Jüri Ratase teine valitsus
Jüri Ratase teine valitsus oli 29. aprillil 2019 ametisse astunud 50. Eesti Vabariigi valitsus, mille moodustasid Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. President Kersti Kaljulaid nimetas valitsuse ametisse 24. aprillil 2019 ja selle volitused jõustusid viis päeva hiljem ametivande andmisega XIV Riigikogu ees.
| Jüri Ratase teine valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 50. valitsus | |
| 2019–2021 | |
 | |
| Ametisse astumise kuupäev | 29. aprill 2019 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 26. jaanuar 2021 |
| President | Kersti Kaljulaid |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Jüri Ratas |
| Ministrite arv | 15 |
| Valitsuserakonnad |
Keskerakond EKRE Isamaa |
| Opositsioonierakonnad |
Reformierakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond |
| Ajalugu | |
| Valimised | 2019. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | XIV Riigikogu |
| Eelnev | Jüri Ratase esimene valitsus |
| Järgnev | Kaja Kallase esimene valitsus |
12. jaanuaril 2021 teatas meedia, et riigiprokuratuur esitas Keskerakonnale ja veel viiele inimesele kuriteokahtlustuse altkäemaksus.[1] 13. jaanuaril teatas Jüri Ratas, et astub tagasi.[2] Ratase valitsus jätkas kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni 26. jaanuaril 2021. Harju maakohus mõistis 18. oktoobril 2023 Keskerakonna ja teised kohtualused õigeks.[3]
Valitsuse koosseis
muuda| Ametinimetus | Nimi | Ametisse asumise aeg | Ametist lahkumise aeg | Erakond | |
|---|---|---|---|---|---|
| Peaministri büroo | |||||
| Peaminister | Jüri Ratas | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | KE | |
| Haridus- ja teadusministeerium | |||||
| Haridus- ja teadusminister | Mailis Reps | 29. aprill 2019 | 21. november 2020 | KE | |
| Jaak Aab | 25. november 2020 | 26. jaanuar 2021 | KE | ||
| Justiitsministeerium | |||||
| Justiitsminister | Raivo Aeg | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | I | |
| Kaitseministeerium | |||||
| Kaitseminister | Jüri Luik | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | I | |
| Keskkonnaministeerium | |||||
| Keskkonnaminister | Rene Kokk | 29. aprill 2019 | 7. november 2020 | EKRE | |
| Rain Epler | 12. november 2020 | 26. jaanuar 2021 | EKRE | ||
| Kultuuriministeerium | |||||
| Kultuuriminister | Tõnis Lukas | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | I | |
| Maaeluministeerium | |||||
| Maaeluminister | Mart Järvik | 29. aprill 2019 | 25. november 2019 | EKRE | |
| Arvo Aller | 10. detsember 2019 | 26. jaanuar 2021 | EKRE | ||
| Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium | |||||
| Majandus- ja taristuminister | Taavi Aas | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | KE | |
| Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister | Marti Kuusik | 29. aprill 2019 | 30. aprill 2019 | EKRE | |
| Kert Kingo | 16. mai 2019 | 25. oktoober 2019 | EKRE | ||
| Kaimar Karu | 7. november 2019 | 20. aprill 2020 | EKRE | ||
| Raul Siem | 21. aprill 2020 | 26. jaanuar 2021 | EKRE | ||
| Rahandusministeerium | |||||
| Rahandusminister | Martin Helme | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | EKRE | |
| Riigihalduse minister | Jaak Aab | 29. aprill 2019 | 25. november 2020 | KE | |
| Anneli Ott | 25. november 2020 | 26. jaanuar 2021 | KE | ||
| Siseministeerium | |||||
| Siseminister | Mart Helme | 29. aprill 2019 | 9. november 2020 | EKRE | |
| Alar Laneman | 18. november 2020 | 26. jaanuar 2021 | EKRE | ||
| Rahvastikuminister | Riina Solman | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | I | |
| Sotsiaalministeerium | |||||
| Sotsiaalminister | Tanel Kiik | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | KE | |
| Välisministeerium | |||||
| Välisminister | Urmas Reinsalu | 29. aprill 2019 | 26. jaanuar 2021 | I | |
Arvamusküsitlus
muudaKantar Emor viis enne valitsuse ametissekinnitamist, 10.–15. aprillil 1312 Eesti elaniku seas läbi küsitluse ministrikandidaatide sobivuse ja tuntuse teemal. Kõige sagedamini nimetati oma ametisse sobivaks Jüri Luike (60%), Tõnis Lukast (56%) ja Mailis Repsi (55%). Ministriks mittesobivateks kandidaatideks peeti kõige sagedamini Martin Helmet ja Mart Helmet – sellel seisukohal oli vastavalt 58% ja 53% vastajatest. Kõige vähem tuntud ministrikandidaadid olid Marti Kuusik (68% vastajatest ütles, et ei tea teda), Mart Järvik (66%), Rene Kokk (63%), Tanel Kiik (58%) ja Riina Solman (51%). Peaminister Jüri Ratast pidas ametikohale sobivaks 44%, mittesobivaks aga 37% vastajatest. Ühtlasi oli Ratas ministrikandidaat, kelle puhul inimesed kõige harvem ütlesid, et ei tea teda (4%).[4][5]
Eestikeelne kooliharidus
muuda10. septembril 2019 oli Riigikogus lõpphääletusel Reformierakonna algatatud eelnõu "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon lükkas eelnõu tagasi.[6] Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimehe Mihhail Kõlvarti sõnul oli Keskerakonna otsus minna koalitsiooni EKRE ja Isamaaga ainus võimalus säilitada venekeelne haridus Eestis.[7]
Koroonapandeemia
muudaJüri Ratase teisel valitsusajal puhkes koroonapandeemia. Esimene nakkusjuht Eestis registreeriti 27. veebruaril 2020. 12. märtsil kehtestas valitsus Eestis eriolukorra. Taastati piirikontroll, keelati avalikud kogunemised ja suleti suur osa asutusi. Koolid viidi kaugõppele ja soovitati kodus töötamist. Eriolukord kestis 17. mai õhtuni, aga osa piiranguid lõpetati juba varem, osa jäid edasi kehtima. Terviseamet lõpetas koroonapandeemiaga seotud hädaolukorra alles 2023. aasta mais.
Viirusepuhangu esimene laine hakkas taanduma aprilli lõpus. Augustis hakkas nakatumiste arv uuesti kasvama ning ületas esimes puhangu nakatumiste arvu novembri lõpus. Vaktsineerimist alustati detsembri viimastel päevadel ja uued vaktsiinipartiid saabusid Eestisse järgmise aasta jaanuari keskel, aga augustis alanud nakatumiste arvu kasv kestis kuni järgmise aasta märtsi keskpaigani ja Eesti tõusis siis nakatumiste arvult elanike kohta maailmas esimeseks.
Viited
muuda- ↑ "Keskerakond, Korb, Kracht ja Teder said kahtlustuse kriminaalkuriteos". ERR Uudised. Vaadatud 13. jaanuar 2021.
- ↑ "Jüri Ratas astub peaministri ametist tagasi". ERR Uudised. Vaadatud 13. jaanuar 2021.
- ↑ ERR (18. oktoober 2023). "Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks". ERR. Vaadatud 30. detsembril 2023.
- ↑ Uuring: oma ametikohale kõige vähem sobivateks peetakse sise- ja rahandusministrikandidaati. Postimees, 23.04.2019
- ↑ Kolm kõige enam oma ametisse sobivat ministrikandidaati on Jüri Luik, Tõnis Lukas ja Mailis Reps. Kantar Emor, 23.04.2019
- ↑ Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. 10.09.2019.
- ↑ Kõlvart: rõhutan, koalitsioon Isamaa ja EKRE-ga oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus. ERR 04.07.2019.
Välislingid
muuda- "Toomas Sildam: koalitsioon muutuks abieluhääletusega ühe-teema-valitsuseks" ERR, 15. november 2020
- "Raimond Kaljulaid: oluline on teada selle valitsuse tegelikku sünnilugu" ERR, 5. jaanuar 2020
- "Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks" ERR, 18. oktoober 2023
| Eelnev Jüri Ratase esimene valitsus |
Eesti valitsus 2019–2021 |
Järgnev Kaja Kallase esimene valitsus |