Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Eesti erakond
 See artikkel räägib erakonnast; SDE on ka samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (lühend SDE) on Eesti erakond, mis määratleb end vasaktsentristliku parteina, mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning põhiväärtused tööd väärtustav majandusmudel, õiglus, solidaarsus ja võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et igale ühiskonna liikmele oleks tagatud õigus väärikale elule ja eneseteostusele.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Eesti erakond
Esimees Lauri Läänemets
Peasekretär Eduard Odinets
Asutamine 8. septembril 1990
Peakorter Tallinn
Ideoloogia Sotsiaaldemokraatia
Poliitiline spekter vasaktsenter
Europarlamendi fraktsioon Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivne Liit
Kohti Riigikogus
9 / 101
Liikmete arv 4792 (14.01.2024)[1]
Värvid      punane
Meediakanal Sotsiaaldemokraat
Koduleht sotsid.ee
Erakonna logo aastani 2017

SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Eesti Maa-Keskerakonna liitumisel. 7. veebruaril 2004 nimetati Rahvaerakond Mõõdukad ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.

Erakond kuulub Euroopa Sotsialistide Parteisse (Party of the European Socialists).

Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna juures tegutsevad sõsarorganisatsioonidena ka naiskogu Kadri ja ühendus Vanemad Sotsiaaldemokraadid.

Juhtkond muuda

5. veebruaril 2022 toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks Lauri Läänemets ja aseesimeesteks Riina Sikkut, Anti Allas, Helmen Kütt ja Lauri Paeveer.

Erakonna volikogu juhataja on Eiki Nestor ja asejuhataja Katre Kikkas.[2]

Ajaleht muuda

Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Varem kandis see väljaanne nime Rahva Hääl, mis hakkas 1998. aasta jaanuarist ilmuma Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena, olles küll järjekorranumbrilt kaheksas ajaleht. Esimesed seitse ajalehte oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nimega Rahvaerakond ja Mõõdukad.

Sümboolika muuda

Erakonna sümbol on punane roos. Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsiaaldemokraatidest ei ole "Internatsionaal".

Valimistel muuda

2003. aasta Riigikogu valimised muuda

2003. aasta Riigikogu valimistel saadi 7% häältest (34 837 häält), mis andis 6 kohta.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised muuda

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai erakond 3 kohta. Valituks osutusid Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar. SDE kandidaatidest kolmanda häälte arvu saanud Padar loobus, ja samast nimekirjast tuli sisse Andres Tarand.

Erakond kogus 85 429 häält ehk 36,8% ehk vastavalt valimisreeglitele 3 kohta.

Valimistulemused enne asendusmandaati:

Kandidaat Võrdlusarv Isiklik häälte arv
Toomas Hendrik Ilves 85 429,000 76120
Marianne Mikko 42 714,500 5263
Ivari Padar 28 476,333 1012

Pärast Ivari Padari loobumist:

Kandidaat Võrdlusarv Isiklik häälte arv
Toomas Hendrik Ilves 85 429,000 76120
Marianne Mikko 42 714,500 5263
Andres Tarand 28 476,333 841

Pärast Toomas Hendrik Ilvese Eesti Vabariigi presidendiks valimist sai asendusliikmeks Katrin Saks:

Kandidaat Võrdlusarv Isiklik häälte arv
Marianne Mikko 85 429,000 5263
Andres Tarand 42 714,500 841
Katrin Saks 28 476,333 729

Riigikogu valimised 2007–2019 muuda

2007. aasta Riigikogu valimistel parandasid sotsiaaldemokraadid võrreldes eelmiste parlamendivalimistega oma tulemust, kogudes 58 256 häält ehk 10,6 protsendi valijate toetuse. See tagas neile Riigikogus 10 kohta.

Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas

  • valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni
  • telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni
  • ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni
  • raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni
  • reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni
  • kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni
  • side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni
  • suhtekorralduseks üle 139 000 krooni
  • muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni

1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu Sampo Pangalt.

Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni.

2011. aasta Riigikogu valimised olid Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale edukad. Sotsiaaldemokraatidele andis oma hääle 98 307 valijat, mis moodustas 17,1 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis neile Riigikogus 19 kohta, mis oli üheksa mandaati varasemast enam.

2015. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 87 190 valijat ehk 15,2 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus kindlustas sotsiaaldemokraatidele 15 kohta Riigikogus.

2019. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 55 175 valijat ehk 9,8 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis sotsiaaldemokraatidele 10 kohta Riigikogus.

Ajalugu muuda

Sotsiaaldemokraatlik liikumine Eestis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ametlikul seisukohal [3] vanim järjepidevalt tegutsev erakond, mille ideoloogiaga seotud liikumine tekkis 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsparteid Asutava Kogu valimistel kolmveerand kohtadest. Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikku Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ja nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Järjepidevuse kandvaks jõuks loetakse paguluses tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis, mis liitus koos kolme muu erakonnaga septembris 1990 Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin).

SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (selle viimane juht oli Eiki Nestor) ja Eesti Maa-Keskerakonna (selle viimane juht oli Vambo Kaal) liitumisel. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei tekkis 1990. aastal.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei

Asutati 8. septembril 1990 Tallinnas, kui ühinesid Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP) ja Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE), samuti Rootsis pärast Teist maailmasõda tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK). ESDP sai oktoobris 1990 Sotsialistliku Internatsionaali (SI) täisliikmeks. Logoks oli punane roos.

Erakonna esimehed: Eiki Nestor 1995−28.04.1996, Marju Lauristin 8.09.1990–1995.

Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Demokraatlik Tööerakond

Asutati 30.04.1989 (asutajaliikmeid 16). Kujunes välja Eestimaa Rahvarindest.

Erakonna esimees: Vello Saatpalu 30.04.1989–08.09.1990. EDTE pidas ennast Eesti Tööerakonna järeltulijaks.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei

Asutati juunis 1990, kujunes välja Eestimaa Rahvarindest.

Erakonna esimees: Marju Lauristin 06.1990–08.09.1990.

Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE) muuda

  Pikemalt artiklis Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis

Erakonna esimees: Jossiv Jurovski 02.1990–08.09.1990

Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis

Asutatud pärast Teist maailmasõda Rootsis. Eksiili läinud Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei jätk.

Erakonna esimees: Johannes Mihkelson

Eesti Maa-Keskerakond (EMKE) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Maa-Keskerakond

Asutatud 7.04.1990 Türil. Erakonna asutamist valmistati ette väga pikalt, selle juures olid Eestimaa Rahvarinne, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maaliit (EML). Uue partei eesmärgiks oli liita kokku talunike ühendus ja Eesti Maaliit (EML), kes küll hiljem sellest distantseerus ja muutus ise erakonnaks. Eksiilis tegutsenud Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate Kogud, mis 1962 muudeti Eesti Demokraatlikuks Uniooniks, tunnistas EMKE oma poliitiliseks järglaseks. EMKE osales Tsentristide Rahvusvahelise Koostöövõrgu (INC) töös vaatlejaliikmena. EMKE programm kaldus Põhjamaade sõsarparteide (Põhjala Keskparteide) kombel modernsesse liberalismi (sotsiaal-liberalismi). Logol oli kujutatud ristikheina.

Erakonna esimehed: Vambo Kaal 12.11.1994–28.04.1996, Ivar Raig 07.04.1990–12.11.1994.

Rahvaerakond (R) muuda

  Pikemalt artiklis Rahvaerakond

Asutati 05.04.1998, kui ühinesid Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE, rahvasuus tuntud ka kui Parempoolsed 1995. aasta Riigikogu valimistel samanimelise valimisliidu järgi) ja Eesti Talurahva Erakond (ETRE). Erakond oli selgelt jagunenud parempoolseks ja agraarseks tiivaks. Neist valdavalt agraartiib ühines Mõõdukatega. Ülejäänud leer Rahvaerakonnast lahkus valdavalt Isamaaliitu.

Erakonna esimees: Toomas Hendrik Ilves 05.04.1998–27.11.1999.

Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei

Asutati 09.1994, kui eraldus Rahvuslikust Koonderakonnast Isamaa (RKEI).

Eesti Talurahva Erakond (ETRE) muuda

  Pikemalt artiklis Eesti Talurahva Erakond

Asutati 05.11.1994.

Erakonna esimees: Jaan-Hans Kuks 05.11.1994–05.1998.

Ajalugu liitumiste järel muuda

Aastatel 2002-2009 oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (esialgu Mõõdukate) esimees Ivari Padar. 2009. aasta märtsis valiti erakonna liidriks Jüri Pihl ning juhatusse peasekretär Randel Länts, Peeter Kreitzberg, Katrin Saks, Indrek Saar, Marju Lauristin, Eiki Nestor, Ivari Padar, Tõnu Ints, Epp Klooster, Reet Laja, Jarno Laur, Marianne Mikko, Sven Mikser, Jüri Morozov, Heljo Pikhof, Kadi Pärnits, Maris Sild, Kaido Tamberg ja Rannar Vassiljev.

16. oktoobril 2010 valis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu erakonna esimeheks Sven Mikseri.[4] 2015. aasta 30. mail valis Pärnus koos olnud erakonna üldkogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks Jevgeni Ossinovski.

Valitsuse liikmed muuda

Taavi Rõivase teise valitsusse kuulusid järgmised SDE ministrid:

Jüri Ratase esimesse valitsusse kuulusid järgmised SDE ministrid:

Riigikogu liikmed muuda

XIV Riigikogu muuda

XIII Riigikogu muuda

XII Riigikogu muuda

Fraktsiooni mittekuuluvad SDE liikmed

XI Riigikogu muuda

X Riigikogu muuda

Viited muuda

  1. "Sotsiaaldemokraatlik Erakond". ariregister.rik.ee. Vaadatud 23. juunil 2023.
  2. Volikogu, SDE koduleht
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2011. Vaadatud 17. mail 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Sotsid valisid parteijuhiks Sven Mikseri // ERR-i uudisteportaal, 16.10.2010

Välislingid muuda