1988. aasta suveolümpiamängud

1988. aasta suveolümpiamängud olid XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. septembrist 2. oktoobrini 1988 Seoulis.

Seoul kinnitati olümpiamängude korraldajaks ROK-i 84. istungil 30. septembril 1981 Baden-Badenis. Otsustavas hääletusvoorus edestas Seoul Jaapani linna Nagoyat häältega 52:27.

Olümpiaareenid muuda

Olümpiamängude peaareeniks oli Olympic Stadium (kohti pealtvaatajatele 100 000) Chamchilis, arhitekt Kim Swoo-Geun. Ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused, jalgpalli medalimängud, ratsutamise takistussõit, ratastoolide võidusõit.

Muud võistluspaigad: Seouli spordikeskuses Chamshilis: Chamchil Indoor Swimming Pool (5000) – vettehüpped, veepall; Chamchil Gymnasium (12 700) – korvpall; Chamchil Baseball Stadium (30 000) – näidisala pesapall; Chamchil Student's Gymnasium (7500) – poks, Olympic Indoor Swimming Pool (10 000) – ujumine, kujundujumine, veepall; Olympic Weightlifting Gymnasium (4000) – tõstmine; Olympic Fencing Gymnasium (7000) – vehklemine; Olympic Velodrom (6000) – jalgrattasport; Olympic Tennis Courts (15 000), 18 väljakut – tennis; Sangmu Gymnasium (5000) – maadlus; Changchung Gymnasium (7500) – judo, näidisala taekwondo; Hanyang University Gymnasium (10 000) – võrkpall; Saemaul Sports Hall (4100) – võrkpall; Han River Regatta Course (25 000) – aerutamine, sõudmine; Taenung International Shooting Range (3000) – laskmine; Hwarang Archery Field (1500) – vibulaskmine, Seoul Equestrian Park (52 000) – ratsutamine; T'ongilro Circuit (600) – jalgratta maanteesõit; Seoul National University Gymnasium (5000) – lauatennis, näidisala sulgpall; Tongdaemun Stadium (3000) – jalgpall; Songam Stadium (25 000) – maahoki; Royal Bowling Center (1000) – näidisala keegel; Suwoni linnas (35 km Seoulist) Suwon Gymnasium (5500) – käsipall; Taejoni linnas (192 km Seoulist) Taejon Stadium (30 000) – jalgpall; Taegu linnas (328 km Seoulist) Taegu Stadium (33 000) – jalgpall; Kwangju linnas (380 km) Kwangju Stadium (25 000) – jalgpall; Pusani linnas (430 km) Pusan Stadium (25 000) – jalgpall ja Pusan Yachting Center – purjetamine. Kokku 34 võistlus- ja 72 harjutuspaika.

Korraldus ja osavõtt muuda

Korralduskomitee SLOOC president oli Park Seh-Jik.
Võistluste patrooniks oli Korea Vabariigi president Roh Tae-Woo.
Piletiga pealtvaatajaid kokku: 3,2 miljonit.

Suurima võistkonnaga oli väljas USA – 611 sportlast (pluss 166 treenerit, kohtunikku ja esindajat).

Esimest korda olid mängudel Ameerika Samoa, Aruba, Brunei, Cooki saared, Guam, Jeemeni RDV, Maldiivid, Saint Vincent ja Grenadiinid, Vanuatu.

Ühe võistlejaga oli esindatud Brunei.

Olümpiaküla oli võistlejatele Olympic Village ja ajakirjanikele Press Village Olympic Park'i lähedal; noorsoolaager Unification Center ning välismaalastest külalistele Olympia Family Town 4 km olümpiakülast.

Olümpiavande andjad sportlastest olid meeskorvpallur Heo Jae ja naiskäsipallur Son Mi-Na. Esimest korda olümpiaajaloos kaks olümpiavande andjat.

Kohtunikevande andis judokohtunik Lee Hak-Rae.

Olümpiamänge boikoteerisid Põhja-Korea, Albaania, Etioopia, Kuuba, Madagaskar, Nicaragua ja Seišellid.

Olümpiatule teekond muuda

OlümpiaAteenaBahreinBangkokCheju saarPusanKwangjuTaeguTaejonSeoul (23.08.-17.09.1988), kokku 16 885 km; Korea pinnal 4167 km.

Olümpiatule tõi peastaadionile oli maratonijooksu olümpiavõitja 1936 Berliinis, 76-aastane Sohn Kee-Chung (Kitei Son). Olümpiatuld kandis viimasena 19-aastane kergejõustiklane Lim Chun-Ae.

Olümpiatule süütasid peaareenil 19-aastane õpilane Sohn Mi-Chung, 24-aastane maratonijooksja Kim Won-Tak ja 30-aastane õpetaja Chung Sun-Man – esimest korda olümpiamängude ajaloos korraga kolm tulesüütajat (sümbol: taeva, maa ja inimkonna ühtsus).

Olümpialauluks oli "Hand in Hand" ("Käsikäes"; helilooja Giorgio Moroder, sõnade autor Tom Whitlock).

Medalivõitjad spordialade järgi muuda

Medalitabel muuda

 
Erika Salumäe võitis trekisprindis olümpiakulla. Olümpiavõitja vastuvõtt Raekoja platsil

  *   Korraldajariik

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   NSVL 55 31 46 132
2.   Saksa DV 37 35 30 102
3.   USA 36 31 27 94
4.   Lõuna-Korea* 12 10 11 33
5.   Saksamaa LV 11 14 15 40
6.   Ungari 11 6 6 23
7.   Bulgaaria 10 12 13 35
8.   Rumeenia 7 11 13 24
9.   Prantsusmaa 6 4 6 16
10.   Itaalia 6 4 4 14
11.   Hiina 5 11 12 28
12.   Suurbritannia 5 10 9 24
13.   Keenia 5 2 2 9
14.   Jaapan 4 3 7 14
15.   Austraalia 3 6 5 14
16.   Jugoslaavia 3 4 5 12
17.   Tšehhoslovakkia 3 3 2 8
18.   Uus-Meremaa 3 2 8 13
19.   Kanada 3 2 5 10
20.   Poola 2 5 9 16
21.   Norra 2 3 0 5
22.   Holland 2 2 5 9
23.   Taani 2 1 1 4
24.   Brasiilia 1 2 3 6
25   Soome 1 1 2 4
  Hispaania 1 1 2 4
27.   Türgi 1 1 0 2
28.   Maroko 1 0 2 3
29.   Austria 1 0 0 1
  Portugal 1 0 0 1
  Suriname 1 0 0 1
32.   Rootsi 0 4 7 11
33.   Šveits 0 2 2 4
34.   Jamaica 0 2 0 2
35.   Argentina 0 1 1 2
36.   Tšiili 0 1 0 1
  Costa Rica 0 1 0 1
  Indoneesia 0 1 0 1
  Iraan 0 1 0 1
  Hollandi Antillid 0 1 0 1
  Peruu 0 1 0 1
  Senegal 0 1 0 1
  USA Neitsisaared 0 1 0 1
44.   Belgia 0 0 2 2
  Mehhiko 0 0 2 2
46.   Colombia 0 0 1 1
  Djibouti 0 0 1 1
  Kreeka 0 0 1 1
  Mongoolia 0 0 1 1
  Pakistan 0 0 1 1
  Filipiinid 0 0 1 1
  Tai 0 0 1 1
Kokku (52 riiki) 241 234 264 739