Rheinland-Pfalz

Rheinland-Pfalz [r'ainlant-pfalts] ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.

Rheinland-Pfalz

saksa Rheinland-Pfalz


Pindala: 19 847 km²
Elanikke: 4 084 844 (31.12.2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 205,8 in/km²
Pealinn: Mainz
Locator map Rhineland-Palatinate in Germany.svg

Liidumaa moodustati peale teist maailmasõda Prantsuse okupatsioonitsoonist, mis paiknes Prantsusmaast põhjas (välja arvatud Saarimaa, mis eraldati ja sai omaette protektoraadiks). Selle moodustasid Preisimaa Reini provintsi kaks lõunapoolsemat ringkonda – Koblenzi ja Trieri ringkond –, lisaks Hessen-Nassau lääneosa, Hesseni suurhertsogkonna osa Reini läänekaldal ja Pfalzi kuurvürstkonna, mis eraldati Baierist. Prantsusmaa jagas okupatsioonitsooni algselt kaheks osaks – Rheinland-Hesse-Nassau, mille moodustasid Koblenzi, Trieri ja Montabauri ringkond ja Hesse-Pfalz, mille moodustasid Reini-tagune Hesse (Rheinhesseni) ja Pfalzi ringkond. Liidumaa asutati 30. augustil 1946 kindral Marie-Pierre Kœnigi juhitud Prantsuse sõjaväevalitsuse poolt. Algselt kutsuti liidumaad Reini-Pfalziks (Rheinpfälzisches Land või Land Rheinpfalz), nime Rheinland-Pfalz mainiti esmakordselt 18. mai 1947 põhiseaduses.

Peale Saarimaa protektoraadiks kuulutamist kaalus Prantsusmaa algselt ka teiste Reinist läände jäävate alade okupeerimist, kuid kuna USA ja Inglismaa olid juba oma tsoonides loonud uued liidumaad, avaldasid nad ka Prantsusmaale survet, ning Prantsusmaa asutaski Rheinland-Pfalzi, lisaks ka Badeni ja Württemberg-Hohenzollerni liidumaad, kuid keelas Saarimaa Rheinland-Pfalziga liitmise. Liidumaa pealinnaks nimetati Mainz, kuid sõjapurustuste tõttu polnud Mainzis piisavalt haldushooneid, mistõttu algselt kogunesid liidumaa valitsus ja maapäev Koblenzis. Esimene maapäev kogunes Koblenzis 22. novembril 1946, seal koostati põhiseaduse esimene mustand. Liidumaa peaministriks nimetas Prantsuse sõjaväevalitsus 2. detsembril 1946 Wilhelm Bodeni (CDU).

25. aprillil 1947 hääletas maapäev uue põhiseaduse vastuvõtmise kohta, CDU hääletas poolt, kuid SPD ja kommunistlik partei vastu. Probleemiks oli algses põhiseaduses erinevate koolide loomine katoliiklastele ja luterlastele. 18. mail 1947 korraldatud rahvahääletusel võtsid valijad põhiseaduse vastu 53% : 47%. Kui peamiselt katoliiklik põhja- ja lääneosa olid poolt, siis Rheinhessen ja Pfalz olid vastu. Samal päeval toimusid ka maapäeva valimised, kus CDU võitis 47 ja SPD 34 kohta, Liberaalne Partei (Liberale Partei) ja Sotsiaalne Rahvaliit (Soziale Volksbund), mis hiljem ühinesid FDPks, 11 kohta ja kommunistid 8 kohta. Boden jätkas peaministrina, kuid kuna ta oli ka omaenda parteis vastuoluline, keeldus SPD koalitsiooni moodustamast ja ta astus tagasi, tema asemel sai peaministriks Peter Altmeier, kes astus ametisse 9. juulil 1947. Altmeierist sai Saksamaa liidumaade pikima valitsusajaga peaminister – ta valitses kokku 22 aastat (1947–1969).

Algselt kogunesidki liidumaa avalikud asutused – valitsus, maapäev ja konstitutsioonikohus – Koblenzis. Kohe hakati aga kaaluma ka kolimist Mainzi, kumbki linn proovis end tõestada sobivaimana valikuna liidumaa pealinnaks. Altmeier ise soovis pealinnana näha Mainzi, kuna teadis, et lõunaosa, eriti Pfalz, ei aktsepteeriks Koblenzit kunagi pealinnana, kuna see oli liiga kaugel põhjas ja oli varem olnud Preisimaa osa. 16. mail 1950 kolisidki maapäev ja valitsus ise Mainzi. Siiski jäid paljud valitsus- ja kohtuasutused Koblenzisse, ka konstitutsioonikohus ja liidumaa arhiiv, lisaks tegutseb Koblenzis 1952. aastast ka Saksamaa riigiarhiiv.

