Vikipeedia

2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimised olid XIV Riigikogu korralised valimised, mis korraldati 3. märtsil 2019.

2019. aasta Riigikogu valimised
← 2015 3. märts 2019 2023 →
Kõik Riigikogu 101 kohta
51 kohta vajalik enamuse saavutamiseks
Osavõtt 63,7% (Langus0,5pp)

 
Juht Kaja Kallas Jüri Ratas Mart Helme
Erakond Reformierakond Keskerakond EKRE
Eelmised valimised 30 kohta, 27,7% 27 kohta, 24,8% 7 kohta, 8,1%
Võidetud kohti 34 26 19
Kohtade muutus Tõus4 Langus1 Tõus12
Hääli 162 363 129 618 99 671
Protsent 28,9% 23,1% 17,8%
Muutus Tõus 1,2pp Langus 1,7pp Tõus 9,7pp
 
Juht Helir Valdor Seeder Jevgeni Ossinovski
Erakond Isamaa SDE
Eelmised valimised 14 kohta, 13,7% 15 kohta, 15,2%
Võidetud kohti 12 10
Kohtade muutus Langus2 Langus5
Hääli 64 219 55 175
Protsent 11,4% 9,8%
Muutus Langus 2,3pp Langus 5,4pp
2019. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.
Peaminister enne valimisi

Jüri Ratas
Keskerakond

Peaminister pärast valimisi

Jüri Ratas
Keskerakond

Valimised võitis Eesti Reformierakond, kes sai 28,9% häältest ja 34 kohta Riigikogus. Riigikokku pääsesid ka Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Valimissüsteem muuda

Riigikogu 101 liiget valiti 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagati D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad pidid parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid said valituks, kui nende häälte arv ületas lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbri jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne (§62).[1]

1. detsembril 2018 kuulutas Vabariigi President valimised välja.[2]

Eesti oli jagatud 12 valimisringkonnaks. 3. detsembril 2018 jaotas Vabariigi Valimiskomisjon mandaadid ringkondade vahel:[3]

Vahemikus 16.–21. veebruar 2019 toimus vähemalt kahel päeval hääletamine välisesindustes.[4]

Eelhääletamine leidis aset 21.–24. veebruaril maakonnakeskustes riigi valimisteenistuse määratud jaoskondades ja 25.–27. veebruaril kõigis valimisjaoskondades. Toimus ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnad olid avatud vahemikus kell 12.00 kuni 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldati ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.[4]

Elektrooniline hääletamine algas 21. veebruaril kell 9.00, kestis ööpäevad läbi ja lõppes 27. veebruaril kell 18.00.[4]

Valimispäeval 3. märtsil toimus hääletamine kell 9.00–20.00. Toimus ka kodus hääletamine. Kõige varem kell 18.00 alustati alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist. Pärast kella 19.00 tegi riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused.[4]

Kandidaadid muuda

Riigikogu valimistel osales 10 erakonda ja 15 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:[5][6]

Valimiskampaania muuda

Valimisreklaami piirangud muuda

23. jaanuarist 2019 kuni valimispäevani (3. märtsini) oli keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Välireklaamiks ei loetud poliitilisi plakateid ja stende, mis asusid avalikkusele avatud ruumides sees (näiteks kaupluse, teatri, kino vm ehitise ruumides) ning mis ei olnud paigutatud aknale suunatult väljapoole.[7] Sõidukil ja järelhaagisel olevat nime, fotot ja logo poliitiliseks välireklaamiks ei loetud, kuid keeluperioodil ei tohtinud sõidukil olla kandidaadi numbrit ega otsest üleskutset tema või kellegi teise poolt hääletada.[8] Valimispäeval oli aktiivne valimisagitatsioon kõikjal keelatud, sealhulgas televisioonis ja raadios. Valimisjaoskonnas ja sinna sisenemisel läbitavates ruumides oli keelatud igasugune agitatsioon. Avaliku arvamuse küsitluste korraldamine oli lubatud nii valimiste perioodil kui valimispäeval.[9]

Algatused kampaania kvaliteedi tõstmiseks muuda

Algatus „Kust sa tead?“ kutsus üles kasutama valimiskampaanias teaduspõhist argumentatsiooni eesmärgiga tõsta esile poliitikute väidete tõestamise olulisust. Algatusega liitusid teiste hulgas ka mitu ülikooli ja teaduskeskust ning selle patroonid olid õiguskantsler Ülle Madise ja Milremi teadusdirektor Mart Noorma. Ürituse kodulehel (www.kustsatead.ee) sai anda vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti-, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.[10][11][12]

Vabaühenduste Liit kutsus kandidaate üles "järgima head valimistava, et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust". Hea valimistava järgi käitumist jälgisid vabatahtlikud nn "valimiste valvurid", kelleks 2019. aasta Riigikogu valimiste puhul olid Andrus Karnau, Anna Karolin, Helen Tammemäe, Mari-Liis Jakobson, Evelin Pärn-Lee, Tarmo Jüristo, Tõnis Saarts ja Urmas Vaino. Oma hinnanguid kampaaniale vahendati Facebooki ja ERR-i uudisteportaali kaudu.[13] Ühtlasi oodatakse kõigilt inimestelt vihjeid võimalike ebaausate kampaaniavõtete kasutamise kohta.[14]

Valimiskompassid muuda

Eesti Rahvusringhääling (ERR),[15] Delfi[16] ja Postimees[17] töötasid välja üldised valimiskompassid, mis olid mõeldud aitama valijal välja selgitada, mil määral tema vaated sarnanevad erinevate erakondade ja kandidaatide vaadetega. ERR-i valimiskompass ("Valijakompass") valmis koostöös Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga,[15] mille juhataja Mihkel Solvaku sõnul valiti kompassis sisalduvad väited nii, et need kataks võimalikult suurt hulka vaidlusküsimusi, sõnastades need viisil, mis sunnib inimest selget seisukohta võtma. Projekti kaasatud erakondade esindajad andsid iga väite kohta ka oma partei positsiooni, mida kompassi kasutajatel on võimalik lähemalt vaadata.[18]

Delfi valimiskompassi ("Valimismootor") loomise juures osalesid Tallinna Ülikooli riigiteadlased, kes otsisid erakondade programmidest välja peamised valimisteemad, mis Riigikokku kandideerivaid poliitilisi jõude ühendavad või lahutavad, ja töötasid nende põhjal välja 20 valimisküsimust.[19] Valimismootorisse kaasati vaid erakonnad, keda hinnati suutlikuks valimiskünnist ületama ja vähemalt teoreetiliselt valitsuse moodustamises osalema. Vabaerakond kritiseeris Delfi valimiskompassi mitmete parteide (Vabaerakond, Rohelised, Elurikkuse Erakond) välja jätmise eest. Andres Herkeli sõnul manipuleeris Delfi toimetus avalikkusega ja tekitas mulje, nagu poleks kolme nimetatud erakonda olemaski.[20]

Postimehe valimiskompassi ("Hääleandja") küsimused valis välja Postimehe toimetus koos politoloog Martin Mölderiga, kes lähtus selle juures väärtushinnangute küsitlustest, mida oli Turu-uuringute AS-ilt tellinud Ühiskonnauuringute Instituut.[21] Hääleandjat kritiseerisid Keskerakonna, Reformierakonna, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatide ja Vabaerakonna esindajad, kes leidsid, et valimiskompass on kallutatud konservatiivsemate parteide lemmikteemade poole ja sisaldab probleemseid küsimusi. Samuti häiris neid küsimustiku seos konservatiivseks peetava Ühiskonnauuringute Instituudiga.[22][23] Martin Mölder väitis, et küsimused on suures osas kopeeritud teistest rahvusvahelistest uuringutest, küsija maailmavaade ei määra vastaja vastuseid ja Turu-uuringud on küsitluste läbiviijana taganud nende kvaliteedi.[21] Valimiskompassis kasutatud küsimuste neutraalsuse ja maailmavaate mõõdikuna kasutatavuse, Ühiskonnauuringute Instituudi rolli ning Mölderi selgituste paikapidavuse osas väljendasid kahtlust psühholoog Kenn Konstabel ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann.[24][25] Politoloog Kristjan Vassil aga Hääleandja juures "väga kallutatud käitumist või kodeerimist" ei näinud ja ta tunnustas selle väärtuspõhist lähenemist.[26]

Eesti Erametsaliit ning Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostasid spetsiifilise metsanduseteemalise valimiskompassi, mis põhines erakondade nägemusel Eesti metsanduse tulevikust.[27] Ajakiri Meremees pani kokku Eesti merenduspoliitika teemalise valimiskompassi.[28] Eesti looma- ja looduskaitseorganisatsioonid MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ ja Eesti Ornitoloogiaühing lõid kandidaatidele saadetud kolme loomakaitseteemalise küsimuse põhjal oma valimiskompassi.[29]

Valimislubadused muuda

Rahandusministeerium hindas erakondade valimisplatvormide lubaduste eeldatavat finantsilist mõju riigieelarvele ning realistlikkust, sealhulgas nende vastavust Eesti põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele. Rahaliselt hinnatavate lubaduste tulude-kulude suhe võrreldes hetkel kehtiva riigieelarvestrateegiaga oli ministeeriumi analüüsi järgi kõige suuremas miinuses EKRE-l ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, kelle lubaduste täitmine tooks vastavalt 2,8 ja 2,5 miljardi euro suuruse lisakulu. Kõige väiksemat lisakulu – vastavalt 0,7 ja 0,02 miljardit – tooksid kaasa Isamaa ja Elurikkuse Erakonna lubadused. Kõige kallimad üksiklubadused olid EKRE lubadused pensionid kahekordistada (lisakulu 594 miljonit) ja käibemaksu alandada (puudujääv tulu 570 miljonit). Samas selgitas ministeerium, et lubaduste maksumuste liitmine on tinglik ega ei ole korrektne, kuna lisaks rahaliselt mõõdetavatele lubadustele on parteidel veel palju muid lubadusi, mida on rahaliselt keeruline hinnata.[30][31][32] Eesti põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaid lubadusi oli Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti 200-l 7, EKRE-l 6, Vabaerakonnal 5 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 2. Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa kõik lubadused olid seadustega kooskõlas.[33]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda avaldas koondhinnangu valimisprogrammide keskkonnalubadustele, leides, et keskkonnateemad olid neis varasematest aastatest enam esindatud ning esikohal olid metsanduse areng ja kliimaküsimused. Keskkonnaühendused esitasid erakondadele ka omalt poolt küsimusi viies suuremas keskkonnavaldkonnas (suurte investeeringute planeerimine, kliimamuutus ja energeetika, metsandus, maaomanike kaasamine looduse hoidmisse ning keskkonnatasud). Vastuseid hinnanud eksperdid (Veljo Volke, Teele Pehki, Kerli Kirsimaa, Asko Lõhmus, Tarmo Tüür, Siim Kuresoo, Siim Vahtrus, Aveliina Helm) pidasid keskkonna suhtes kõige vastutustundlikumaks Eestimaa Roheliste, Elurikkuse Erakonna ja sotsiaaldemokraatide seisukohti, kõige vähem vastutustundlikuks aga EKRE vastuseid.[34][35]

Arvamusküsitlused muuda

Erakondlikud eelistused muuda

 

Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga erakonna (võrdse tulemuse korral mitme erakonna) tulemus on värvilisel taustal. Paksus kirjas on välja toodud valimiskünniseni küündivad erakonnad.

Kuupäev Uuringufirma Ref Kesk SDE Isamaa EVA EKRE Rohelised Eesti 200 Muud Valitsus – opositsioon Valim
3. märts 2019 Valimistulemus 28,8 23,0 9,8 11,4 1,2 17,8 1,8 4,5 1,6 44,2 – 47,8
24. veebr – 1. märts 2019 Norstat 26,4 23,5 12,5 12,3 0,7 17,7 1,6 4,4 0,8 48,3 – 44,8 1000
26.–28. veebr 2019 Kantar Emor 26,6 24,5 11,9 10,1 1,3 17,3 2,2 4,3 – 46,5 – 45,2 1188
18.–24. veebr 2019 Norstat 30,5 21,5 12,0 9,3 1,0 18,8 2,3 3,6 1,8 42,8 – 50,3 1000
14.–20. veebr 2019 Kantar Emor 25,7 24,7 10,1 9,2 0,9 21,3 2 5,6 – 44 – 47,9 1181
7.–20. veebr 2019 Turu-uuringute AS (koondtulemus)[36] 24 28 11 10 2 17 3 4 1 49 – 43 4700
7.–20. veebr 2019 Turu-uuringute AS (veebiküsitlus) 23 26 13 10 2 18 2 4 1 49 – 43 3700
7.–20. veebr 2019 Turu-uuringute AS (näost-näkku küsitlus) 25 29 9 11 2 16 3 3 1 49 – 43 1000
12.–18. veebr 2019 OÜ Faktum & Ariko[37] 25 22 11 11 2 18 2 4 4 44 – 45 1163
11.–17. veebr 2019 Norstat 31,7 23,4 8,4 12,9 1,0 15,2 2,8 2,4 2,0 44,7 – 47,9 1000
4.–11. veebr 2019 Norstat 30,6 27,4 9,1 7,7 1,3 17,6 2,1 2,6 2,8 44,2 – 49,5 1000
4.–7. veebr 2019 Kantar Emor 24,5 26,5 11,5 8,6 0,7 18,9 2,2 6,4 – 46,6 – 44,1 1136
28. jaan – 4. veebr 2019 Norstat 26,6 30,5 11,0 7,3 0,7 13,3 4,0 4,6 2,1 48,8 – 40,6 1000
24.–29. jaan 2019 Kantar Emor 26,3 24,4 9,7 7,5 1,7 18,2 4,4 7,2 0,7 41,6 – 46,2 1001
15.–28. jaan 2019 Turu-uuringute AS 24,5 32,8 7,0 5,9 0,9 17,3 2,5 5,1 3,0 45,7 – 42,7 1000
21.–27. jaan 2019 Norstat 27,1 27,3 7,2 9,1 0,9 19,2 2,5 4,2 2,3 43,6 – 47,2 1000
14.–21. jaan 2019 Norstat 27,1 30,2 7,7 6,5 2,0 18,2 1,9 3,7 2,8 44,4 – 47,3 1000
7.–13. jaan 2019 Norstat 26,8 26,9 9,6 6,8 0,3 20,5 2,1 2,3 4,7 43,3 – 47,6 1071
3.–9. jaan 2019 Turu-uuringute AS 20 26 12 9 1 20 1 7 2 47 – 41 1009
4.–8. jaan 2019 Kantar Emor 24,4 23,3 11,8 8,0 1,4 20,2 3,3 6,6 – 43,1 – 45,8 1340
13.–19. dets 2018 Turu-uuringute AS 22,4 24,7 12,1 7,9 0,7 21,3 2,7 6,1 2,2 44,7 – 44,4 1008
5.–12. dets 2018 Kantar Emor 23,0 25,9 9,2 7,8 2,0 20,3 3,5 8,2 0 42,9 – 45,3 874
27. nov – 10. dets 2018 Turu-uuringute AS 21 31 8 5 1 18 3 7 – 44 – 40 >1000
8.–13. nov 2018 Kantar-Emor 29,0 24,7 10,7 4,6 2,4 17,0 2,6 8,5 0,5 41 – 48 1055
31. okt – 13. nov 2018 Turu-uuringute AS 23 33 7 5 1 15 3 8 – 45–39 >1000
11.–18. okt 2018 Kantar-Emor 28,4 25,2 14,0 5,1 1,8 15,8 4,0 5,4 – 44,3 – 46,0 954
2.–15. okt 2018 Turu-uuringute AS 28 30 12 5 2 17 2 – – 47 – 47 1000
12.–20. sept 2018 Kantar-Emor[38] 26,7 24,6 12,5 4,9 3,4 20,0 3,2 4,1 – 42,0 – 50,1 973
4.–17. sept 2018 Turu-uuringute AS 27 28 14 3 2 17 3 – – 45 – 46 1000
8.–26. aug 2018 Turu-uuringute AS 25 27 11 5 2 19 4 – – 43 – 46 1000
15.–22. aug 2018 Kantar-Emor 29,8 23,8 12,7 5,2 4,7 21,2 2,0 – 0,6 41,7 – 55,7 1061
24.–30. juuli 2018 Kantar-Emor 29,6 23,8 12,8 5,3 3,0 21,8 3,4 – – 41,9 – 54,4 997
7.–13. juuni 2018 Kantar-Emor[39] 32 23 14 7 3 17 5 – – 44 – 52 996
29. mai – 11. juuni 2018 Turu-uuringute AS 28 27 9 5 4 18 2 – – 41 – 50 1002
10.–16. mai 2018 Kantar-Emor 32,0 21,0 11,9 5,1 4,0 16,7 2,9 – 0,4 38,0 – 52,7 888
3.–16. mai 2018 Turu-uuringute AS 30 26 9 5 3 15 4 – – 40 – 48 1007
12.–18. apr 2018 Kantar-Emor 30,0 21,6 10,6 5,8 5,8 19,1 6,1 – – 38,0 – 54,9 908
4.–16. apr 2018 Turu-uuringute AS 33 26 6 4 3 14 3 – – 36 – 50 1007
8.–21. märts 2018 Turu-uuringute AS 31 26 10 5 3 13 3 – – 41 – 47 1005
8.–14. märts 2018 Kantar-Emor 34,1 23,8 10,6 4,1 5,0 18,3 3,6 – 0,4 38,5 – 57,4 899
14.–21. veebr 2018 Kantar Emor[40] 33,5 20,5 10,8 6,3 7,0 17,1 4 – – 37,6 – 57,6 916
7.–20. veebr 2018 Turu-uuringute AS 27 27 8 6 4 14 3 – – 41 – 45 1011
15.–29. jaan 2018 Turu-uuringute AS 26 27 11 5 4 12 4 – – 43 – 42 1003
18.–25. jaan 2018 Kantar Emor 34,2 20,5 11,0 4,5 5,4 18,4 4,5 – 1,0 36 – 58 1107
8.–14. dets 2017 Kantar Emor 27,8 21,5 14,7 8,3 5,9 16,8 4,3 – – 44,5 – 50,5 953
22. nov – 5. dets 2017 Turu-uuringute AS 24 29 11 8 3 12 3 – – 48 – 39 1011
1.–14. nov 2017 Turu-uuringute AS 22 27 10 8 4 13 3 – 12 45 – 40 1008
1.–9. nov 2017 Kantar Emor 29,0 26,0 15,1 7,0 5,1 14,4 3,1 – 0,4 48,1 – 48,5 1083
9.–12. okt 2017 Kantar Emor 27,1 27,2 16,1 7,0 4,0 15,4 3,0 – 0,2 50,3 – 46,5 1058
26. sept – 10. okt 2017 Turu-uuringute AS 25 29 10 7 3 13 4 – – 46 – 41 1001
5.–18. sept 2017 Turu-uuringute AS 25 27 12 8 4 14 2 – – 47 – 43 1009
