Suusad

(Ümber suunatud leheküljelt Suusk)

Suusad on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad lumel liikumise ehk suusatamise vahendid.

Olaus Magnuse koostatud kaart suusatajatega (16. sajand)

Varasemal ajal tehti suusad puust ühes tükis, kask oli parimaks materjaliks. 20. sajandil valmistati mitmest kihist liimitud puusuuski. 1970. aastate alguses alustati plastsuuskade tootmist. Tippvõistlustel toimus plastsuuskade läbimurre 1974. aasta Faluni suusatamise maailmameistrivõistlustel, sest need olid kergemad, vastupidavamad ja parema kiirusega.[1]

Suuskadel jahimees Norras 20. sajandi alguses

AjaloostRedigeeri

Põhjapoolsed rahvad on ammustest aegadest saati kasutanud suuski liikumisvahendina. Esimesed suusad olid primitiivsed räätsad, millega sai astuda, kuid mitte libiseda. Norra koobastest on avastatud mitu tuhat aastat tagasi tehtud kaljunikerdusi suusatajatest.

 
Filmikaamera suusal 1925. aastal

Üksikasjalikud kirjeldused suuskadest ja nende kasutamisest keskaegses igapäevaelus, jahil ja sõjategevuses on toodud Rootsist pärit kartograafi Olaus Magnuse (Olof Månsson) raamatus "Põhjarahvaste ajalugu". Tema 1555. aastal Roomas ilmunud teoses pole antud mitte ainult kirjeldusi, vaid ka suusatajaid kujutavaid joonistusi.

Parema suuskadel liikumise tagasid skandinaavlased varasemal ajal erineva pikkusega suuskade abil: parempoolset lühikest kasutati äratõukamiseks ja vasakpoolset pikemat libisemiseks. Omapärane oli ka vaid ühe kepi kasutamine, mis oli tingitud asjaolust, et suuskadel liiguti peamiselt jahti pidades ja sõjaväeteenistuses. Esimesed suusakepid olid puust või bambusest, peaaegu mehepikkused.[2]

Vanimad suusad asuvad Oslos Holmenkollenis paiknevas suusamuuseumis: nende pikkus on 110 cm, laius 20 cm.[3]

Suusad EestisRedigeeri

Suuski kasutasid peamiselt jahimehed ja metsavahid talvel sügava lumega metsas liikudes. Varasemad rahvapärasemad suusad valmistati peamiselt haavatüvest lõhestatud laudadest. Valiti looduslikult kõver puu, millel sai suusaninad välja raiuda, ilma et neid oleks pidanud painutama.[4]

Suusad olid lühikesed (1,5–2 meetrit) ja laiad (13–20 cm), tallasooneta, madala jalaasemega, mis oli liistudega ääristatud. Jalg kinnitati suusa külge üle jalatsinina käiva nööriga. Suusakeppe üldiselt ei kasutatud, neid asendati ohjadena käes hoitava nööriga. Nööri otsad kinnitati suusaninades olevatesse aukudesse. Kõval teel veeti suuski nööripidi enda järel. Nüüdisaegsed suusad said Eestis tuntuks 20. sajandi algul.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eestis hakati plastsuuski tootma. Eesti Päevaleht, 25. jaanuar 2007.
  2. Suuskade kasutamise ajalugu
  3. Suusamuuseum Oslos
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 200
  5. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 282

KirjandusRedigeeri

  • Alo Tilk, Eesti suusad. ERM aastaraamat 5. Tartu, 1929.

VälislingidRedigeeri