikmesriike Saksa keisririigis.

Pärast vürst Woldemari surma 1895. aastal võitlesid kaks Lippe vürstliku perekonna liini aastakümne valitsemise üle.

Viimane Lippe vürst sunniti troonist loobuma 1918. aasta Novembrirevolutsiooni ajal pärast Saksa keiserliku armee lüüasaamist. Saksamaast kui tervikust sai Weimari vabariik. Lippest sai Freistaat, üks uue vabariigi koostisosasid. 1932. aastal jaotati Lippe Vaba Riik kaheks kreisiks, Detmoldiks ja Lemgoks. Need jätkasid eksisteerimist, kuni 1947. aastal kaotas Lippe Saksamaal liidumaa staatuse ja liidendati Briti sõjaväelise valitsuse käsul uude Nordrhein-Westfaleni liidumaasse; 1949. aastal kiitis selle muudatuse heaks parlament. 1969./70. aastal ühendati 168 linna ja valda 16-ks; ning haldusreformi teise osana liideti Lemgo ja Detmoldi kreisid 1973. aastal Lippe kreisiks.

Linnad ja valladRedigeeri

 
Linnad ja vallad Lippe kreisis

Linnad:

  1. Bad Salzuflen
  2. Barntrup
  3. Blomberg
  4. Detmold
  5. Horn-Bad Meinberg
  6. Lage
  7. Lemgo
  8. Lügde
  9. Oerlinghausen
  10. Schieder-Schwalenberg

Vallad:

  1. Augustdorf
  2. Dörentrup
  3. Extertal
  4. Kalletal
  5. Leopoldshöhe
  6. Schlangen

KokakunstRedigeeri

Kõige kuulsam roog, mida Lippes pakutakse, on pickert. Varem oli see tuntud kui vaeste inimeste toit. Põhiained on kartulid, jahu ja rosinad.

ViitedRedigeeri