Ava peamenüü
"ERM" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge ERM (täpsustus).
Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist

Eesti Rahva Muuseum on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri rahvaste muuseum Tartus.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, varem Liphartitele kuulunud Raadi mõisa peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene püsinäitus.

1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Nõukogude okupatsiooni lõpuni Nõukogude armee käsutusse.

Muuseum kolis endisse kohtumajja (vt Eesti Rahva Muuseumi peamaja) Veski tänaval. Muuseumi juurde loodi ka arhiivraamatukogu, mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu Eesti Kirjandusmuuseum) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks.

17. aprillil 1988 toimus Raadil Tartu muinsuskaitsepäevade raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva ekskursioon, mis muutus hiljem meeleavalduseks. Kuna Raadi ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. Väeosa ülem Džohhar Dudajev keelas rahvast tulistada.[1]

Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks Pauluse kirik Riia tänaval ja Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga Toomemäel, Uue Anatoomikumi naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.

1994. aastal avati endises Tartu raudteelaste klubi majas[1] Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

ERM-i uus maja RaadilRedigeeri

Täienda seda artikli alaosa!

Alates aastast 2016 on avatud Eesti Rahva Muuseumi uus maja aadressil Muuseumi tee 2. 2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks. 2. jaanuarist 2006 9. novembrini 2012 oli Eesti Rahva Muuseumi 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Memory Field" ("Mälestuste väli") arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalia päritolu Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane.[1] Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.[2] Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.[2]

30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Nurgakivi panemisele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert.

Muuseumis töötab 45 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt.[3]

Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016.

Eesti Rahva Muuseum plaanib koos Eesti Pangaga taastada Jakob Hurda pildiga kümnekroonised.[1]

ERM-is toimunutRedigeeri

2004. aastal toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm".

2009. aastal tähistas Eesti Rahva Muuseum oma 100. juubeliaastat. Selle raames andis Eesti Pank välja kodarraha ja Eesti Post juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents.

14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!".

2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid hiiesõbralikke tegusid.[4]

ERM-i arhiividRedigeeri

ERM-i arhiivide alajaotused ja suurus 1. jaanuaril 2011[5]:

Käsikirjaline arhiiv:
Topograafiline arhiiv 1012 (50 112 lk)
Etnograafiline arhiiv 874 toimikut (104 065 lk)
Korrespondentide vastuste arhiiv 1277 (512 135 lk)
Sanitaar-topograafiline arhiiv 370 (10 304 lk)
Joonistekogu
Etnograafilised joonised 23 011 lehte
Muuseumiesemete joonised 3029 lehte 4886 üksikjoonist
Eesti Rahva Muuseumi arhiiv 2366 toimikut

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri