Eesti Rahva Muuseum

muuseum Tartus
"ERM" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge ERM (täpsustus).

Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri rahvaste muuseum Tartus, mis loodi 1909. aastal.

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2

ERMis on kaks püsinäitust ("Kohtumised" ja "Uurali kaja") ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERMi hõimuklubi ja toimuvad sarja "Maailm ja rahvad" ettekandeõhtud.

Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

AjaluguRedigeeri

 
Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist

Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati meie suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas.

Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, varem Liphartitele kuulunud Raadi mõisa peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.

1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Nõukogude okupatsiooni lõpuni Nõukogude armee käsutusse.

Muuseum kolis endisse kohtumajja (vt Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja) Veski tänaval. Muuseumi juurde loodi ka arhiivraamatukogu, mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu Eesti Kirjandusmuuseum) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks.

17. aprillil 1988 toimus Raadil Tartu muinsuskaitsepäevade raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva ekskursioon, mis muutus hiljem meeleavalduseks. Kuna Raadi ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. Väeosa ülem Džohhar Dudajev keelas rahvast tulistada.[1]

Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks Pauluse kirik Riia tänaval ja Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga Toomemäel, Uue Anatoomikumi naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.

1994. aastal avati endises Tartu raudteelaste klubi majas[1] Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Memory Field" ("Mälestuste väli") arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalia päritolu Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane.[1] Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.[2] Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.[2]

30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Nurgakivi panemisele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone arhitektuurilise lahenduse puhul on tegu nii-öelda maakraapijaga.

Muuseumis töötab üle 50 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt.[3]

ERM-is toimunutRedigeeri

  • 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm".
  • 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis Eesti Pank välja kodarraha ja Eesti Post juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents.
  • 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!".
  • 2009 – liideti ERMiga Eesti Postimuuseum.
  • 2010 – liideti ERMiga Heimtali muuseum.
  • 2014 – külastasid ERMi Rootsi Kroonprintsess Victoria ja prints Danieli ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu.
  • 2014 – jõudis ERMi Endel Tulvingu arhiiv.
  • 2016 – avati ERMi uus maja koos uute püsinäitustega "Kohtumised" ja "Uurali kaja"
  • 2017 – avati ERMis läbi aegade suurim rahvarõivanäitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"
  • 2018 – alustas tegutsemist ERM Teater, mille esiklavastuseks oli soome-ugri näituselal mängitud "Seitse Venda ehk Uurali Kajakas".
  • 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid hiiesõbralikke tegusid.[4]
  • 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERMis Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents.

Muuseumi kogudRedigeeri

ERMi kogud arvudes 2015. aasta seisuga:

Eesti ja eestlaste esemekogud (A) 105 814
Soome-ugri rahvaste esemekogud (B) 9891
Muude rahvaste esemekogud (C) 3011
Kultuurilooline esemekogu (D) 20 625
Kunstikogu (K) 1176
Etnograafiline arhiiv (EA) 888 kaastööd (107 892 lk)
Topograafiline arhiiv (TA) 1035 päevikut (50 469 lk)
Sanitaar-topograafiline arhiiv (STA) 370 üksust (10 304 lk)
Korrespondentide vastuste arhiiv (KV) 1370 köidet (530 811 lk)
Arhiivkogu (Ak) 32 fondi (6221 säilikut)
Postkaardikogu (Pk) 5 fondi (1337 säilikut)
Fotokogu (Fk) 288 382
Filmiarhiiv (F) 58
Videoarhiiv (V) 1346 filmi
Fonoteek (Fn) 564
Etnograafiliste jooniste kogu (EJ) 23 162
Raamatukogu 36 197
ERMi Postimuuseum
Postiajaloo kogu 52 556
Ümbrikute kogu 13 fondi (8979 säilikut)
Markide kogu 14 444
Esemekogu 1 258
Templikogu 11 801
Arhiivkogu 12 fondi (3154 säilikut)
Fotokogu 28 673
Raamatukogu 4718
ERMi Heimtali Muuseum
Esemekogu 1366
Fotokogu 676
Arhiivkogu 1468
Tartumaa Muuseumi kogud
Fotokogu 24 249
Zooloogiline kogu 245
Geoloogiline kogu 554
Arheoloogia kogu 1100

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Maailma moodsaima muuseumi isa
  2. 2,0 2,1 Jüri Saar, ERM jääb Euroopa rahata Postimees, 13. veebruar 2012
  3. ERM-i soome-ugri püsinäitust hoiavad koos emandad ja isandad.
  4. "Uudistaja 7.11.2018". Uudistaja, 7. november 2018. Loodusajakiri. Arhiiviversioon.

VälislingidRedigeeri