Gustav Ränk
Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Elulugu muuda
Gustav Ränk sündis Saaremaal Karja kihelkonna Nõmme küla Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas tööd külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. 1921. aastal sai ta Kuressaares toimunud kursustel algkooliõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega Tallinna Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine 1925. aastal andis talle õiguse astuda Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda.
Õpingute kõrvalt töötas ta alates 1926. aastast Eesti Rahva Muuseumis. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk 1930. aastal juba tuntud teadlasena. 1931. aastal kaitses ta magistritöö ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. 1935. aastal ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. 1938. aastal sai Gustav Ränk doktorikraadi väitekirjaga "Saaremaa taluehitused". Seejärel valiti ta Tartu Ülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõja-aastate muutlikes oludes tuli tal täita ka Eesti Rahva Muuseumi direktori ülesandeid. 1944. aastal oli ta Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja teiste Tartu teadusasutuste kogude evakueerimise üldjuht. Tema juhatusel päästeti eesti teadusele hulk hindamatu väärtusega materjale.[viide?]
Gustav Ränk jõudis 1944. aasta hilissügisel põgeneda Rootsi. Võõrsil jätkas ta tööd oma erialal: algul Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis ning 1955. aastast kuni pensionile jäämiseni 1969. aastal Stockholmi Ülikooli etnoloogiadotsendina. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis Gustav Ränk lõpule monograafiaga Põhja-Euraasia rahvaste eluruumi traditsioonilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated Baltikumi 17. sajandi mõisa- ja kõrtsiarhitektuurist.
Baltimaade talupoegliku piimamajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis 1971. aastal monograafia "Piimast juustuni", millest 1987. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus Gustav Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Trükki jõudsid ka tema kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut, "Sest ümmargusest maailmast" (1979) ja "Laiemasse maailma" (1988). Tunnustusena teadustegevuse eest valiti Gustav Ränk Euroopa etnoloogide ajakirja Ethnologia Europaea toimetuskolleegiumi liikmeks.
Tunnustus muuda
- 1980 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane[1]
- 1982 Arthur Puksovi Fondi auhind
- 1990 Tartu Ülikooli audoktor[2]
- 1998 Riigivapi IV klassi teenetemärk
Teoseid muuda
- Saaremaa taluehitised: etnograafiline uurimus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939. 380 lk
Viited muuda
- ↑ Auvilistlased Eesti Üliõpilaste Selts
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Välislingid muuda
- Gustav Ränk Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Lühifilm Audoktor. Professor Gustav Ränk (Rež: Margot Sepp, ERR 1991), kus Ränk jutustab oma teadlasetee algusest Tartus ning uurimistöödest Stockholmi Ülikoolis.