Vestfaali madalik

Vestfaali madalik on lauge maastik peamiselt Saksamaa Vestfaali piirkonnas, kuigi väikesed alad kuuluvad ka Nordrheini (äärmises edelaosas) ja Alam-Saksimaasse (põhjaservas). Koos Alam-Reini madalikuga läänes on see Põhja-Saksa madaliku teiseks lõunapoolseim piirkond, Kölni madaliku järel. See on saksa keeles tuntud kui Westfälische Bucht (Vestfaali laht), Münsterländer või Westfälische Tieflands- või Flachlandsbucht (Münsterlandi või Vestfaali madalik või tasandik).

Vestfaali madalik koosneb Münsterlandi üksikutest piirkondadest, Emscherlandist (lääne)lõunas ja veelgi kaugematest lõunapoolsetest piirkondadest, mis külgnevad Sauerlandiga Hellwegi ümbruses.

Vestfaali madalik klassifitseeritakse Saksamaa looduslike piirkondade suureks üksusrühmaks ja on Saksamaa looduslike piirkondlike jaotuste käsiraamatus (Handbuch der naturräumlichen Gliederung Deutschlands) number 54 ning BfN süsteemis piirkond D34; mõlemal on samad piirid.

Looduslike piirkondade jaotused muuda

Looduspiirkonna seisukohast jagunevad Vestfaali madaliku suuremad üksusrühmad järgmisteks kolmenumbrilisteks suuremateks üksusteks:

(kuulub Põhja-Saksa madalikku) (Norddeutsches Tiefland)
- 54 (=D34) Vestfaali madalik (Westfälische Bucht)
  - 540 Ida-Münsterland (Ostmünsterland)
  - 541 Kernmünsterland
  - 542 Hellwegbörden
  - 543 Emscherland
  - 544 Lääne-Münsterland (Westmünsterland)
  - 545 Lääne-Hellweg (Westenhellweg)

Paiknemine muuda

Vestfaali madalik on oma iseloomult valgla, kuna seda ümbritsevad kirdes ja idas Alam-Saksi kõrgustik ning lõunas Süderi mägismaa põhjaosa. Need künkad tõusevad mitusada meetrit madaliku pinnast kõrgemale.

Selle loodusliku piirkonna piir kulgeb põhja poolt päripäeva järgmiselt:

Rheinest kagusse piki Teutoburgi metsa lõunaserva, Osnabrücki edelaosast Bielefeldi edelaossa kuni punktini, kus Teutoburgi mets kohtub Eggegebirgega. Siit kulgeb piir Paderborni lavamaale Egge ees, suundudes Paderborni ja Büreni kaudu lõunaedelasse.

Rüthenist idas kulgeb piir Nordsauerländer Oberlandiga (sealhulgas Arnsbergi metsa looduspark) läänesuunas, möödudes Möhneseest vahetult Haarstrangist lõunas, ja kulgeb siis Hellwegist lõunasse Alam-Sauerlandi serva Dortmundist lõunas, kust see möödub sellest kaugemal läänes, Ardey mägedest ja Alam-Berg-Marki mägede (Niederbergisch-Märkisches Hügelland) külgnevatest osadest põhja pool, suundudes Bochumist ja Essenist lõunasse Mülheimi ümbrusesse.

Mülheimist idas kulgeb selle tähelepandamatu piir Alam-Reini madalikuga Bottropi, Dorsteni, Borkeni kaudu põhjasuunas ja lõpuks piki riigipiiri Hollandiga Gronausse.

Linnad muuda

Suurimad elanikekeskused Vestfaali madalikul on linnad Kesk- ja Ida-Ruhrimaal Ruhri jõest põhjas piirkonna edelaosas, ning Münster keskosas, Gütersloh põhjaosas ja Paderborn idaservas. Bielefeld ise asub piirkonnast väljas Teutoburgi metsa teises servas, kuid mõned selle osad asuvad madaliku põhjaosas (Brackwede, Senne, Sennestadt).

Kõige rahvarohkemad linnad Vestfaali madalikul on (sulgudes nende elanike arv tuhandetes):

Dortmund (vähem lõuna pool - 581)
Essen (vähem lõuna pool - 576)
Bochum (vähem lõuna pool - 376)
Bielefeld (vaid Sennestadt - s.o. vaid 21/323)
Münster (276)
Gelsenkirchen (260)
Oberhausen (ainult väikesed osad idas - väike osa 214-st)
Hamm (182)
Herne (166)
Mülheim (ainult loodeosa - väike osa 167-st)
Paderborn (ainult kirdeosa - osa 145-st)
Recklinghausen (119)
Bottrop (peale äärmise lääneosa - 117)
Witten (ainult põhjaosa - osa 99-st)
Gütersloh (96)

Jõed muuda

Kõige olulisemad jõesüsteemid on:

Münsterland: (Ülem-)Ems ja Lippe
Emscherland: peaaegu täielikult maa-alune või kanaliseeritud Emscher, mis piirkonnale oma nime annab.
Möhne parempoolsed lisajõed ja Ruhri alamjooks mängivad Hellwegi äärmises lõunaosas üsna väikest rolli.

Tähendus muuda

Seda piirkonda kutsutakse aeg-ajalt saksa keeles Münsterländische Bucht (Münsterlandi laht), sest suur osa sellest madalal paiknevast tasandikust asub Münsterlandi kesk- ja idaosas. Seetõttu kasutatakse seda pars pro toto kogu piirkonnale.

Mõiste Bucht ("laht") kasutamine tuleneb piirkonna geoloogilisest päritolust, mida ümbritsevad pooled Mittelgebirge servad. Kunagi moodustas see kriidiajastu mere rannajoonel lahe, mille kuju võib topograafias märgata.

Rahvastik muuda

Enamik Vestfaali madaliku elanikkonnast elab lõunapiiriga külgneval alal, Saksamaad läbiva ajaloolise Hellwegi ida-läänesuunalise kaubatee piirkonnas ja eriti Põhja-Ruhrimaal.

Paleontoloogia muuda

Vestfaali madaliku erinevates kohtades on pinnaalustes kriidiajastu kivimikihtides leitud hiiglaslikke ammoniite, näiteks kui Dortmundi ehitati maa-alune raudteevõrk. Need peajalgsed, koja läbimõõduga rohkem kui 2 m, on suurimad teadaolevad selgrootud.