Põhja-Korea

riik Aasias

Põhja-Korea (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas, 38. laiuskraadist põhja pool. Lõunas piirneb see Lõuna-Koreaga (238 km umbes 4 km laiust piiritsooni), millega kuni 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjas piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ja lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.

Korea Rahvademokraatlik Vabariik


korea 조선민주주의인민공화국
Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk
Põhja-Korea asendikaart
Riigihümn A ch'im un pinnara,
i kangsan ungum e
Pealinn Pyongyang
Pindala 120 540 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel korea
Rahvaarv 25 490 965 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 211,5 in/km²
Tööpartei esimene sekretär Kim Chŏng-un
Riigipea Kim Il-sŏng (igavene president, surnud 1994)
Peaminister Kim Dok-hun
Iseseisvus 9. september 1948
SKT 16,283 mld $ ()[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 638 $
Rahaühik Põhja-Korea vonn (KPW)
Ajavöönd maailmaaeg +9
Tippdomeen .kp
ROK-i kood PRK
Telefonikood 850
Kaart

Nimi muuda

Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn' (북조선, 北朝鮮).

Lõuna-Koreas kasutatakse Põhja-Korea kohta tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.

Riik muuda

Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainsa partei Korea Tööpartei Keskkomitee esimees ja Korea Rahvaarmee ülemjuhataja. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Tema vanaisa Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.

Haldusjaotus muuda

  Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused

Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusega kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).

Ajalugu muuda

1910. aastast kuni Teise Maailmasõja lõpuni oli Põhja-Korea Jaapani okupeeritud. Maailmasõda lõppes Jaapani lüüasaamisega. Nii nagu Saksamaa ja Austria jagati pärast sõda liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks, nii jagati ka Korea 38. paralleeli mööda Nõukogude Liidu ja USA okupatsioonitsooniks. Läbirääkimised nende ühise valitsemise üle ebaõnnestusid ja mais 1948 kuulutas Lõuna-Korea välja iseseisvuse. 9. septembril 1948 kuulutas ka Põhja-Korea välja iseseisvuse. Riigijuhiks sai Kim Il-sŏng.

Nõukogude Liidu innustusel algatas Põhja-Korea 1950 Korea sõja, milles Põhja-Koread toetasid Nõukogude Liit ja Hiina ning Lõuna-Koread toetasid USA ja ÜRO. Sõda oli ohvriterohke ja lõppes territoriaalsete muutusteta.

Põhja-Korea kuulutas NSV Liidu eeskujul märtsis 1946 välja maareformi, millega rikastelt maaomanikelt ja Jaapani kollaborantidelt võõrandati kogu maa ilma kompensatsioonita ja jagati talupoegadele. Kui Lõuna-Korea sõja käigus Põhja-Korea maa-ala osaliselt vallutas, püüti seal maareformi tagasi keerata, mis osutus talupoegade seas ülimalt ebapopulaarseks ja suurendas nende lojaalsust Põhja-Koreale.

Põhja-Korea eelisarendas tööstust. Juba 1959. aastal saavutati majanduse 1949. aasta (Korea sõja eelne) tase. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli Põhja-Koreas kõrgem kui Lõuna-Koreas kuni 1976. aastani. Hiljem hakkas majandus stagneeruma. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lõppes kogu nõukogude välisabi ja Põhja-Korea majandus varises kokku. 19941998 valitses riigis näljahäda, millesse suri 2,8 miljonit inimest.

Rahvastik muuda

99,998% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. Peale korealaste elab Põhja-Koreas väikesearvuline hiinlaste kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkõige jaapanlasi, on üksikuid.

Raketiprogramm muuda

Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on sellele vastu.[3] Hoolimata mõne riigi vastuseisust tegi Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis seda jälginud riikide andmetel ebaõnnestus.[4][5] Hiljem on Põhja-Korea teinud mitu edukat raketikatsetust, sealhulgas lasknud rakette kosmosesse.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda