Tõnis Lukas
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik. Alates 18. juulist 2022 on ta Eesti haridus- ja teadusminister.
 Tõnis Lukas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil | |
| Sünniaeg | 5. juuni 1962 |
|---|---|
| Sünnikoht | Tallinn |
| Erakond |
Isamaaliit Erakond Isamaa ja Res Publica Liit |
| Amet |
Eesti haridusminister (1999–2002) Eesti haridus- ja teadusminister (2007–2011) Eesti kultuuriminister (2019–2021) |
| Õppeasutus | Tartu Ülikool |
| Eriala | ajalugu |
Tõnis Lukas oli alates 2005. aastast kuni Isamaaliidu ja Res Publica ühinemiseni viimane Isamaaliidu esimees. Erakondade ühinemise järel oli ta 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees[viide?]. Aastatel 2007–2013 Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees[viide?].
1996–1997 oli ta Tartu linnapea ja 1999–2002 Eesti haridusminister. 2007–2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses haridus- ja teadusminister ning 2019–2021 Jüri Ratase teises valitsuses Eesti kultuuriminister. Ta on kuulunud mitmesse Riigikogu koosseisu ja olnud Tartu linnavolikogu liige.
Detsembris 2012 valiti Lukas teist korda Eesti Rahva Muuseumi direktoriks. Ta on juhtinud ka Tartu Kutsehariduskeskust.
HaridusRedigeeri
Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna 1. Keskkooli, 1981. aastal Tallinna 19. Tehnikakooli autoremondi erialal.[viide?] ja 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Uurimistööd tegi ta seal Sulev Vahtre juhendamisel.[1]
Pärast kaheaastast töötamist õpetajana Rõngus[2] õppis Tartu Ülikoolis magistriõppes. 1997. aastal, olles vahepeal töötanud Eesti Rahva Muuseumi direktorina, kaitses ta magistritöö teemal "Tartu toomhärrad 1224–1558"[1].
TöökohadRedigeeri
- 1987–1989 Rõngu 8-klassilise Kooli õpetaja[3]
- 1989–1992 Tartu Ülikooli lektor
- 1992–1995 Eesti Rahva Muuseumi direktor
- 1995–1996 VIII Riigikogu liige, kultuurikomisjoni esimees[3]
- 1996–1997 Tartu linnapea[3]
- 1999–2002 Eesti haridusminister[3]
- 2002–2003 IX Riigikogu liige[3]
- 2003–2007 X Riigikogu liige[3]
- 2007–2011 Eesti haridus- ja teadusminister
- 2011–2012 XII Riigikogu liige
- 2013–2018 Eesti Rahva Muuseumi direktor
- 2018–2019 Tartu Kutsehariduskeskuse direktor
- 2019–2021 Eesti kultuuriminister
- 2021–2022 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor
- 2022-... Eesti haridus- ja teadusminister
Ühiskondlik tegevusRedigeeri
Ta valiti XI Riigikogusse.[4] Alates 5. aprillist 2007 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses haridus- ja teadusminister.
Tartu linnavolikogu liige 1993–1996, 1997–1999, 2002–2005. Eesti Kongressi liige 1990–1992.
Ta oli 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade organiseerimistoimkonna esimees (tegelik korraldaja koos Tõnn Sarvega).
Ta on olnud Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja kaasesimees. 25. oktoobril 2006 allkirjastas ta koos Isamaa ja Res Publica Liidu teise kaasesimehe Taavi Veskimäe ning Põllumeeste Kogu juhi Tõnu Ojamaaga erakondade ühinemislepingu[5].
Lukas kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[6] On reservohvitser, sai 1998. aastal leitnandi auastme.[7]
VaateidRedigeeri
Tõnis Lukas leiab, et
- õpetajal peab olema õigus rakendada õpilaste suhtes füüsilist jõudu, näiteks kaklevate õpilaste lahutamiseks,[2]
- reaal- ja loodusainete tähtsust tuleb suurendada.[2]
2011. aastal tuli Lukas välja ettepanekuga kohustada ülikoolis riigieelarvelistel kohtadel õppinud noori töötama kolme aasta vältel Eestis.[viide?]
TunnustusRedigeeri
- 2002 – Suur Ignatsi Jaagu medal
- 2006 – Riigivapi IV klassi teenetemärk[8]
- 2012 – Johan Skytte medal[9]
- 2016 – Postimehe aasta inimene[10]
- 2020 – Aasta kalavaenlane[11]
IsiklikkuRedigeeri
Tõnis Lukase abikaasa on kirjandusteadlane[3] Liina Lukas. Neil on kaks tütart ja poeg.[3] Nad elavad Tartus.
Aastal 1941 tapsid kommunistid Tõnis Lukase isa vanemad, nii et isast sai suure talu peremees. Nõukogude võim võttis talt talu ära ja edaspidi oli ta sunnitud ennast varjama. Tõnis Lukase ema Ester Lukas oli pärit Hiiumaalt, õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja töötas hiljem keraamikuna. Tõnis Lukase onu (ema vend) oli Evald Teras.
Tõnis Lukas on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[12]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 "Tõnis Lukasest sai ajaloomagister" Postimees, 15. november 1997
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Alo Lõhmus: "Tõnis Lukas: õpetajal olgu õigus füüsiliselt sekkuda" Postimees, 5. aprill 2007
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 37
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 95
- ↑ "Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2005. Vaadatud 10. aprill 2005.
- ↑ Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi presidendi käskkiri. Riigi Teataja, 26. veebruar 1998
- ↑ Riigikogu liige: Tõnis Lukas
- ↑ "Skytte medali saab Tõnis Lukas" Tartu Ülikool, märts 2012
- ↑ "Postimehe aasta inimene 2016 on Tõnis Lukas" ERR, 6. jaanuar 2017
- ↑ Aasta Kalavaenlane 2020 on selgunud. Õhtuleht, 11. jaanuar 2020
- ↑ Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete nimekiri
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tõnis Lukas |
- Tõnis Lukas saates "Kukul külas", 25. juuli 2004, 1. osa, WMA fail, 2. osa, WMA fail
- Kärt Anvelt. Tõnis Lukas: kool ei saa olla kombinaat EPL, 1. detsember 2008
- Priit Simson. "LUKAS, LAURISTIN, LEESI: Koolireform: kas väikegümnaasiumide lõpp?" EPL, 18. detsember 2008
- "Lukas vabandas õpilaste põmmpeadeks nimetamise pärast" Postimees, 23. jaanuar 2009
- "Tõnis Lukas: Läbimõeldud haridusuuendus" EPL, 17. veebruar 2009
| Eelnev Mait Klaassen |
Haridusminister 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 |
Järgnev Mailis Reps |
| Eelnev Mailis Reps |
Haridus- ja teadusminister 5. aprill 2007 – 6. aprill 2011 |
Järgnev Jaak Aaviksoo |
| Eelnev Indrek Saar |
Kultuuriminister 29. aprill 2019 – 26. jaanuar 2021 |
Järgnev Anneli Ott |
| Eelnev Väino Kull |
Tartu linnapea 1996–1997 |
Järgnev Roman Mugur |