Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias
Turistid on majutusettevõtete oluline sihtrühm. Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas

Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 80 km kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.

Turismi harrastavat ehk reisivat inimest nimetatakse turistiks. Maailma Turismiorganisatsioon (World Tourism Organization) määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".[1]

Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.

Turistid Tallinna vanalinnas. 2016. aasta juuni.

Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti – 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni (919 miljardi USA dollarini)[2]. 2000. aastate lõpu majanduslanguse tõttu langes nõudlus rahvusvaheliste reiside järele järsult ja põhjapoolkera suvekuudel vähenes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2%-ni.[3] Langustendents tugevnes 2009. aastal ja teravnes mõnes riigis 2009. aasta gripipandeemia mõjul veelgi, nii et 2009. aastal vähenes rahvusvaheline turism 4% ehk 880 miljoni reisini ning käive langes hinnanguliselt 6%.[4]

Turism on eluliselt tähtis näiteks Prantsusmaa, Egiptuse, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai majandusele, samuti saareriikidele nagu Bahama, Fidži, Maldiivid, Filipiinid ja Seišellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt turismiga seotud töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.

Turismiga seotud inimtegevusi uurib turismigeograafia.

Gustav Vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit "huviränd"[viide?].

Turismi ajalugu muuda

Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed puhkuse, lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. Vana-Rooma ülikud külastasid Vahemere piirkonna kuurorte Baiaes, Pompeis ja Hierapolises, filosoofid võtsid ette retki Aleksandriasse ja Lähis-Ida iidsetesse templitesse.[5]

 
Briti noormehed Grand Touril Roomas, 1750

Enne rongiliikluse väljaarenemist oli tänapäevase turismi eelkäija nn Grand Tour 17.19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia retkedel üle terve Euroopa.[6] Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärk oli tutvuda antiik- ja renessansskultuuri pärandite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega. Kujunesid välja tüüpilised reisiplaanid, "kohustuslik" oli järgemööda aega veeta Pariisis, Šveitsis ja Itaalia linnades.[7] Oma muljed jäädvustati reisikirjades, mis hiljem said kodumaal müügihittideks.[8]

Tööstusrevolutsioon tõi endaga kaasa raudteedevõrgu rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka kesk- ja hiljem alamklassi liikmetel.[9] Suurbritannias toimusid muudatused kõige varem. Esimene ametlik reisifirma, Cox & Kings, loodi 1758. aastal.[10] Reisiagentuuride ja massiturismi pioneer oli Thomas Cook, kes 1841. aastal hakkas esimesena korraldama ekskursioone. Osavõtt maksis ühe šillingi, see sisaldas rongipiletit ja sõidu kestel sööki ja muusikat. Cookil olid sõlmitud lepingud rongifirmadega, kes vastutasuks sõitjate eest maksid talle osa piletitulust. 1855. aastal korraldas ta esimese ekskursiooni võõrsile, kui viis Pariisi maailmanäituse puhul grupi Leicesterist Calais’sse. Järgmistel aastatel hakkas ta juba üleeuroopalisi reise korraldama.[11]

Maailma esimene kruiisilaev Prinzessin Victoria Luise ehitati Hamburgis 1900. aastal.[12]

Turismi liigid muuda

Massiturism muuda

 
Turistidest tulvil Barceloneta rand Barcelonas, Hispaanias

Massiturismi laiast levikust hoolimata puudub sellel siiani üheselt kokkulepitud definitsioon, kuid seda iseloomustavad korduvad omadused:

  • Massiturism sai alguse transpordi kiirest arengust 20. sajandi 60. ja 70. aastatel, mis võimaldas suurel hulgal inimestel kiiresti ja odavalt pikki vahemaid läbida.
  • Turistide peamine eesmärk on puhkus ja lõbu, kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse vähe.
  • Kohalik majandus sõltub turistide pidevast või hooajalisest voolust. Massiturismiga kaasnevad tihti müra, saaste ja suured turistidele mõeldud hooned (hotellid ja ostukeskused).[13]

Massiturismi sihtkohad on tihti troopilised ja rannikuäärsed piirkonnad. Põhjaameeriklaste seas on populaarsed Hawaii, Florida ja Kariibi mere saared, eurooplaste seas Vahemere rannik ja Kanaari saared ning mõlema seas Kagu-Aasia riigid nagu Tai, Indoneesia ja Filipiinid.

Taliturism muuda

Taliturismi arengu hälliks peetakse Sankt Moritzit Šveitsis, kus 1865. aastal jäid mitmed hotellid esimest korda avatuks ka talvisel perioodil.[14] Taliturismi peamised sihtkohad asuvad mägedes ja põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel, kus külmemal ajal või aasta läbi on lumine. Talvine turism on tihti seotud spordiga, populaarsed on mägi- ja murdmaasuusatamine, uisutamine, kelgutamine ning lumelaua- ja mootorsaanisõit. Mõned kuurordid pakuvad ka võimalust hobusaani[15] ja koerterakendiga[16] sõita. Detsembris kasvab jõuluteemaliste reiside arv jõuluvana töökodadesse Põhjamaades ja Põhja-Ameerikas.[17] Kliima soojenemisel võib mõnes piirkonnas lumikatte paksus ja kestus väheneda, vähendades ka turistide arvu ja taliturismiettevõtete sissetulekut.[18][19]

Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Talviti on enamasti avatud ka jääteed mandri ja saarte vahel.[20]

Loodusturism muuda

 
Islandile reisitakse sageli kohaliku loodusega tutvuma. Snorgeldamine Þingvelliri rahvuspargis
  Pikemalt artiklites Loodusturism ja Ökoturism

Kultuuriturism muuda

  Pikemalt artiklis Kultuuriturism

Meditsiiniturism muuda

Meditsiiniturismi korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud terviseprotseduurid on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.[21][22] Meditsiinilise turismi peamisteks lähteriikideks on USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa riigid, sihtriikideks Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Ida-Euroopa ning Lõuna- ja Kagu-Aasia maad.[23] Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniline turism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua teatud riske. Patsient võib ebahügieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse või saada muid tervisetüsistusi, probleeme võib tekkida ka juriidilist laadi.[24] Üheks raviturismi alavormiks on ka spaaturism.

Religiooniturism muuda

 
Moslemist palverändur Mekas Saudi Araabias
  Pikemalt artiklis Palverännak

Religiooniturism võetakse ette usulistel või moraalsetel põhjustel, selle alla käivad palverännakud pühapaikadesse ja pühadesse linnadesse, misjonitööd, kloostrites viibimised ja usuteemalised kokkutulekud. Religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega, selle sihtkohad ja tähtsus erinevad religiooniti. Kristlaste palverännakud on seotud Jeesus Kristuse ja pühakute sünni-, elu- ja surmapaikadega, lisaks ka paavsti elupaigaga Vatikanis. Moslemitel on kombeks vähemalt kord elus ette võtta hadž ehk palverännak Mekasse.[25]

Kristlike palverändurite sihtkohad keskaegses Eestis on olnud Pirita klooster, Tallinna Toomkirik, Vastseliina linnusekabel ja Padise klooster, neist tuntuim oli Vastseliina.[26]

Üritusturism muuda

Üritusturism on reisimine kindla ürituse toimumiskohta ning seejärel osalemine üritusel pealtvaataja, esineja või meeskonna liikme rollis. Seda liigitatakse sageli kultuuriturismi alamliigiks, aga kuna üritusturism ei ole seotud ainult kultuuriüritustega, siis võib seda siduda ka näiteks spordi- ja äriturismiga.

Nišiturism muuda

 
Tallinna saabub aastas keskmisel üle 300 000 kruiisituristi

Mõned nišiturismi näited:

Turismiatraktsioonid muuda

 
Pommeri hertsogi loss, Szczecin (Poola)

Turismiatraktsioonideks nimetatakse neid kohale omaseid omadusi või objekte, mis meelitavad inimesi seda kohta külastama. Külastuse põhjuseks on tavaliselt eesmärk näha atraktsiooni, teha teatud tegevust või saada mingi kogemus. Mõned atraktsioonid on justkui iseenesest tõmbetegurid, näiteks looduskaunid kohad või paigad ajaloolise taustaga, millele on omistatud huvipakkuv tähendus.[41]

Turismiatraktsioonid võib jagada neljaks:

  • looduslikud (põhinevad loodusgeograafial – mäed, metsad, koopad, floora, fauna);
  • inimtekkelised (algselt turismile mitteorienteeritud) – esialgu kandsid muud funktsiooni (nt ajaloolised ehitised);
  • inimtekkelised (algselt turismile suunatud) – spetsiaalselt mõeldud turistide meelitamiseks (lõbustuspargid, ostukeskused, muuseumid);
  • eriüritused – mitmekülgne valdkond, kuhu kuuluvad näiteks laulupeod, ilmalikud festivalid, spordiüritused, isegi pulmad ja kokkutulekud.[41]

Peaaegu kõigest on võimalik kujundada turismiatraktsioon, kuid mitte kõigil pole võrdseid võimalusi. Ühtede tõmbetegurid kaaluvad üles teiste omad. Prominentsemad atraktsioonid on näiteks Eiffeli torn ja Suur Hiina müür.[41]

Kultuuri mõju turismile muuda

 
Turism on tänapäeval tihti seotud fotograafiaga, sest turistid soovivad sageli nähtut ja kogetut jäädvustada. Samas võib reisimine tuleneda ka soovist või vajadusest leida uusi kohti jäädvustamiseks ja olla näiteks fotograafi töö osa

Kultuur avaldab turismile nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Sotsiaalne ja kultuuriline mõju tähendab sellist mõju, mis tekitab kohalike elanike hulgas sotsiaalseid muutusi, infrastruktuuri parandamist ja elustiili muutust.

Positiivne mõju muuda

Selleks et säilitada pärandit, investeeritakse raha turismi suurendamiseks. Samuti täiustatakse infrastruktuuri ja säilitatakse kohalikke objekte, mis omakorda on vajalikud hariduse ja vaba aja veetmise jaoks. Kohalike elanike jaoks korraldatakse üritusi. Kohalikud suhtlevad turistidega ja toimub kontakt eri rahvuste vahel.

Negatiivne mõju muuda

Piirkondade ulatusliku liikluse tõttu ei suuda infrastruktuur toime tulla kiire kasvuga, mille tagajärjeks on ülerahvastatus. Turistid võivad häirida kohalike elanike elu ja nende tavasid, tekitades müra, segadust ja rahutust. Samuti võib toimuda kultuuride segunemine ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid. Segunemine võib kaasa tuua usulise väärtuste kaotamist.[42]

Kultuuriüritused ja -objektid muuda

Tänapäeval on kunstil suur roll inimeste meelitamises. Euroopa riikides külastatakse muusikale, teatrietendusi, balletti ja ooperit.[viide?] Muuseumid on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kättesaadavamad sihtkohad. Euroopas on seitse muuseumit, millel on väga mõjukas osatähtsus, suurem osa nendest muuseumitest paikneb Pariisis ja Londonis. Viimastel aastakümnetel on Euroopa linnadest saanud loomingulised keskused, näiteks Bilbao, Berliin, Amsterdam, Kopenhaagen. Kultuur mõjutab otseselt linna kinnisvara väärtust, muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks.[43] Näiteks Eestis saavutab populaarsuse Rotermanni kvartali arhitektuur. Samuti on Kumu kunstimuuseum väga populaarne valik turistide seas. Eesti teatrikunstis on esile kerkinud teater NO99. Rahvamuusika on teinud läbi teatava taassünni. Näiteks korraldatakse Viljandi pärimusmuusika festivali. Ning kõige suurem ja tähtsam on laulupidu. Enam kogub tähelepanu eestivene kultuur.[44]

Turismi mõju muuda

 
RMK laagriplats Osmussaarel on üles seatud just selleks, et hõlbustada turistidele saarel peatumist

Positiivne mõju muuda

Turism aitab luua uusi töökohti nii otseselt, luues tööd turiste teenindavale personalile, kui ka kaudselt jaemüügi- ja transpordisektoreid kasvatades. Turistide jaoks loodud infrastruktuuri, näiteks kaubanduskeskusi, lõbustusasutusi ja transpordisõlmi, saavad kasutada ka kohalikud. Maapiirkondades võib turism aidata kaasa väikeettevõtete loomisele. Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse, mida vähem arenenud piirkondades võib kasutada koolide ja haiglate ehituseks.[45]

Mõõduka mahuga turism aitab kohalikel käsitöövormidel, tavadel ja kultuuriüritustel säilida, kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust. Kohalik kultuurimaastik võib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega.[45]

Loodus- ja ökoturism aitavad tõmmata tähelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele, näidates nende väärtust puutumata kujul. Mitmel juhul võib loodusobjektide rahaline väärtus turismi tõmbeallikana ületada selle objekti loodusvarade kasutuselevõtust saadavat tulu.

Probleemid muuda

Turismiga kaasneb siiski ka elu pahupool, milleks on õhu- ja veesaaste, liiklusummikud, erosioon, elupaikade ning liikide hävimine jne.[46]

Kliimamuutuste ja turismi vahekord on olnud loodus- ja inimgeograafiat ühendav teema. Fookus on peamiselt kliimamuutustel ja riskiohus keskkondadel nagu märgalad või polaarsed piirkonnad. Kliimamuutustest rääkides käsitletakse eri aspekte, mis on seotud turismiga:

  • turismist põhjustatud linnastumine põhjustab muutusi maakasutuses ja maakattetüübis;
  • suurenenud transpordivõrgustiku energianõudlus;
  • suure koormusega turismipiirkondades looduse mitmekesisuse vähenemine ja liikide väljasuremine;
  • haiguste levik;
  • puhta vee varu vähenemine.[47]

Turismimajanduse negatiivsest küljest võib esile tuua nn lekkeefekti, mille tagajärjel suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu, alates välismaise päritoluga majutusasutustest ja reisiagentuuridest kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida.[48] Et turiste üldse kohale meelitama hakata, on enne tarvis arendada kohalikku infrastruktuuri, mis vaesemates piirkondades võib tähendada kohalike elanike maksuraha kasutamist või kulukaid välisinvesteeringuid.[49] Uuringud on näidanud, et ligikaudu 70% turistide kulutustest Tais ei jää lekkeefekti tõttu sihtriiki.[50] Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised, samas võib turism kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks.[45]

Massiturism võib avaldada kahjulikku mõju kohalikule identiteedile ning turistide käitumise tagajärjel võivad tekkida probleemid ummikute, müra ja saastatuse tõttu. Kohalikud elanikud võidakse isegi turismipiirkondadest välja tõrjuda.[45]

Liialt intensiivne turism avaldab survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus, toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Ühe golfiväljaku ülalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikuga linna veevajaduse.[51] Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi tõmbeallikat ennast, näiteks sukeldujad võivad kahjustada korallriffe.[45][52]

Turism Eestis muuda

  Pikemalt artiklis Eesti turism

Eestit külastas 2015. aastal 6 miljonit välisturisti, mis on varasema aastaga võrreldes langenud 7%. Umbes pooled turistidest veetsid Eestis vaid ühe päeva, ülejäänud viibisid pikemalt. Peamiselt saabuvad külastajad Eestisse Soomest, Venemaalt ja Lätist, veidi vähem Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Hoogsalt on kasvanud turistide arv Aasia riikidest nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina.[53]