sept 2017 Kantar-Emor[41] 25,7 23,1 18,7 5,8 6,2 16,7 2,2 – – 47,6 – 48,6 1206
9.–22. aug 2017 Turu-uuringute AS 24 29 12 5 6 12 4 – 8 46 – 42 1006
11.–17. aug 2017 Kantar Emor 27,6 22,8 14,6 3,8 9,4 17,2 3,7 – – 41,2 – 54,2 1257
20.–27. juuli 2017 Kantar Emor[42] 26,4 23,1 14,8 6,3 7,4 15,9 5,4 – – 44,2 – 49,7 1002
9.–16. juuni 2017 Kantar Emor[43] 25,4 25,1 14,2 6,6 8,5 16,2 3,2 – – 45,9 – 50,1 1125
25. mai – 6. juuni 2017 Turu-uuringute AS 26 26 11 6 8 10 3 – – 43 – 44 1003
12.–18. mai 2017 Kantar Emor 27,5 21,8 17,8 5,6 9,9 13,4 3,7 – – 45,2 – 50,8 950
25. apr – 9. mai 2017 Turu-uuringute AS 25 26 12 4 8 14 3 – – 42 – 47 1001
10.–18. apr 2017 Kantar Emor 24,5 24,8 15,4 4,7 11,2 14,1 4,9 – – 44,9 – 49,8 880
28. märts – 10. apr 2017 Turu-uuringute AS 20 30 11 8 7 13 2 – – 49 – 40 1005
1.–14. märts 2017 Turu-uuringute AS 25 29 11 7 7 8 3 – – 47 – 40 1006
3.–13. märts 2017 Kantar Emor[44] 26,2 26,5 14,5 6,3 9,6 14,1 1,9 – – 47,3 – 49,9 884
veebr 2017 Turu-uuringute AS 23 29 10 7 8 10 2 – – 46 – 41 1002
3.–13. veebr 2017 Kantar Emor[44][45] 24,8 26,6 15,5 7,1 9,6 13,2 1,9 – – 49,2 – 47,6 882
19.–31. jaan 2017 Turu-uuringute AS 25 31 10 6 7 9 1 – – 47 – 41 1002
dets 2016 Kantar Emor[46] 23 26 19 7 8 11 4 – – 52 – 42
22. nov – 5. dets 2016 Turu-uuringute AS 20 32 15 8 6 8 1 – – 51 – 34 1000
25. nov – 1. dets 2016 Kantar Emor[47] 23 24 19 9 11 10 3 – – 52 – 44 931
23. nov 2016 Ametisse astus Jüri Ratase valitsus (Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon)
2.–15. nov 2016 Turu-uuringute AS 21 29 13 9 9 12 – – – 43 – 50 >1000
4.–8. nov 2016 Turu-uuringute AS 16 27 15 9 9 14 – – – 40 – 50 1006
14.–19. okt 2016 Kantar Emor[47] 22 25 17 8 15 10 3 – – 47 – 50 987
okt 2016 Turu-uuringute AS 25 26 12 7 9 10 – – – 44 – 45
6.–20. sept 2016 Turu-uuringute AS 25 26 12 7 9 10 1 – – 44 – 45 1000
6.–8. sept 2016 Kantar Emor[47] 22 20 19 9 12 13 4 – – 50 – 45
17.–24. aug 2016 Kantar Emor 28 23 15 8 9 13 3 – – 51 – 45 1260
aug 2016 Turu-uuringute AS 23 24 15 5 10 13 – – – 43 – 47 1003
aug 2016 Turu-uuringute AS 20 23 12 6 10 17 – – – 38 – 50 1013
7.–14. juuni 2016 Kantar Emor 27 21 17 6 11 14 3 – 1 50 – 46 1158
2.–6. juuni 2016 Turu-uuringute AS 20 24 12 6 8 16 – – – 38 – 48
24. mai – 7. juuni 2016 Turu-uuringute AS 20 28 10 7 12 13 2 – – 37 – 53 1002
19.–24. mai 2016 Turu-uuringute AS 19 24 12 8 8 16 – – – 39 – 48 1017
26. apr – 10. mai 2016 Turu-uuringute AS[48] 21 23 12 4 11 14 2 – – 37 – 48 815
13.–21. apr 2016 Kantar Emor 23 22 16 7 15 13 2 – – 46 – 50 1105
apr 2016 Turu-uuringute AS 21 25 13 7 12 14 – – – 41 – 51
22.–28. märts 2016 Turu-uuringute AS 20 26 11 7 11 19 – – – 38 – 56 1000
1.–20. märts 2016 Turu-uuringute AS 23 25 13 6 12 13 2 – – 42 – 50 813
9.–16. märts 2016 Kantar Emor 23 25 14 6 15 14 2 – – 43 – 54 1204
9.–23. veebr 2016 Turu-uuringute AS 23 29 12 6 12 11 – – – 41 – 52 1000
25. jaan – 17. veebr 2016 Kantar Emor[47] 22 22 16 6 16 13 3 – – 44 – 51 1592
19. jaan – 2. veebr 2016 Turu-uuringute AS 17 26 13 7 13 12 – – – 37 – 51 1001
9.–16. dets 2015 TNS Emor 21 25 16 8 15 11 3 – 1 45 – 51 967
25. nov – 8. dets 2015 Turu-uuringute AS[49] 20 25 14 7 13 10 – – – 41 – 48 1001
7.–20. nov 2015 Turu-uuringute AS[50] 17 33 13 8 11 9 – – 9 38 – 53
11.–18. nov 2015 TNS Emor 20 23 16 7 16 12 3 – 2 43 – 51 1865
6.–20. okt 2015 Turu-uuringute AS 19 27 14 8 14 10 – – 8 41 – 51 1000
sept 2015 TNS Emor[51] 24 24 18 7 17 7 3 – 1 49 – 48
8.–22. sept 2015 Turu-uuringute AS[50] 21 29 15 9 11 6 – – – 45 – 46
11.–25. aug 2015 Turu-uuringute AS[50] 21 29 14 10 11 7 – – – 45 – 47 ~1000
12.–19. aug 2015 TNS Emor[51] 20 25 16 9 17 9 3 – 2 45 – 51 1037
10.–17. juuni 2015 TNS Emor[51] 18 26 16 8 19 9 3 – 2 43 – 54 1323
27. mai – 9. juuni 2015 Turu-uuringute AS 16 28 18 9 15 6 1 – 8 43 – 49 1000
28. apr – 12. mai 2015 Turu-uuringute AS[52] 18 31 13 9 14 7 2 – 6 40 – 52 1000
15. apr – 10. mai 2015 TNS Emor[51] 19 26 17 8 18 8 3 – – 44 – 52 1631
9 Apr 2015 Ametisse astus Taavi Rõivase teine valitsus (Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon)
31. märts – 14. apr 2015 Turu-uuringute AS[52] 22 26 17 10 12 7 2 – 2
11.–19. märts 2015 TNS Emor[51] 28 24 16 10 12 9 1 – 0 1070
1 Mär 2015 Valimistulemused 27,7 24,8 15,2 13,7 8,7 8,1 0,9 – 0,9

Erakondlikud välistused muuda

Turu-uuringute AS küsitlustes uuriti ka seda, millise erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Kõige ebapopulaarsem partei oli kuni 2018. aasta novembrini Keskerakond, kelle vastaste hulk oli aga vähenenud (oktoobris 43%, novembris 39%, detsembris 35% protsenti). Alates detsembrist oli kõige ebapopulaarsem erakond EKRE, kelle vastu olijate hulk ületas partei toetajaid rohkem kui kaks korda (novembris 38%, detsembris 48%, 2019. aasta jaanuaris 43%).[53][54]

Küsitlustulemused erinevates demograafilistes rühmades muuda

  •  
    Naised
  •  
    Mehed
  •  
    Eestlased
  •  
    Mitte-eestlased
  •  
    Kõrgharidusega vastajad
  •  
    Keskharidusega vastajad
  •  
    Alg- ja põhiharidusega vastajad

Toetus peaministrikandidaatidele muuda

Kuupäev Uuringufirma Jüri Ratas Kaja Kallas Mart Helme Jevgeni Ossinovski Helir-Valdor Seeder Artur Talvik Andres Herkel
Veb 2019 Turu-Uuringute AS 35 18 10 – – – –
Det 2018 Turu-uuringute AS 28 19 – 3 – – –
Okt 2018 Turu-uuringute AS 32 17 9 3 – – –
Sep 2018 Turu-uuringute AS 31 23 11 – – – –
Aug 2018 Turu-uuringute AS 30 22 9 4 2 – 1
Jun 2018 Turu-uuringute AS 22 22 11 – – – –
Mai 2018 Turu-uuringute AS 24 24 12 4 2 6 –
Apr 2018 Turu-uuringute AS 22 24 10 4 1 5 –
Mär 2018 Turu-uuringute AS 21 28 9 4 3 3 –
Jan 2018 Turu-uuringute AS 21 25 10 3 3 6 –

Olulised valimisteemad muuda

Postimehe tellimusel Kantar Emori poolt läbi viidud küsitluses (valim 1181, küsitlusperiood 14.–20.02.2019) pidas etteantud teemavaliku hulgast kõige olulisemaks valimisteemaks maksupoliitikat 28%, liberaalse ja konservatiivse maailmavaate väärtuskonflikti 20%, hinnatõusu ja aktsiise 16,5%, eestikeelset haridust 14,4%, hoolekande parandamist 6%, teist pensionisammast 4%, hallide passide tulevikku 2% ning keskkonna ja suurinvesteeringute vastasseisu 2% vastanutest. Kõrgema sissetulekuga vastajad pidasid maksupoliitika teemat olulisemaks kui madalama sissetulekuga inimesed. Maksupoliitika oli suhteliselt vähem tähtis mitte-eestlastele, kelle seas oli peamine valimisteema eestikeelse hariduse küsimus (27,2%), ning õpilastele ja üliõpilastele, kelle jaoks oli keskne valimisteema maailmavaateline väärtuskonflikt (22%).[55]

Teema Kõik Kesk Reform EKRE Isamaa SDE E 200
Maksupoliitika 28 23 44 23 28 19 30
Väärtuskonflikt 20 9 18 32 29 29 20
Hinnatõus / aktsiisid 17 22 17 19 14 15 4
Eestikeelne haridus 14 22 8 10 13 15 20
Hoolekanne 6 10 5 4 4 13 2
Pensioni 2. sammas 4 4 4 3 9 3 5
Hallid passid 2 6 1 1 0 1 1
Keskkond vs

suurinvesteeringud

2 2 0 2 0 2 1
Muu teema 3 2 2 4 3 0 9
Ei oska öelda 3 1 1 3 2 4 7

Valimistulemus muuda

Tulemused:[56]

2019. aasta Riigikogu valimiste tulemused
Erakond Häälte arv % +/- Mandaate +/-
  Eesti Reformierakond 162 363 28,9% +1,2% 34 +4
  Eesti Keskerakond 129 618 23,1% -1,7% 26 -1
  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 99 671 17,8% +9,7% 19 +12
  Isamaa Erakond 64 219 11,4% -2,3% 12 -2
  Sotsiaaldemokraatlik Erakond 55 175 9,8% -5,4% 10 -5
5% künnis: 28 057 häält
  Erakond Eesti 200 24 448 4,4% 0 —
  Erakond Eestimaa Rohelised 10 227 1,8% +0,9% 0 —
  Elurikkuse Erakond 6858 1,2% 0 —
  Eesti Vabaerakond 6461 1,2% -7,6% 0 -8
  Üksikkandidaadid 1590 0,3% +0,1% 0 —
  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 511 0,1% 0 —
Kokku 561 141 100,0% 101
Suurimad häältekogujad Häälte arv
Kaja Kallas 20 072
Mihhail Kõlvart 17 150
Jüri Ratas 9 702
Mart Helme 9 170
Siim Kallas 8 733
Urmas Paet 8 584
Henn Põlluaas 7 390
Raimond Kaljulaid 7 303
Kristen Michal 6 347
Yana Toom 6 195
Urmas Klaas 6 119
Jürgen Ligi 6 069
Martin Helme 5 967
Kadri Simson 5 741
Jaak Madison 5 504

Pärast valimisi Eesti Rahvusringhäälingu poolt Turu-uuringute AS-ilt tellitud küsitluse kohaselt jäi valimistulemusega täiesti või üldiselt rahule 48% vastajatest, pigem või üldse mitte ei jäänud rahule 38% vastajatest. Tulemusega oli rahul 84% (sealhulgas 42% täiesti rahul ja 42% üldiselt rahul) Reformierakonna valijatest, 55% (12% ja 42%) Isamaa valijatest, 47% (11% ja 36%) EKRE valijatest, 42% (4% ja 38%) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest, 36% (10% ja 26%) Eesti 200 valijatest ning 34% (4% ja 30%) Keskerakonna valijatest.[57]

14.–21. märtsil Kantar Emori poolt Postimehe tellimusel korraldatud küsitluse järgi nõustusid oma hääletamisotsuse selgitamisel Reformierakonna valijad kõige sagedamini väitega, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (53%) ning "olen alati seda erakonda toetanud" (48%), Keskerakonna valijad, et "olen alati seda erakonda toetanud" (48%) ning "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (41%), EKRE valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (68%) ning "usaldusväärne/meeldiv erakond" (37%), Isamaa valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (42%) ning "usaldusväärne/meeldiv kandidaat" (41%), sotsiaaldemokraatide valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (52%) ning "usaldusväärne/meeldiv kandidaat" (39%), Eesti 200 valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (68%) ning "usaldusväärne/meeldiv erakond" (34%). Valimas mitte käinud inimesed põhjendasid seda kõige enam sellega, et "olen poliitikas/poliitikutes pettunud / niikuinii ei muutu midagi" (43%), "kampaania/agitatsioon on muutunud vastumeelseks" (32%) ja "puudub huvi poliitika vastu" (29%).[58]

Valitsuskoalitsiooni moodustamine muuda

Arvamusküsitlused muuda

4. veebruaril 2019 avaldatud Turu-uuringute AS-i küsitluse kohaselt oli võimalikest valimisjärgsetest valitsuskoalitsioonidest kõige eelistatum Keskerakonna ja Reformierakonna liit, mida toetas 12% vastanutest. Oma seisukoht puudus 34% vastanutest.[59][60]

Valijarühm Kesk+

Ref

Kesk+

EKRE

Ref+

SDE+

Isamaa

Ref+

EKRE+

Isamaa

Kesk-

SDE+

E200

Kesk+

SDE+

Isamaa

Ref+

SDE+

E200

Ref+

EKRE

Muu Ei

oska

öelda

Kõik valijad 12 8 7 7 7 6 6 4 8 34
Naised 14 8 8
Mehed 10 10 12
Eestikeelsed 11 8 9
Muukeelsed 17 10 12
Keskerakond 24 15 17
Reformierakond 20 20 13
EKRE 29 28 19
Sotsiaaldemokraadid 19 38 17
Isamaa 27 25 24
Eesti 200 21 31 17

Pärast valimisi (vahemikus 5.–11. märts) Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse järgi oli kõige suurem toetus (37%) Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamisele. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide liidu sõlmimist toetas oma esimese eelistusena 30% ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni 14% vastanutest. Võimalikest koalitsioonivariantidest olid kõige ebapopulaarsemad Keskerakonna, EKRE ja sotsiaaldemokraatide liit, mille 32% vastanutest märkis oma kõige viimaseks eelistuseks, ning Reformierakonna ja EKRE liit (30%). Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli esimene eelistus 68% Keskerakonna valijatele. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsus oli esimene valik kõigi nende parteide valijatele (vastavalt 54%, 50% ja 58%). EKRE valijad toetasid enim (45%) Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kolmikliitu.[61]

Valijarühm Ref+

Kesk

Ref+

Isamaa+

SDE

Kesk+

EKRE+

Isamaa

Ref+

EKRE

Kesk+

EKRE+

SDE

Kõik valijad 37 30 14 9 4
Reformierakond 54
Keskerakond 68
EKRE 45
Isamaa 50
Sotsiaaldemokraadid 58


12.–13. märtsil Postimehe tellimusel Kantar Emori poolt 752 inimese seas läbi viidud küsitluses toetas Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni moodustamist 30,3% kõigist vastanutest. Ühtlasi oli see kõige populaarsem valik kõigi nende kolme partei toetajate seas. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni toetas 28,5% kõigist vastanutest, sealhulgas 44% mitte-eestlastest. Seda pidasid parimaks valikuks Keskerakonna ja Eesti 200 toetajad. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni moodustamist eelistas 24,1% kõigist vastanutest, sealhulgas 8% mitte-eestlastest ja enamik EKRE toetajatest.[62]

Valijarühm Ref+

Isamaa+

SDE

Ref+

Kesk

Kesk+

EKRE+

Isamaa

Muu /

ei oska

öelda

Kõik valijad 30,3 28,5 24,1 17,1
Reformierakond 56,9 40,8 1,0
Keskerakond 0,8 37,9 34,4
EKRE 2,5 3,9 87,1
Sotsiaaldemokraadid 63,8 21,1 6,7
Eesti 200 28,7 36,1 7,3
Isamaa 38,1 16,2 33,4

11.–15. märtsil Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati poolt läbi viidud küsitluses taheti inimestelt teada, millised parteid peaksid kuuluma nende arvates parima valitsuse koosseisu. Kõige sagedamini nimetasid vastajad oma eelistatud valitsuskoalitsiooni liikmena Reformierakonda (53%), kõige harvem EKRE-t (18%).[63]

Reformierakond 53%
Keskerakond 47%
Isamaa 40%
Sotsiaaldemokraadid 30%
EKRE 18%
Ei oska öelda 20%

Erakondade seisukohad enne valimisi muuda

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi pidas 2018. aasta detsembris kõige tõenäolisemaks koalitsiooni moodustamist Keskerakonnaga, ent 2019. aasta veebruaris ütles Ligi, et selline koalitsioon pole tema jaoks eriti mõeldav.[64] Hiljem ütles ta aga, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon "võib olla mingis olukorras paratamatu. Mida vähem on erakondi koalitsioonis, seda lihtsam on otsuseid langetada."[65] Põhimõtted, milles partei esimehe Kaja Kallase sõnul koalitsiooni sõlmimisel Keskerakonnaga kompromissile ei minda, olid 500-eurone tulumaksuvabastus kõigile ja sealt alates ühetaoline maksusüsteem, keelenõude säilimine kodakondsuse andmisel ning eestikeelne haridus alates lasteaiast.[66] Ühtlasi teatas Kallas, et Reformierakond välistab koostöö EKRE-ga, kes tema väitel ohustab Eesti põhiseaduslikku korda ja võimude lahusust ning tahab Eesti Euroopa Liidust lahkumist.[66][67] Suurimaks ohuks Eestile nimetas Kallas EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni.[68]

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et nende esimene eelistus on teha uuesti koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga,[69] erakonna esimees Jüri Ratas jättis oma koalitsioonieelistused aga lahtiseks.[70] Põhimõtted, millest Ratase sõnul koalitsioonikõnelustel ei taganeta, olid vastuseis maksumuudatustele, millest ühiskonna enamuse asemel võidab vaid jõukam osa (sellisena kirjeldab ta Reformierakonna maksureformi), erakorraline pensionide tõstmine ja solidaarse tervishoiusüsteemi säilitamine.[71] Samas ütles Ratas, et "erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud".[72] Varem olid keskerakondlased Jaanus Karilaid ja Mihhail Korb avaldanud arvamust, et ka EKRE sobib potentsiaalseks koalitsioonipartneriks.[68][73]

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski asus 2018. aasta oktoobris seisukohale, et valitsuskõlbulikkuseks peab EKRE loobuma seisukohtadest, millega Eesti liigub eemale demokraatliku õigusriigi printsiipidest ning tegi ühtlasi Reformierakonna ja Keskerakonna juhtidele üleskutse välistada igasugune koostöö EKRE-ga.[68][74]

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et neile oleks maailmavaateliselt kõige lähedasem Reformierakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon.[75] Urmas Reinsalu, rääkides mitmete erakondade otsusest EKRE-ga koostöö välistada, teatas, et Isamaa on koostööks EKRE-ga valmis.[76]

EKRE esimees Mart Helme ütles, et nad on valmis valitsuskoalitsiooni looma nii Reformierakonna kui ka Keskerakonnaga, püüdes samal ajal takistada Reformierakonna ja Keskerakonna omavahelise koalitsiooni tekkimist. Koalitsiooni mineku minimaalseks nõudeks seati piirivalve taastamine ning Keskerakonna puhul ka Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööleppe tühistamine. Samas välistas Helme koostöö sotsiaaldemokraatidega.[77][78]

Züleyxa Izmailova arvas, et Rohelistele on sobivamad koalitsioonipartnerid pigem Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kui parempoolsed parteid, kuid samas ei välistatud koostööd kellegagi. Roheliste "punaste joontena" nimetas Izmailova metsade raiet, Rail Balticut ja taastuvenergiale üleminekut.[79]

Eesti 200 esimees Kristina Kallas teatas, et ta ei näe võimalusi koostööks EKRE-ga, kuna see eeldaks liberaalsetest väärtustest loobumist. Probleemseks pidas ta ka EKRE positsiooni Eesti julgeoleku ja liitlassuhete küsimuses.[80][81]

Elurikkuse Erakonna kõneisik Artur Talvik sõnas, et Eesti poliitika nõrk koht on parteidevahelise koostöö vähesus ja vastandumine, mistõttu kellegagi, sealhulgas EKRE-ga, koostööd ei välistata.[76][82]

Koalitsiooniläbirääkimised muuda

 
Valimiste järel moodustatud Jüri Ratase II valitsuse liikmed

4. märtsil kohtus valimised võitnud Reformierakonna delegatsioon Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajatega[83] ning tegi 6. märtsil Keskerakonnale ettepaneku alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Kaja Kallase sõnul takistab koostööd Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega nende kahe omavaheline keeruline suhe, koalitsioon Keskerakonnaga oleks aga stabiilsem ja esindaks suuremat hulka valijaid.[84][85] Keskerakond lükkas 8. märtsil ettepaneku tagasi. Põhjuseks toodi Reformierakonna tulumaksuvabastuse muutmise soov, mis ei jätvat riigieelarvesse piisavalt vahendeid Keskerakonna lubaduste täitmiseks.[86] Reformierakond tegi samal päeval uue ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale.[87] Sotsiaaldemokraatlik Erakond nõustus pakkumisega tingimusel, et kõnelustel osaleb piisavalt osapooli enamusvalitsuse moodustamiseks.[88]

11. märtsil otsustas Keskerakonna juhatus (häältega 13:4) teha koalitsiooniläbirääkimiste ettepaneku EKRE-le ja Isamaale, kes kutse samal päeval ka vastu võtsid. Jüri Ratase sõnul enne omavahelisi konsultatsioone eeltingimusi ei seata, kuid minnakse otsima "sidusust ja tasakaalu Eesti ühiskonnas".[89] Taolise ettepaneku vastu olnud Raimond Kaljulaid astus protestiks Keskerakonna juhatusest välja.[90] Algselt ütles EKRE aseesimees Martin Helme, et nende koalitsiooni mineku tingimus on ilmselt kooseluseaduse tühistamine,[91] pärast partei juhatuse istungit teatas aga esimees Mart Helme, et enne läbirääkimisi "punaseid jooni" ei tõmmata.[92] Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder põhjendas Keskerakonna kutse eelistamist sellega, et see tundus Reformierakonna omast avatum ning ilma "punaste joonteta".[93]

29. aprillil andis peaminister Jüri Ratase juhitav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonivalitsus (Jüri Ratase teine valitsus) ametivande ja astus ametisse.[94]

Viited muuda

  1. ↑ "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. 12.06.2002. Vaadatud 10. september 2018.
  2. ↑ 348. Riigikogu korraliste valimiste väljakuulutamine
  3. ↑ Vabariigi Valimiskomisjon jaotas mandaadid
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Valimistoimingud ja tähtajad 2019. a Riigikogu valimistel
  5. ↑ Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad
  6. ↑ SUUR ÜLEVAADE JA ESINUMBRITE HEITLUS: vaata, kes kandideerivad riigikokku. Postimees, 17.01.2019
  7. ↑ Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega. Politsei- ja Piirivalveamet
  8. ↑ Politsei tuvastas eile seoses valimisreklaamiga kaks rikkumist. Delfi, 24.01.2019
  9. ↑ Valimisagitatsioon ja küsitlused
  10. ↑ Algatus „Kust sa tead?“ pakub teaduspõhiseks aruteluks tugipunkti. Sirp, 09.01.2019
  11. ↑ Algatus „Kust sa tead?” soovitab poliitikutelt küsida, millel nende väited tuginevad. Eesti Teadusagentuur, 09.08.2018
  12. ↑ "Kust sa tead?" koduleht
  13. ↑ Valimiste valvurid
  14. ↑ Valimiste valvurid kutsuvad ebaausatest kampaaniavõtteist teada andma. Delfi, 22.01.2019
  15. ↑ 15,0 15,1 "ERR-i valijakompass". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. veebruar 2019. Vaadatud 9. veebruaril 2019.
  16. ↑ "Delfi valimismootor". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. veebruar 2019. Vaadatud 9. veebruar 2019.
  17. ↑ "Postimehe hääleandja". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2019. Vaadatud 9. veebruaril 2019.
  18. ↑ ERR.ee avas oma valijakompassi. ERR, 01.02.2019
  19. ↑ DELFI VALIMISMOOTOR | Millise erakonna seisukohtadega sinu mõtted enam kattuvad?. Delfi, 29.01.2019
  20. ↑ Vabaerakond solvus, kuna nad jäeti veebiväljaande valimismootorist välja. Postimees, 29.01.2019
  21. ↑ 21,0 21,1 Politoloog Martin Mölder selgitab, kuidas sündisid Postimehe valimiskompassi Hääleandja küsimused. Postimees, 25.01.2019
  22. ↑ Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses. ERR, 23.01.2019
  23. ↑ Vabaerakond Postimehe valimismootorist: mitmed küsimused langevad rubriiki "kas te olete oma igahommikuse konjakijoomise maha jätnud". Delfi, 23.01.2019
  24. ↑ Kenn Konstabel Hääleandjast: küsimusi tekitab nii Ühiskonnauuringute Instituudi roll kui ka selle eitamine. Postimees, 28.01.2019
  25. ↑ Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi "õigete" küsimuste tulevad ka "õiged" vastused. Eesti Päevaleht, 05.02.2019
  26. ↑ Valimiskompasside ekspert Kristjan Vassil tunnustas Postimehe Hääleandjat. Postimees, 30.01.2019
  27. ↑ Valmis metsanduse teemaline valijakompass. Maa Elu, 21.01.2019
  28. ↑ Meremehed koostasid erakondade merendusalaseid seisukohti kaardistava valimiskompassi. Delfi, 08.02.2019
  29. ↑ Loomakaitsjate valimiskompass: vaata, kes on kõige loomasõbralikumad riigikogu kandidaadid. Postimees, 11.02.2019
  30. ↑ Kõige kulukamad valimislubadused on EKRE-l ja sotsidel. ERR, 18.02.2019
  31. ↑ GRAAFIK, VIDEO JA BLOGI | Rahandusministeeriumi analüüs: millistel valimislubadustel on kõige krõbedamad hinnalipikud juures? Ärileht, 18.02.2019
  32. ↑ Erakondade valimisprogrammide analüüsid. Rahandusministeerium
  33. ↑ Nelja erakonna valimislubadused lähevad vastuollu EL-i õigusega. ERR, 18.02.2019
  34. ↑ Erakondade keskkonnalubadustes on esikohal metsanduse areng ja kliima. Pealinn, 21.02.2019
  35. ↑ Keskkond ja Riigikogu valimised 2019, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
  36. ↑ Näost-näkku ja veebiküsitluse tulemus liidetud viisil, mis annab mõlemale võrdse osakaalu koondtulemuses
  37. ↑ Tegemist ei ole reitingu- või toetusprotsentidega, vaid küsitlustulemusest lähtuva valimistulemuste prognoosiga vastavalt valijate eeldatavale käitumisele
  38. ↑ Eesti- ja venekeelsete poliitilised eelistused püsivad samad. Postimees, 24. sept 2018
  39. ↑ Emor tõstis poliitikauuringute vanusepiiri kümne aasta võrra. Postimees, 18. juuni 2018
  40. ↑ Värsked reitingud: Helme peab reaalseks EKRE möödumist Keskerakonnast, sotsid süüdistavad alkoholitootjate lobi. Postimees, 26. veebruar 2018
  41. ↑ Kantar Emor: Keskerakonna toetus tõusis oktoobris 27,2 protsendini. Pealinn, 18. oktoober 2017
  42. ↑ Reformierakond juhib, rohelised tõusevad. Postimees, 27. juuli 2017
  43. ↑ Reformierakonna ja Keskerakonna toetus võrdsustus, EKRE tõusis kolmandaks. Postimees, 20. juuni 2017
  44. ↑ 44,0 44,1 IRLi toetus kukkus alla valimiskünnise. Postimees, 21. aprill 2017
  45. ↑ Erakondade reitingutes olulisi muutusi ei ole. ERR, 14. märts 2017
  46. ↑ Erakondade toetusreitingud, Emor
  47. ↑ 47,0 47,1 47,2 47,3 Aasta kokkuvõte erakondade positsioonidest 2016, Emor
  48. ↑ Kivirähk: poliitikast väga huvitatud valiks enim EKRE-t, noored toetavad keskmisest kordades rohkem rohelisi. ERR, 14. mai 2016
  49. ↑ Juhan Kivirähk: toetajaid kaotav IRL peaks tuletama meelde hooliva konservatiivsuse sõnumi. ERR, 12. dets 2015
  50. ↑ 50,0 50,1 50,2 Graafikud | poliitaasta 2015: valitud kursil jätkamine seab ohtu IRL-i positsiooni valitsuses, Vabaerakonnast on saamas ”uus IRL”. ERR, 27. dets 2015
  51. ↑ 51,0 51,1 51,2 51,3 51,4 Emori uuringueksperdi kommentaar erakondade reitingu uuringu tulemuste erinevuse kohta. 20. november 2015
  52. ↑ 52,0 52,1 Küsitlus: SDE toetus kasvas märgatavalt, Vabaerakond jääb Reformierakonnast napilt maha. ERR, 13. juuni 2015
  53. ↑ Rändevaidlus tõstis EKRE toetust, kuid suurendas ka vastaste hulka. ERR, 13.12.2018
  54. ↑ Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet. ERR, 30.01.2019
  55. ↑ Küsitlus: olulisim valimisteema on maksupoliitika. Postimees, 26.02.2019
  56. ↑ Hääletamis- ja valimistulemus
  57. ↑ Valimistulemustega jäid enim rahule Reformierakonna ja Isamaa valijad. ERR, 22.03.2019
  58. ↑ 70 protsenti EKRE valijaid hääletas valimislubaduste järgi. Postimees, 27.03.2019
  59. ↑ Küsitlus: valijate esimene eelistus on Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon. ERR, 04.02.2019
  60. ↑ Tanel Kiik: Keskerakond teeb koalitsiooni nendega, kellega saab ellu viia enim eesmärke. Delfi, 04.02.2019
  61. ↑ Inimeste esimene eelistus oleks Reformierakonna ja Keskerakonna moodustatud koalitsioon. Ühiskonnauuringute Instituut
  62. ↑ Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu. Postimees, 14.03.2019
  63. ↑ Reformierakond edastab Keskerakonda ligi 10 protsendiga. Ühiskonnauuringute Instituut
  64. ↑ Ligi muutis Keskerakonnaga koalitsiooni osas meelt: see pole mõeldav. ERR, 14.02.2019
  65. ↑ Jaak Aab: võitlus Keskerakonna ja Reformierakonna vahel tuleb pingeline. ERR, 25.02.2019
  66. ↑ 66,0 66,1 Kallas nimetas kolm teemat, milles ta Keskerakonnaga kompromissile ei läheks. ERR, 26.02.2019
  67. ↑ Kallas: EKRE programm andis lõpliku selguse, et koostöö on välistatud. ERR, 06.01.2019
  68. ↑ 68,0 68,1 68,2 Reform ja Kesk ei ühine SDE üleskutsega välistada koostöö EKRE-ga. ERR, 22.10.2018
  69. ↑ Simson: Keskerakonna esimene valik on teha uuesti võimuliit sotside ja Isamaaga. ERR, 07.02.2019
  70. ↑ Erinevalt Kadri Simsonist jättis Jüri Ratas enda koalitsioonieelistused lahtiseks. Delfi, 07.02.2019
  71. ↑ Ratas vastuseks Kallasele: meie ei nõustu mitusada miljonit maksva maksumuudatusega ning tasuta ühistransport jääb. Delfi, 26.02.2019
  72. ↑ Ratas peab koalitsiooni EKRE-ga võimatuks. ERR, 22.11.2018
  73. ↑ Keskerakond näeb EKRE-s potentsiaalset võimupartnerit. ERR, 05.09.2018
  74. ↑ Jevgeni Ossinovski: niikaua kui EKRE demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ei austa, ei ole neil valitsusse asja. Postimees, 21.10.2018
  75. ↑ Helir-Valdor Seeder: koalitsioon Reformierakonna ja EKRE-ga oleks kõige vastuvõetavam. Delfi, 04.02.2019
  76. ↑ 76,0 76,1 Reinsalu ja Talvik: on lollus välistada koostöö EKREga. Äripäev, 07.01.2019
  77. ↑ Helme: Keskerakonnaga koalitsiooni tingimus on Ühtse Venemaa leppe tühistamine. ERR, 26.09.2018
  78. ↑ Mart Helme: EKRE sotsidega ühist valitsust ei tee. ERR, 25.09.2018
  79. ↑ Izmailova: mingi protsent riigieelarvest võiks minna rahvahääletusele. ERR, 10.01.2019
  80. ↑ Kristina Kallas: EKRE on kui vana unelaul, mis ei lahenda Eesti probleeme. Eesti Päevaleht, 17.10.2018
  81. ↑ Eesti 200 esimeheks pürgiv Kristina Kallas välistas koostöö EKRE-ga. ERR, 18.10.2018
  82. ↑ VIDEO ja FOTOD | Elurikkuse Erakond loodab riigikogus kümmekonda kohta ega välista koostööd ühegi parteiga. Delfi, 17.01.2019
  83. ↑ Reformierakond alustas oodatult võimukõnelusi SDE, Isamaa ja Keskerakonnaga. ERR, 04.03.2019
  84. ↑ Reformierakond alustab koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. ERR, 06.03.2019
  85. ↑ Ratase valik: Kallas, Helme või opositsioon. ERR, 07.03.2019
  86. ↑ Keskerakond ei alusta Reformierakonnaga koalitsioonikõnelusi. ERR, 08.03.2019
  87. ↑ Kallas: Reformierakond teeb ettepaneku sotsidele ja Isamaale. ERR, 08.03.2019
  88. ↑ Sotsid võtsid vastu Reformierakonna kutse koalitsioonikõnelustele. ERR, 11.03.2019
  89. ↑ Keskerakond otsustas alustada kõnelusi EKRE ja Isamaaga. ERR, 11.03.2019
  90. ↑ Kaljulaid ERR-ile: enne lõhenegu Keskerakond, kui EKRE võimule aidatakse. ERR, 12.03.2019
  91. ↑ EKRE punane joon Ratase uuele valitsusele: tühistame kooseluseaduse. ERR, 11.03.2019
  92. ↑ EKRE juhatus otsustas alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja Isamaaga. ERR, 11.03.2019
  93. ↑ Isamaa otsustas alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja EKRE-ga. ERR, 11.03.2019
  94. ↑ Uus valitsus alustab tööd. Vabariigi Valitsus, 29.04.2019

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Valimiskompassid ja -mootorid
Valimisprogrammide analüüsid
Valimisprogrammid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2019._aasta_Riigikogu_valimised&oldid=6487254"