Heidelberg

See artikkel räägib Saksamaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Heidelberg (täpsustus)

---

Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas. Linna lähedale jäävad Hessen, Baden-Württemberg, Rheinland-Pfalz, Mannheim ja Ludwigshafen.

Heidelberg
[ Haidelberg ]
Heidelbergi lipp Heidelbergi vapp
Pindala: 109 km²
Elanikke: 162 273 (31.12.2022)
Koordinaadid: 49° 25′ N, 8° 42′ E

Loodus

Heidelberg asub Ülem-Reini madalikul Neckari jõe kaldal. Selles kohas jõuab jõgi Odenwaldist välja tasandikule ja suubub 22 kilomeetrit Heidelbergist kirdes Reini.

Linna ümber asuvad kolm mäge: Königstuhl (568 m), Gaisberg (375 m) Neckari vasakul kaldal ja Heiligenberg (445 m) paremal.

Heidelbergis on mereline kliima. Linna aasta keskmine sademete hulk on 770 mm ja see jaotub aasta lõikes ühtlaselt. Kõige märjemad kuud on juuni (86 mm) ja mai (79 mm), kõige kuivemad veebruar, märts ja september (kõik 53 mm).

Ajalugu

1907 avastati Heidelbergi lähedal Maueri külas Heidelbergi inimese jäänused (alalõualuu), mille vanus hinnati 600 tuhandele aastale.

Heiligenbergi kõrgustikult on leitud vanema kiviaja, keldi ja rooma asulate jäänuseid.

Heidelbergi on esmamainitud 1196, kuid mitut tänapäeva linnaosa on mainitud juba 8. sajandil, mil nad olid omaette asulad. 1225 on mainitud Heidelbergi kindlust.

Reformatsiooni alguses oli Heidelberg luterlik, ent kuurvürst Ottheinrich, kes 1556 võimule sai, lähenes kalvinismile ja 1563 (juba pärast Ottheirichi surma) ilmus Heidelbergi kateheesis, mis on kalvinismi üks tähtsamaid aluseid. 17. sajandil vastureformatsiooni käigus piirkond osaliselt rekatoliseeriti.

Heidelbergi vallutasid ja loovutasid Prantsuse väed 1689. ja uuesti 1693. aastal Pfalzi pärilussõjas. Selle tulemusena Heidelbergi loss purustati ja lammutati osaliselt, peamiselt linnaelanike poolt, kes kasutasid lossi jäänuseid pärast sõda linna taastamiseks.

1720 viidi kuurvürsti residents üle Mannheimi, misjärel Heidelberg kaotas poliitilise tähtsuse.

1803 läks Heidelberg koos Pfalzi Reini paremal kaldal oleva osaga Saksa-Rooma riigi erakorralise saatkonna raamlepinguga Badeni kuurvürstkonna (alates 1806 Badeni suurhertsogkonna koosseisu.

1840. aastal rajati Mannheimi ja Heidelbergi vahele raudtee. See oli esimene raudtee Badenis.

Vasakult: Jesuiitide kirik, Ettehoolduse kirik ja Püha Vaimu kirik Heidelbergi vanalinnas

Haridus

Linnas asub 1386. aastal asutatud Heidelbergi Ruprecht Karli ülikool, mis on vanim ülikool tänapäeva Saksamaa territooriumil.

Läbi aegade on Heidelbergi ülikoolis tehtud hulgaliselt avastusi ja leiutisi. Jalgratta leiutaja Karl von Drais oli Heidelbergi ülikooli tudeng. Arst Wilhelm Heinrich Posselt ja keemik Karl Ludwig Reimann avastasid Heidelbergis, et nikotiin on tubaka põhiline toimeaine. Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff leiutasid Heidelbergis spektraalanalüüsi.

Hoolimata pikast akadeemilisest kuulsusest, oli Heidelbergi ülikool esimene Saksamaa kõrgkool, kes heitis välja kõik juudi päritolu õppejõud ja üliõpilased, kui natsid 1933 võimule tulid.

Turism

Heidelberg on populaarne turismikeskus. Aastas külastab linna umbes 3,5 miljonit turisti.

Heidelbergil on kuus sõpruslinna: Cambridge (Suurbritannia, alates 1957), Montpellier (Prantsusmaa, alates 1961), Rehovot (Iisrael, alates 1983), Bautzen (Saksamaa, alates 1991), Simferopol (Ukraina, alates 1991) ja Kumamoto (Jaapan, alates 1992).

Värav Vana Silla otsas

Vaata ka

• heidelbergi inimene
• Heidelbergi Ülikool
• Neuenheimer Feld

Välislingid

• Heidelbergi koduleht
• Heidelbergi turismisait