"Kättemaksumaaks" (saksa keeles "Land aus der Retorte") kutsutud Rheinland-Pfalzis tekkis kogukonna- ja ühtsustunne väga aeglaselt, kuna see oli loodud mitmete Saksa riikide osadest ilma kohalike elanike arvamusi arvestamata; liidumaad ei peetud elujõuliseks, eriti kuna seal oli väga vähe suuremaid tööstuskeskuseid. Samas aitas mingil määral majandust tugevdada Bundeswehri ning liitlasvägede sõjaväebaaside asutamine (näiteks Ramsteini õhuväebaas Kaiserslauternis). 1956. aastal korraldati liidumaa viies ringkonnas – Koblenzi, Trieri, Montabauri, Rheinhesseni ja Pfalzi ringkondades petitsioonid Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse 29. artikli alusel liidumaast lahkulöömiseks ja liitumiseks teiste liidumaadega – Koblenzi ja Trieri ringkond soovisid liituda Nordrhein-Westfaleni, Montabauri ja Rheinhesseni ringkond Hesseniga ning Pfalz kas Baieri või Baden-Württembergiga. Peale Pfalzi saadi kõikides ringkondades kokku vajalik kvoorum, kui referendum ise sai teoks alles 19. jaanuaril 1975. Referendumil hääletasid kõik ringkonnad Rheinland-Pfalzi liidumaasse jäämise poolt (Koblenzi ja Trieri ringkond 66,47%, Rheinhesseni ringkond 74,88% ja Montabauri ringkond 68,77%). Sellega pandi sellele küsimusele punkt. Ainsaks suuremaks tüliküsimuseks on kolme endise Mainzi Reini-taguse linnajao – Amöneburgi, Kasteli ja Kostheimi küsimus, mis peale teist maailmasõja linnast eraldati ja liidendati Hesseni liidumaa pealinna Wiesbadeniga.

HaldusjaotusRedigeeri

Rheinland-Pfalzis on järgmised kreisid:

Lisaks on liidumaal 12 kreisivaba linna:

  1. Frankenthal (FT)
  2. Kaiserslautern (KL)
  3. Koblenz (KO)
  4. Landau (LD)
  5. Ludwigshafen (LU)
  6. Mainz (MZ)
  7. Neustadt an der Weinstrasse (NW)
  8. Pirmasens (PS)
  9. Speyer (SP)
  10. Trier (TR)
  11. Worms (WO)
  12. Zweibrücken (ZW)

Algselt jagunes liidumaa viieks ringkonnaks:

  1. Koblenzi ringkond (eksisteeris juba 1815. aastast Preisimaa Reini provintsi osana) - hõlmas Koblenzi kreisivaba linna ning Ahrweileri, Altenkircheni, Bad Kreuznachi, Birkenfeldi, Cochem-Zelli, Mayen-Koblenzi, Neuwiedi, Rhein-Hunsrücki, Rhein-Lahni ja Westerwaldkreisi kreisid.
  2. Montabauri ringkond - hõlmas Loreleykreisi, Oberwesterwaldkreisi, Unterlahnkreisi ja Unterwesterwaldkreisi. 1968. aastal liidendati Koblenzi ringkonnaga, hõlmab suuresti praeguse Rhein-Lahni kreisi ja Westerwaldkreisi.
  3. Pfalzi ringkond - hõlmas Frankenthali, Kaiserslauterni, Landau, Ludwigshafeni, Neustadt an der Weinstrasse, Pirmasensi, Speyeri ja Zweibrückeni kreisivabad linnad ning Bad Dürkheimi, Donnersbergkreisi, Germersheimi, Kaiserslauterni, Kuseli, Rhein-Pfalzi, Südliche Weinstraße ja Südwestpfalzi kreisid. 1968. aastal ühendati Rheinhesseni ringkonnaga.
  4. Rheinhesseni ringkond - hõlmas Mainzi ja Wormsi kreisivabad linnad ning Alzey-Wormsi ja Mainz-Bingeni kreisid. 1968. aastal ühendati Pfalzi ringkonnaga.
  5. Trieri ringkond - hõlmas Trieri kreisivaba linna ning Bernkastel-Wittlichi, Bitburg-Prümi, Trier-Saarburgi ja Vulkaneifeli kreisid.

1. oktoobri 1968 administratiivreformiga vähendati ringkondade arvu kolmeni: Montabauri ringkond inkorporeeriti Koblenzi ringkonna koosseisu ning Rheinhesseni ja Pfalzi ringkond ühendati Rheinhessen-Pfalzi ringkonnaks. Ringkonnad kaotati täielikult 1. jaanuaril 2000.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri