Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul.

2006. aasta FIS maailmakarikasarja Otepää etapp, meeste 15 km klassikastiilis

Suusarada murdmaasuusatajatele aastal 2015. Võimaldab suusatada nii klassikatehnikas (äärtel) kui ka vabatehnikas (keskel).

Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).

Varustus

Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamis- ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.

Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Viimast sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.

Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.

Ajalugu

Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767. aastal Norras Kristianias (praegune Oslo).

Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.

1925. aastal Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.

Kuni 1980. aastateni tunti laialt ainult klassikalist sõiduviisi. Mõneti varem, 1970. aastatel, hakkas soomlane Pauli Siitonen kasutama pooluisusammu ja see levis seeläbi vaikselt maratoonarite seas. Siit korjas uisusammu üles 1980. aastate alguses ameeriklane Bill Koch, kelle tegevus muutis selle stiili rahvusvaheliselt tuntuks. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.

Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene naissuusatajate Eesti meister. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.

Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel 1936. aastal Vello Kaaristo (Vassili Krassikov), kes tuli 18 km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale.

Terminoloogiast

Klassikaliste sõiduviiside kirjeldamisel kasutatakse sõnapaare klassikatehnika või klassikaline sõiduviis (Näit. - vahelduvtõukeline klassikatehnika; paaristõukeline ühesammuline klassikaline sõiduviis). Vabatehnika terminoloogias kasutatakse liitsõnu uisutehnika või uisusõiduviis (Näit. - paaristõukeline kahesammuline uisusõiduviis). Sõidutehnikate kirjeldamist alustatakse üldjuhul kätetöö iseloomustamisest (kepitõuketa, vahelduv- ja paaristõukelised sõiduviisid) ning seejärel täpsustatakse jalatõugete osa (sammuta, ühe- ja kahesammulised sõiduviisid).

Sõna "stiil" ei ole sõidutehnika kirjeldamisel korrektne. Sõidustiil iseloomustab isikupärast sõiduviisi (esituslaadi) ja on pigem ilukirjanduslik väljend (näiteks "Veerpalu klassikastiil on ilus vaadata", "Elofssoni lennukas uisustiil").

Vaata ka

• Murdmaasuusatamine olümpiamängudel
• Suusatamise maailmameistrivõistlused
• Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises
• Murdmaasuusatajate loend
• Tour de Ski
• Skandinaavia karikavõistlused
• 1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises
• Suusamaraton
• Murdmaasuusatamise maailmakarika etapp Otepääl

Välislingid

• Rahvusvaheline Suusaföderatsioon
• Eesti Suusaliit
• Murdmaasuusatamist tutvustav infograafika Consumer Eroski kodulehel (Hispaania keeles)