Jüri Tamm
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2023) |
|
See artikkel räägib eesti sportlasest ja poliitikust; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge Jüri Tamm (täpsustus) |
Jüri Tamm (5. veebruar 1957 Pärnu – 22. september 2021) oli Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja).
.jpg)
1980. aastal püstitas ta vasaraheite maailmarekordi,[1] tema nimele kuulub Eesti rekord vasaraheites 84.40.
Ta võitis olümpiamängudel (Moskva 1980, Soul 1988) kaks pronksmedalit ja maailmameistrivõistlustel (Rooma 1987) hõbemedali.
Tamm kuulus seitse hooaega järjest vasaraheitjate maailma esikümnesse.[1]
Pärast edukat sportlaskarjääri on Tamm on ehitanud maja ja elektriauto, kirjutanud raamatu, töötanud riigikogus, olnud ettevõtja ja spordijuht, rahvusvahelise energiajulgeoleku foorumi ja elektriautode ralli korraldaja, heategevusliikumise eestvedaja ja Monaco aukonsul.[2]
Lapsepõlv ja noorus muuda
Jüri Tamm proovis nooruses jalgpalli mängida, käis maadlustrennis, aga talle ei meeldinud otsene kehaline kokkupuude.[3]
Oma suureks eeskujuks pidas Jüri oma isa Augustit. Rongiõnnetuse tõttu käe kaotanud August Tamm on ühe käega teivast hüpanud 3.10 ja selle tulemusega püstitas ta maailmarekordi.[4]
Vasara andis Tammele esimest korda kätte kehalise kasvatuse õpetaja. Esimene heide ei õnnestunud, vasar maandus söehunnikusse.[3] Kergejõustiku juurde jõudis Tamm alles kaheksandas klassis, vasaraheide hakkas siiski pärast paari trenni väga meeldima.[2]
Tema esimesed treenerid olid kehalise kasvatuse õpetaja Ando Palginõmm ja Tõnis Lukk.[1]
Murranguliseks kujunes 1975. aasta, Jüri kolis siis Kiievisse ja hakkas harjutama olümpiavõitja Anatoli Bondartšuki juures.[2] Sealses treeningurühmas harjutas ka Juri Sedõhh, meeste pikk sõprus algas 1970. aastate teisel poolel.[4]
Viie esimese Kiievi aastaga tõusis Tamm maailmaklassi, viies isikliku rekordi 66.86 pealt 80.46ni.[4]
Kuni 1990. aastani elas Tamm Kiievis ja treenis Bondartšuki käe all.[1]
Haridus muuda
Tamm lõpetas 1975. aastal Pärnu 1. keskkooli ja 1979. aastal Kiievi Kehakultuuri Instituudi.[5]
Sportlaskarjäär muuda
Jüri Tamm püstitas 1980. aastal maailmarekordi 80.46. Tipptulemus püsis Tamme nimel küll ainult paarkümmend minutit, sest samal võistlusel heitis Juri Sedõhh 80.64 ning võttis rekordi enda nimele.[3]
1984. aastal oli Tamm elu parimas vormis, aga Nõukogude Liit boikoteeris Los Angelese olümpiamänge.[4]
NVS Liidu meister 1987, 1988.
Eesti meister vasaraheites 1991, 1993, 1994.
Maailma karika võitja 1985.
Euroopa karika võitja 1985.
1996. spordiaasta galal jättis Jüri Tamm tippspordiga hüvasti. [4]
Saavutused muuda
Olümpiamängudel muuda
pronksmedal 78,96
Juri Sedõhhi (81.80) ja Sergei Litvinovi (80.64) vastu ei saanud keegi.[4]
pronksmedal 81,16
Poodiumile astusid samad mehed: Sergei Litvinovile kuldmedal (84.80), Sedõhhile hõbe- (83.44) ja Tammele pronksmedal.[4]
5. koht 77,52
Maailmameistrivõistlustel muuda
hõbemedal 80,84
Universiaadil muuda
- 1983 kuldmedal
- 1981 hõbemedal
Karjäär poliitikuna muuda
1999. aastal sai Jüri Tammest Riigikogu liige.[1] Ta oli IX, X ja XI Riigikogu liige (1999–2011). Ta pääses XI Riigikokku asendusliikmena pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Tamm kuulus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Ta kuulus detsembrini 2010 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 7. detsembril 2010 teatas ta, et lahkub nii Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kui ka SDE riigikogu fraktsioonist.[6]
Ühiskondlik tegevus muuda
- Eesti Olümpiakomitee asepresident (2001–2008 ja 2016–2020)
- Eesti Sportlaste Ühenduse asutajaliige ja esimees
- Vanalinna Rotary klubi liige
- Monaco Vürstiriigi aukonsul Eestis (2007–2013)
- Ukraina Olümpiakomitee presidendi Sergei Bubka kantselei direktor (2012–2015).
Tunnustus muuda
- 2003 – Hispaania teenetemärk Cruz de Oficial
- 2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[7]
- 2013 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Isiklikku muuda
Jüri Tamme abikaasa on Inna Tamm, neil on tütar Anna ja poeg Ivo Van Tamm.[3]
Perekond elas kuni 1991. aastani Kiievis, seejärel koliti aastaks Eestisse. Hispaanias elati 1992-1995.[4]
Jüri Tamm on maetud Rannamõisa kalmistule.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lääne, Tiit (2006). Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Lk 118–119. ISBN 978-9949-427-25-3.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Tserp, Deivil (2018). Heiteareenide sangarid. Lk 237–247. ISBN 978-9949-597-80-2.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Tserp, Deivil (2010). Eesti kergejõustiku kullakamber. Lk 205–215. ISBN 978-9949-21-487-7.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Karuks, Tiit (2022). Jüri Tamm kirega elus ja spordis. ISBN 978-9916-702-28-4.
- ↑ 5,0 5,1 "Jüri Tamm". esbl.ee. 21.5.2023. Vaadatud 21. mai 2023.
- ↑ Riigikogu liige Jüri Tamm lahkub sotside ridadest
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 5083