Baden-Württemberg

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul. Baden-Württemberg on suuruselt ja rahvaarvult kolmas Saksamaa 16 liidumaast. Rahvastiku tihedus on 309 inimest km² kohta.[2]

Baden-Württemberg
saksa Baden-Württemberg
Pindala: 35 752 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 069 533 (31.12.2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 310 in/km²
Pealinn: Stuttgart
Kaart
Landesdienstflagge (väikse vapiga)
Heilbronni elektrijaam

Baden-Württenbergil on ühine piir Prantsusmaa ja Šveitsi ning Rheinland-Pfalzi, Hesseni ja Baieri liidumaaga. Suurem osa Baden-Württenbergi tähtsamatest linnadest asub Neckari jõe kaldal, mis läbib esmalt Tübingeni, siis Stuttgardi, Heilbronni, Heidelbergi ja Mannheimi.

Reini jõgi moodustab liidumaa läänepiiri ja suure osa lõunapiirist. Schwarzwald on liidumaa peamine mäestik, mis asub Reini jõest idas. Švaabi Alpide kõrgplatoo, mis asub Schwarzwaldi, Neckari ja Doonau vahel, on tähtis Euroopa veelahe. Baden-Württembergi ja Šveitsi piir on Bodeni järve keskel ning jagab Baieri liidumaaga Alpide jalamit.

Peaaegu poolt (47%) pindalast kasutatakse põllumajanduseks, 38% liidumaast katab mets ja 13% on inimasustuse all.[2]

Doonau jõe läte asub Baden-Württembergis Donaueschingeni linna lähistel Schwarzwaldis.

Haldusjaotus

muuda
 
Vaade Scmidbachi maastikukaitsealale
 
Stuttgart
 
Baden-Baden

Baden-Württembergi liidumaa jaguneb halduslikult järgmisteks ringkondadeks (Regierungsbezirke):

  1. Freiburgi ringkond (koos Kõrgreini-Bodensee, Schwarzwald-Baar-Heubergi ja Lõuna-Ülemreini piirkonnaga)
  2. Karlsruhe ringkond (koos Kesk-Ülemreini, Põhja-Schwarzwaldi ja Reini-Neckari piirkonnaga)
  3. Stuttgardi ringkond (koos Heilbronn-Frangi, Ida-Württembergi ja Stuttgardi piirkonnaga)
  4. Tübingeni ringkond (koos Bodensee-Ülem-Švaabimaa, Doonau-Illeri ja Neckar-Albi piirkonnaga)

Liidumaal on 35 kreisi ja 9 kreisivaba linna.

Kreisivabad linnad

muuda
  1. Baden-Baden
  2. Freiburg
  3. Heidelberg
  4. Heilbronn
  5. Karlsruhe
  6. Mannheim
  7. Pforzheim
  8. Stuttgart
  9. Ulm

Majandus

muuda

Kuigi Baden-Württembergil on vähe looduslikke maavarasid, on see üks jõukamatest liidumaadest Saksamaal ja Euroopas koos traditsiooniliselt madala töötustasemega. Liidumaal asuvad mitme tähtsa rahvusvahelise firma peakontorid, näiteks Daimler AG, Porsche, Robert Bosch GmbH (autotööstus) ja Carl Zeiss AG (optika). Sellest hoolimata domineerivad ettevõtlusmaastikku väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Piirkond on tihedalt industrialiseeritud.

Turism

muuda

Baden-Württemberg on populaarne turismisihtkoht. Tähtsaimad vaatamisväärsused on Stuttgart, lossid, auto- ja kunstimuuseumid ning Stuttgart-Bad Cannstatti mineraalveeallikad.

Haridus

muuda

Baden-Württembergis asuvad ühes Saksamaa vanimad ja kuulsamad ülikoolid, nende hulgas Heidelbergi Ülikool, Freiburgi Ülikool ja Tübingeni Ülikool.

Teised ülikoolilinnad on Ulm (Ulmi Ülikool) ja Mannheim (Mannheimi Ülikool). Stuttgardis asuvad Hohenheimi Ülikool ja Stuttgardi Ülikool.

Liidumaal on suurim haridusasutuste tihedus Saksamaal, v.a Berliin ja Hamburg.

Demograafia

muuda

Baden-Württembergi rahvaarv on 10 771 000 (2011), millest 5 460 000 on naised ja 5 290 000 on mehed.[2] Natuke vähem kui 1,2 miljonit elanikku on pärit väljastpoolt Saksamaad. Vähemusrahvustest on kõige arvukamalt türklasi (289 000), endise Jugoslaavia kodanikke (227 000) ja itaallasi (162 000).

Baden-Württembergi alal kõneldi ajalooliselt peamiselt ülemsaksa murdeid: liidumaa põhjaosas (Karlsruhest Crailsheimini) frangi, edela-lõunaosas (Karlsruhest lõunas, Bodeni järve läänepoolsel kaldal) alemanni ning Stuttgardi ja Ulmi ümbruses ja Bodeni järve idapoolsel kaldal švaabi murdeid.[3][4]

Religioon

muuda

Württembergi on olnud traditsiooniliselt luterlik piirkond, kuid mõned liidumaa alad on ka katoliikluse toetajad.

Religioon Osakaal, % Rahvaarv
Katoliku kirik 36,9 4 000 000
Evangeelne kirik 33,3 3 600 000
Islam 5,6 600 000
Budism 0,23 25 000
Hinduism 0,14 15 000
Judaism 0,08 9 000
Ateism 22,3 2 400 000

Ajalugu

muuda

Baden-Württenberg koosneb Badeni ja Württembergi ajaloolistest riikidest ning selle territoorium moodustab suure osa Švaabimaast.

Württenbergi vallutasid 1. sajandil pKr roomlased, et rajada sinna oma kindlustused. Kolmanda sajandi alguses ajasid Alemanni hõimud roomlased Reini jõe taha tänapäevasele Prantsusmaale. Aastal 496 vallutas frankide kuningas Chlodowech I piirkonna tagasi. Hiljem sai see ala (Švaabimaa hertsogkond, Švaabi ringkond) osaks Saksa-Rooma keisririigist.

 
Unteruhldingeni ehitusmuuseum 2010. aastal

Pärast Teist maailmasõda moodustasid liitlased kolm okupatsioonitsooni: Württemberg-Hohenzollern, Lõuna-Baden (mõlemat valitses Prantsusmaa) ja Württemberg-Baden (oli USA valitseda). 1949. aastal said need kolm liidumaad Saksamaa Liitvabariigi asutajaliikmeteks. Uue Saksa põhiseaduse artikli 118 järgi pidid need liidumaad ühinema. 16. detsembril 1951 toimus rahvahääletus, kus liidumaad hääletasid ühinemise poolt. Ametlikult sai Baden-Württembergist liidumaa 25. aprillil 1952.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. https://www.statistik-bw.de/BevoelkGebiet/Bevoelk_I_D_A_vj.csv, vaadatud 15.06.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Baden-Württembergi liidumaa koduleht (inglise keeles)
  3. "Sprachatlas BW". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2023. Vaadatud 24. septembril 2023.
  4. "Dialekte in Baden-Württemberg". Baden-Württemberg.de (saksa). Vaadatud 24. septembril 2023.

Välislingid

muuda