Ava peamenüü

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul. Baden-Württemberg on suuruselt ja rahvaarvult kolmas Saksamaa 16 liidumaast. Rahvastiku tihedus on 301 inimest km² kohta[2].

Baden-Württemberg

saksa Baden-Württemberg

Baden-Württembergi vapp
Flag of Baden-Württemberg.svg
Landesflagge
Flag of Baden-Württemberg (state, lesser arms).svg
Landesdienstflagge (väikse vapiga)

Pindala: 35 752 km²
Elanikke: 10 879 618 (31.12.2015)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 304,3 in/km²
Pealinn: Stuttgart

GeograafiaRedigeeri

Baden-Württenbergil on ühine piir Prantsusmaa ja Šveitsi ning Rheinland-Pfalzi, Hesseni ja Baieri liidumaaga. Suurem osa Baden-Württenbergi tähtsamatest linnadest asub Neckari jõe kaldal, mis läbib esmalt Tügingeni, siis Stuttgardi, Heilbronni, Heidelbergi ja Mannheimi.

Reini jõgi moodustab liidumaa läänepiiri ja suure osa lõunapiirist. Schwarzwald on liidumaa peamine mäestik, mis asub Reini jõest idas. Švaabi Alpide kõrgplatoo, mis asub Schwarzwaldi, Neckari ja Doonau vahel, on tähtis Euroopa veelahe. Baden-Württembergi ja Šveitsi piir on Bodeni järve keskel ning samuti jagab liidumaa Baieriga Alpide jalamit.

Peaaegu poolt (47%) pindalast kasutatakse põllumajanduseks, 38% liidumaast katab mets ja 13% on inimasustuse all.[2]

Doonau jõe läte asub Baden-Württembergis Donaueschingeni linna lähistel Schwarzwaldis.

HaldusjaotusRedigeeri

MajandusRedigeeri

Kuigi Baden-Württembergil on vähe looduslikke maavarasid, on see üks jõukamatest liidumaadest Saksamaal ja Euroopas koos traditsiooniliselt madala töötustasemega. Liidumaal asuvad mitme tähtsa rahvusvahelise firma peakontorid, näiteks Daimler AG, Porsche, Robert Bosch GmbH (autotööstus) ja Carl Zeiss AG (optika). Sellest hoolimata domineerivad ettevõtlusmaastikku väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Piirkond on tihedalt industrialiseeritud.

TurismRedigeeri

Baden-Württemberg on populaarne turismisihtkoht. Tähtsaimad vaatamisväärsused on Stuttgart, lossid, auto- ja kunstimuuseumid ning Stuttgart-Bad Cannstatti mineraalveeallikad.

HaridusRedigeeri

Baden-Württembergis asuvad ühes Saksamaa vanimad ja kuulsamad ülikoolid, nende hulgas Heidelbergi Ülikool, Freiburgi Ülikool ja Tübingeni Ülikool.

Teised ülikoolilinnad on Ulm (Ulmi Ülikool) ja Mannheim (Mannheimi Ülikool). Stuttgardis asuvad Hohenheimi Ülikool ja Stuttgardi Ülikool.

Liidumaal on suurim haridusasutuste tihedus Saksamaal, v.a Berliin ja Hamburg.

DemograafiaRedigeeri

Baden-Württembergi rahvaarv on 10 771 000 (2011), millest 5 460 000 on naised ja 5 290 000 on mehed[2]. Natuke vähem kui 1,2 miljonit elanikku on pärit väljastpoolt Saksamaad. Vähemusrahvustest on kõige arvukamad türklased (289 000), endise Jugoslaavia kodanikud (227 000) ja itaallased (162 000).

ReligioonRedigeeri

Württembergi on olnud traditsiooniliselt luterlik piirkond, kuid mõned liidumaa alad on ka katoliikluse toetajad.

Religioon % Rahvaarv
Katoliku kirik 36,9% 4 000 000
Evangeelne kirik 33,3% 3 600 000
Islam 5,6% 600 000
Budism 0,23% 25 000
Hinduism 0,14% 15 000
Judaism 0,08% 9 000
Ateism 22,3% 2 400 000

AjaluguRedigeeri

Baden-Württenberg koosneb Badeni ja Württembergi ajaloolistest riikidest ning selle territoorium moodustab suure osa Švaabimaast.

Württenbergi vallutasid 1. sajandil pKr roomlased, et rajada sinna oma kindlustused. Kolmanda sajandi alguses ajasid Alemanni hõimud roomlased Reini jõe taha tänapäevasele Prantsusmaale. Aastal 496 vallutas frankide kuningas Chlodowech I piirkonna tagasi. Hiljem sai see ala (Švaabimaa hertsogkond, Švaabi ringkond) osaks Saksa-Rooma keisririigist.

Pärast Teist maailmasõda moodustasid liitlased kolm okupatsioonitsooni: Württemberg-Hohenzollern, Lõuna-Baden (mõlemat valitses Prantsusmaa) ja Württemberg-Baden (oli USA valitseda). 1949. aastal said need kolm liidumaad Saksamaa Liitvabariigi asutajaliikmeteks. Uue Saksa põhiseaduse artikli 118 järgi pidid need liidumaad ühinema. 16. detsembril 1951 toimus rahvahääletus, kus liidumaad hääletasid ühinemise poolt. Ametlikult sai Baden-Württembergist liidumaa 25. aprillil 1952[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri