1998

Sündinud 1998 • Surnud 1998 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | ► | ►►

1998. aasta (MCMXCVIII) oli 20. sajandi 98. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

1. jaanuar – keelati suitsetamine kõikides California baarides ja restoranides.
2. jaanuar – inflatsiooni tõkestamiseks võeti Venemaal kasutusele uued rublad.
12. jaanuar – 19 Euroopa riiki keelustasid inimese kloonimise.
17. jaanuar – Paula Jones süüdistas Bill Clintonit seksuaalses ahistamises.
22. jaanuar – "Unabomber" Theodore Kaczynski mõisteti eluks ajaks vangi ilma õiguseta armuandmisele.
26. jaanuar – Bill Clinton esines televisioonis, eitades seksuaalsuhteid Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga.
26. jaanuar – arvutitootja Compaq ostis ära Digital Equipment Corporationi.
27. jaanuar – Saksamaa katoliku kirik lõpetas paavsti tahet järgides abordilubade väljaandmise.
28. jaanuar – Manilas Filipiinidel võtsid sissid pantvangi õpetaja ja 400 last.
28. jaanuar – Ford Motor Company teatas, et ostab ära Volvo.
29. jaanuar – Briti peaminister Tony Blair kuulutas välja uue juurdluse 1972. aasta Verise pühapäeva asjus.
29. jaanuar – Birminghamis Alabama osariigis plahvatas pomm abordikliinikus, tappes ühe ja vigastades paljusid.

VeebruarRedigeeri

3. veebruar – USA sõjalennuk kihutas treeninglennul Itaalia suusakuurordi Cavalese lähedal köisraudtee trossidesse. Hukkus 20 inimest.
4. veebruar – maavärinas Afganistanis sai surma 5000 inimest.
7. veebruar – 22. veebruar – toimusid XVIII taliolümpiamängud Naganos Jaapanis
16. veebruar – Taibei lennuväljal kukkus alla China Airlinesi Airbus, hukkus 203 inimest.
17. veebruar – Rootsi politsei lõpetas Estonia huku uurimise.

MärtsRedigeeri

4. märts – Pakistani üleujutustes hukkus vähemalt 300 inimest, 1500 elanikku jäi kadunuks.
6. märts – Jyväskylä rongiõnnetus nõudis vedurijuhi ja 9 reisija elud. Vigastada sai veel 94 reisijat.
14. märts – toimus 6,9-palline maavärin Lõuna-Iraanis.
15. märts – Valge Maja endine töötaja Kathleen Willey süüdistas president Bill Clintonit ahistamises.
17. märts – Põhja-Iirimaa traditsiooniliselt protestantlikus pealinnas Belfastis tähistasid katoliiklased esimest korda püha Patricku päeva.
18. märts – Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et kui tuberkuloosi vastu kiiresti samme ei astuta, on 2020. aastaks sellesse tõppe surnud 70 miljonit inimest ja nakatunud umbes miljard inimest.
23. märts – film "Titanic" võitis 11 Oscarit, korrates 1959. aastal "Ben-Huri" püstitatud rekordit.
24. märts – Euroopa Liit teatas, et 11 riiki on täitnud euro kasutuselevõtu tingimused.
27. märts – Ameerika Ühendriikides lubati kasutusele võtta meeste impotentsiravim Viagra.

AprillRedigeeri

10. aprill – Iiri Vabariigi valitsus, Suurbritannia valitsus ja Põhja-Iirimaa parteid allkirjastasid Belfasti lepingu, mis lõpetas Põhja-Iirimaa konflikti vägivaldse faasi.
20. aprill – Lääne-Saksamaa terroriorganisatsioon Punaarmee Fraktsioon lõpetab tegutsemise.

MaiRedigeeri

7. mai – Mercedes-Benz ostis ära 40 miljardi USA dollari eest ära Chrysleri. Moodustati DaimlerChrysler.
7. mai – Apple Computer avalikustab iMaci.
11. mai – Prantsusmaal vermiti esimene metalleuro.
21. mai – Indoneesia president kindral Suharto läks erru, olles olnud selles ametis 32 aastat.
30. mai – järjekordne 6,6-magnituudine maavärin Afganistanis tappis 5000 inimest.

JuuniRedigeeri

3. juuni – Eschede rongikatastroof: Saksamaal Eschede lähedal purunes 200 km/h sõitnud kiirrongil ratas, põhjustades rongi teelt väljasõidu ja 101 inimese surma.
14. juuni – liiklusele avati Suur-Beldi sild.

JuuliRedigeeri

8. juuli – Afganistani islamiliikumine Taliban keelustas televiisorid ja videomakid.
12. juuli – Prantsusmaa võitis esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistlused, lüües finaalis Brasiiliat 3:0.
17. juuli – 80 aastat pärast tsaariperekonna surma sängitati Peeter-Pauli kindluses Peterburis mulda Venemaa viimase tsaari Nikolai II säilmed.
23. juuli – lõpetati Uus-Guinea põhjarannikut tabanud tsunami ohvrite otsingud. Hiidlaines hukkus 1300 ja jäi kadunuks 6000 inimest.

AugustRedigeeri

7. august – USA saatkondades Dar es Salaamis Tansaanias ja Nairobis Keenias plahvatasid pommid, tappes 224 ja vigastades 4500 inimest.
20. august – Kanada Ülemkohus otsustas, et Quebec ei või eralduda riigist ilma keskvalitsuse loata.
20. august – kättemaksuks oma saatkondade ründamise eest pommitasid Ameerika Ühendriigid arvatavaid al-Qaida baase Afganistanis ja arvatavat keemiatehast Sudaanis, hävitades selle asemel al-Shifa ravimivabriku Hartumis.

SeptemberRedigeeri

1. september – Moskvas algas Boriss Jeltsini ja Bill Clintoni tippkohtumine.
Ühendkuningriigis oli esimest korda eetris saade "Who Wants to Be a Millionaire".
7. september – asutati ettevõte Google, Inc

OktooberRedigeeri

8. oktoober – Jaapan vabandas esimest korda ametlikult Lõuna-Korea ees 35 aastat tagasi kestnud koloniaalrežiimi pärast.
12. oktoober – Ameerika Ühendriikide Kongress kiitis heaks paljukirutud Digital Millennium Copyright Acti.
30. oktoober – orkaan Mitch tappis Hondurases ligikaudu 5500 inimest.
30. oktoober – Göteborgis peosaalis toimunud tulekahjus hukkus 63 ja kannatada sai 200 pidulist.

NovemberRedigeeri

4. detsember – kosmosesüstik Endeavour startis koos esimese ameeriklaste poolt Rahvusvahelisele kosmosejaamale arendatud mooduli Unityga

DetsemberRedigeeri

1. detsember – Exxon teatas 73,7 miljardi dollarilisest tehingust Mobili ostmiseks, et luua Exxon-Mobil, maailma suurim kompanii.
8. detsember – Jaapani teadlased teatasid, et neil õnnestus kloonida ühest surnud lehmast kaheksa vasikat.
4. detsember – viimased punaste khmeeride võitlejad alistusid Kambodža valitsusele, millega lõppes nende 20 aastat kestnud valitsusvastane sõda.
20. detsember – USA-s Houstonis sünnitas Nikem Chukwu esimesena ajaloos kaheksa elavat last.
29. detsember – punakhmeeride juhid vabandasid 1970. aastatel Kambodžas toimunud genotsiidi pärast, mis nõudis rohkem kui miljoni inimese elud.

Sündmused EestisRedigeeri

1. jaanuar – murdmaasuusataja Kristina Šmigun murdis Otepääl rangluu, kui ta mootorsaaniga sõites kukkus vastu puud. See murd tegi küsitavaks tema osalemise Nagano taliolümpiamängudel^[1].
8. jaanuar – Kaitsepolitsei esitas 14 rahuvalvaja surmaga lõppenud Kurkse õnnetuses ainsana süüdistuse rühmaülem Jaanus Karmile võimupiiride ületamises.^[2]
13. jaanuar – välisminister Toomas Hendrik Ilves teatas, et astus Eesti Talurahva Erakonda.^[2]
14. jaanuar – Hansapank ja Hoiupank teatasid oma ühinemisest.
20. jaanuar – kaitseminister Andrus Öövel keelas tulistada Klooga laskeväljal, mis katkestas kaitseväe õppuse ja seadis ohtu rahuvalvajate valjaõppe.^[2]
28. jaanuar – ametist tagandatud Robert Lepiksoni asemel sai siseministriks Olari Taal.^[2]
29. jaanuar – Soome kaitseminister andis Eestile üle 19 suurtükki, mis panid aluse Eesti suurtükiväele.^[2]
1. veebruar – Hiiumaa lähistel Tahkuna poolsaarest loodes uppus Eesti kalatraaler Vegas. Hukkus kolm meeskonnaliiget.^[3]
17. veebruar – Rootsi politsei lõpetas kellelegi süüdistust esitamata Estonia huku uurimise.^[2]
26. veebruar – Rootsi annetas Kadrioru lossi remondiks 60 miljonit krooni.^[2]
12. märts – Riigikogu esimeheks valiti taas Toomas Savi.
15. märts – Eesti sõdurid sõitsid Lätti õppustele, sest Kloogal olid õppelaskmised keelatud.^[2]
18. märts – Riigikogu kaotas surmanuhtluse.
26. märts – Tallinna Pank ja Ühispank teatasid ühinemisest.^[2]
31. märts – Eesti Põllumajandusülikooli rektoriks sai Henn Elmet.^[2]
5. aprill – Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond ja Eesti Talurahva Erakond ühinesid. Uue partei nimeks sai Rahvaerakond ning selle juhiks Toomas Hendrik Ilves.
3. mai – president Lennart Meri ähvardas, et kuulutab välja erakorralised valimised, kui Mart Siimanni valitsusele avaldatakse umbusaldust.
6. mai – Riigikogu ei avaldanud valitsusele umbusaldust ning erakorralised valimised jäid olemata.
9. mai – Koit Toome esitatud laul "Mere lapsed" sai Eurovisiooni lauluvõistlusel Suurbritannias Birminghamis 12. koha.
19. mai – Juhan Parts nimetati riigikontrolöriks.
27. mai – Eestisse saabus visiidile Briti prints Andrew.
29. mai – riigiprokurör taotles Siim Kallaselt saadikupuutumatuse äravõtmist, et esitada talle süüdistused 10 miljoni tehingu asjus.
2. juuni – Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu kinnitas deklaratsiooni Eesti rahvusvärvidest ja -lipust.
7. juuni – Eesti Pank kehtestas Maapangale moratooriumi.
11. juuni – Abja-Paluoja linn ühines Abja vallaga.
24. juuli – valmis Tartu suurim büroohoone – Emajõe Ärikeskus, mida rahvasuu kutsub "pläskuks".
1. september – Tartus avati purskkaev ja skulptuur "Suudlevad tudengid".
29. oktoober – Eesti toll avastas Saksamaalt siia veetud 300 liitrit atsetofenooli – ainet, mida kasutatakse oopiumi valmistamisel.
20. november – valitsus otsustas mitte toetada Rootsis tegutseva Estonia huku analüüsigrupi ettepanekut tuua hukkunud merepõhjast välja.
22. detsember – Tartumaal peksis jõuluvanaks maskeerunud röövel taksojuhti ja sulges ta auto pakiruumi.

Asutati Academia Non Grata.

SportRedigeeri

7.–22. veebruar – Naganos peeti XVIII taliolümpiamängud. Eestlaste parimaks saavutuseks jäi Jaak Mae 6. koht 10 km klassikadistantsil.
10. juuni – 12. juuli – jalgpalli maailmameistriks tuli koduseinte toel Prantsusmaa, alistades finaalmängus tiitlikaitsja Brasiilia.
18. juuli – Harku järvel peetud Euroopa meistrivõistlustel veemootorispordis hukkus Eesti kõigi aegade edukaim veemootorisportlane Rivo Jõõras.
18.–23. august – Budapestis peetud Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel pälvis kümnevõistluses kuldmedali Erki Nool.