Asutava Kogu valimised

Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919.

Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Asutava Kogu valimiste korraldamise aluseks oli Eesti Asutava Kogu valimisseadus[1].

Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid:

Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest.

Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, sotsiaaldemokraatlikud erakonnad (Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, said ühtekokku 78 kohta ja seega absoluutse enamuse. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)

120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist:Alma Anvelt-Ostra Tallinnast, Minni Kurs-Olesk Tartust, Marie Aul Amblast, Emma Asson Tartust, Helmi Press-Jannsen Tallinnast, Johanna Päts Tallinnast ja Marie Reisik Tartust.[2]

8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.

TulemusedRedigeeri

Partei Hääli[3] Kohti[3]
Hiiu saare elanike partei 1090
Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei 152 341 41
Eesti Tööerakond 114 879 30
Saksa erakond Eestimaal 11 462 3
Eesti Maarahva Liit 29 989 8
Kristlik Rahvaerakond 20 157 5
Eesti Rahvaerakond 94 892 25
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei 26 536 7
Vene Kodanikkude Kogu 5765 1
Üle-eestimaaline Meremeeste Liit 795
Kokku 457 906 120

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Asutawa Kogu walimisseadus., Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
  2. Eesti Asutawa Kogu walimiste peakomitee teatab, et Eesti Asutawa Kogu liikmete koosseis Asutawa Kogu awamise päewaks 23. aprillil 1919. järgmiselt kujunes. Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919, lk. 229-231
  3. 3,0 3,1 Asutava Kogu valimiste Peakomitee koosoleku protokoll nr 23.