Kõige populaarsem turismipiirkond Eestis on Pärnu, kus on turismi intensiivsus isegi kõrgem kui tuntud turismiriikides Maltal ja Horvaatias. Lääne-Eesti turismimagnetiks on ka Saaremaa. Eesti turismile on siiski omane tugev hooajalisus, kuna peamiselt külastatakse suvel. Turismi intensiivsus on Eesti keskmisest kõrgem viies maakonnas: Pärnu, Saare, Lääne, Valga ja Harju maakonnas. Ülejäänud kümnes maakonnas jääb intensiivsus keskmisele alla. Kogu Eesti turismi intensiivsuse näitaja on 4 (iga elaniku kohta 4 majutusasutuses ööbitud ööd), mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele (5).[53]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics" (PDF). World Tourism Organization. 1995. Lk 14. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22.09.2010. Vaadatud 26.03.2009.
  2. "UNTWO Tourism Highlights 2011 Edition" (PDF). World Tourism Organization. 2011. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.12.2011. Vaadatud 1.07.2011.
  3. "UNWTO World Tourism Barometer June 2008" (PDF). 6 (2). World Tourism Organization. Juuni 2008. Vaadatud 1.08.2008. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)(surnud link)
  4. "UNWTO World Tourism Barometer January 2010" (PDF). 8 (1). World Tourism Organization. Jaanuar 2010. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26.06.2011. Vaadatud 18.03.2010. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)(surnud link)
  5. Feifer, M. (1986). Tourism in history: From Imperial Rome to the present. Stein and Day.
  6. Chaney, E. (2000). The Evolution of the Grand Tour: Anglo-Italian Cultural Relations Since the Renaissance. Frank Cass Publishers.
  7. Towner, John. (1985). "THE GRAND TOUR A Key Phase in the History of Tourism". Annals of Tourism Research. 12, lk 297–333. J. Jafari and Pergamon Press Ltd.
  8. Bohls, E., Duncan, I. (Toim.) (2005). Travel Writing 1700–1830 : An Anthology. Oxford University Press.
  9. Singh, L. K. (2008). "Issues in Tourism Industry". Fundamental of Tourism and Travel. Delhi: Isha Books. lk 189
  10. "History: Centuries of Experience". Cox & Kings. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.05.2011. Vaadatud 23.09.2013.
  11. Ingle, R., 1991 Thomas Cook of Leicester, Bangor, Headstart History
  12. Grace, Michael L. (6. juuni 2011). "ALBERT BALLIN – Inventor and father of the pleasure cruise". Cruise Line History. Vaadatud 24.09.2013.
  13. Hauser, A. (september 2009). "What is Mass Tourism? An Attempt at Defining It". Destination World. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.10.2013. Vaadatud 27.09.2013.
  14. Grace, Michael L. Early Winter Tourism Tradition & History (vaadatud 24.09.2013)
  15. SLEIGH RIDES Wyoming Travel and Tourism (vaadatud 24.09.2013)
  16. Dog sledding tours, sleddog adventures in Lapland – Sweden
  17. Arctic Circle Cabin, Rovaniemi 1950–1975. Tourism Board of the City of Rovaniemi. Rautakirja Oy
  18. Burakowski, E., Magnusson, M.Climate Impacts on the Winter Tourism Economy in the United States NRDC, detsember 2012 (vaadatud 24.09.2013)
  19. Breiling M., Charamza P. The impact of global warming on winter tourism and skiing: a regionalized model for Austrian snow conditions Regional Environmental Change, mai 1999 (vaadatud 24.09.2013)
  20. Kaldur, M. Taliturism Eestis – läbi lume ja üle jää Maaleht, 5. veebruar 2009
  21. Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A. (november 2007). "Medical tourism–health care in the global economy" (PDF). Physician Executive. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16.10.2013. Vaadatud 26.09.2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  22. Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A., Jones, C. A. (2007). "Medical Tourism: Globalization of the Healthcare Marketplace". Medscape General Medicine. Vaadatud 26.09.2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  23. Gahlinger, PM. The Medical Tourism Travel Guide: Your Complete Reference to Top-Quality, Low-Cost Dental, Cosmetic, Medical Care & Surgery Overseas. Sunrise River Press, 2008.
  24. Crooks; et al. (8.02.2013). "Ethical and legal implications of the risks of medical tourism for patients: a qualitative study of Canadian health and safety representatives' perspectives". BMJ Open. Vaadatud 26.09.2013. {{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)
  25. Wilson, C. (1996). Atlas of Holy Places & Sacred Sites. DK Adult. lk 29.
  26. Engman, K. Palverännak kui ajastuteülene fenomen Kirik ja Teoloogia, 20.06.2012
  27. Watt, P. "Extreme tourism". Elelement. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.09.2007. Vaadatud 25.09.2013.
  28. Salkin, A. (16.09.2006). "'Tourism of doom' on rise". The New York Times. Vaadatud 25.09.2013.
  29. 29,0 29,1 29,2 Niche Tourism: Contemporary Issues, Trends and Cases. Novelli, M. (toim). Routledge. 2005.
  30. What Is Disaster Tourism?. Petersen, L. Kasutatud 25.09.2013
  31. Soomaa viies aastaaeg. Soomaa (2013). Kasutatud 25.09.2013
  32. Batley, A. (5.06.2010). "Your flight is now departing from space terminal 1: The amazing story behind Branson's Virgin Galactic project". London: Daily Mail. Vaadatud 25.09.2013.
  33. "The Economic Impact of Commercial Space Transportation on the U. S Economy in 2009" (PDF). Federal Aviation Administration. September 2010. Lehekülg 11. Vaadatud 25.09.2013.
  34. "Top gay-friendly destinations". Lonely Planet. 08.08.2013. Vaadatud 25.09.2013.
  35. Metcalf, S. (mai 2006). "Pop Culture Trips". Travel+Leisure. Vaadatud 25.09.2013.
  36. "Movie Tourism in New Zealand". The Cultured Traveler. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.10.2013. Vaadatud 25.09.2013.
  37. WTO Statement On The Prevention Of Organized Sex Tourism. Adopted by the General Assembly of the World Tourism Organization at its eleventh session – Cairo (Egypt), 17–22 October 1995 (Resolution A/RES/338 (XI))
  38. Guzder, D. (25.08.2009). "The Economics of Commercial Sexual Exploitation". Pulitzer Center on Crisis Reporting. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.12.2010. Vaadatud 25.09.2013.
  39. Commonwealth of Australia (2000). "Towards A National Sports Tourism Strategy" (PDF). Vaadatud 25.09.2013.
  40. Mackay, D. (13.11.2012). "London 2012 ticket sales record set to leave politicians unimpressed". Inside the Games. Vaadatud 25.09.2013.
  41. 41,0 41,1 41,2 Nelson, V. 2013. An Introduction to the Geography of Tourism. Rowman & Littlefield Publishers, Inc.
  42. https://www.linkedin.com/pulse/positive-negative-effects-tourism-social-cultural-prince-mdusman, The positive and negative effects of Tourism on the social-cultural environment of a country, LinkedIn. 2016, 30. jaanuar.
  43. https://web.archive.org/web/20171212031616/https://www.culturepartnership.eu/article/influence-of-culture-on-tourism, Влияние культурных и креативных индустрий на туризм и обновление городской среды, Ernst&Young, s.a.
  44. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur, Eesti kultuur, Vikipeedia, (s.a).
  45. 45,0 45,1 45,2 45,3 45,4 Simm, C. "Positive & Negative Effects of Tourism". USA Today. Vaadatud 28.09.2013.
  46. Williams, S., Lew, A. A., 2015. Tourism Geography: critical understandings of place, space and experience. Third edition. Routledge. London, New York.
  47. Hall, C. M., Page, S. J., 2009. Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review. Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.
  48. "Negative Economic Impacts of Tourism". Resource Efficiency and Sustainable Consumption and Production. United Nations Environment Programme (UNEP). Originaali arhiivikoopia seisuga 16.10.2013. Vaadatud 28.09.2013.
  49. Mill, R. C. (2002). The Tourism System. Kendall/Hunt Publishing Company.
  50. While Travelling 5 – Questions for your travel agent Agenda 21 (vaadatud 28.09.2013)
  51. The Effects Mass Tourism Has Had on Developing Countries Responsible Travel Report (vaadatud 28.09.2013)
  52. The Responsible Traveler Guide Green Hotels & Responsible Tourism Initiative (vaadatud 28.09.2013)
  53. 53,0 53,1 Eesti statistika kvartalikiri. 3/2016. Tallinn. Statistikaamet.

Välislingid muuda