Eesti Maaülikool
![]() |
See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Maaülikool (ajaleht); märksõna "Põllumajanduse Akadeemia" suunab siia, ajalehe kohta vaata artiklit Põllumajanduse Akadeemia (ajaleht). |
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool | |
---|---|
![]() Ülikooli peahoone | |
Asutatud | 1951 |
Tüüp | avalik-õiguslik ülikool |
Eelarve | 25 mln eurot (2017)[1] |
Rektor | Mait Klaassen |
Akadeemilisi töötajaid | 410 (2017)[2] |
Tugitöötajaid | 551 (2017) |
Üliõpilasi | 2980 (2017)[3] |
Bakalaureuseõppes | 1859 |
Magistriõppes | 780 |
Doktoriõppes | 218 |
Asukoht | Tartu |
Endised nimed |
Eesti Põllumajandusakadeemia Eesti Põllumajandusülikool |
Värvid | Burgundia punane ja tumeroheline [4] |
Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.
Ülikool oli QS World University Rankings põhjal põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parema ülikooli hulgas, 2020. aasta andmete põhjal tõusnud 48. kohale.[5] Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka.[6]
AjaluguRedigeeri
Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, mil loodi Tartu veterinaariakool. 1873. aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks.
Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskondRedigeeri
Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond.
Eesti Põllumajanduse AkadeemiaRedigeeri
1951. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). See kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis.
Eesti PõllumajandusülikoolRedigeeri
Ülikool kandis aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) nime. Aastal 1997 liideti ülikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus Zooloogia ja Botaanika Instituut, mis andis aluse ülikooli muutumisel peamiseks Eesti ökosüsteeme paljudest tahkudest uurivaks ja õpetavaks ülikooliks. 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks.
Ülikooli eripäraRedigeeri
Maaülikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti ökosüsteemid – nende funktsioneerimine ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tähtsad õppe- ja teadustöö suunad on agroökosüsteemide ökoloogia ja majandamine, metsandus, Eesti elukooslused (Eesti taimestik ja Eesti loomastik), maamajandus ja ökonoomika, veterinaaria, loodusturism, maamajandustehnika ja mahetehnoloogiad jm.
Roheline ülikoolRedigeeri
Roheline ülikool on 2008. aastal loodud kõiki Eesti Maaülikooli töötajaid ja üliõpilasi haarav algatus, mille eesmärk on tagada, et ülikool oleks avatud uutele ideedele ning keskenduks enam uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele oma igapäevases tegevuses.
Roheline ülikool ei ole Eesti Maaülikoolis eraldiseisev struktuuriüksus, vaid arengusuund, mille terve ülikool on võtnud.
Rohelise ülikoolina soovitakse olla tervislikku ning head õppe- ja töökeskkonda pakkuv, võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ülikool, mis võtab jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse kõigis oma tegevusvaldkondades.
Jätkusuutlik (kestlik) areng on sotsiaal-, majandus-, kultuur- ja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele kõrge elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.
StruktuurRedigeeri
Alates 2005. aastast on EMÜ akadeemilise struktuuri põhiüksusteks viis instituuti:
- Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
- Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
- Metsandus- ja maaehitusinstituut
- Tehnikainstituut
- Majandus- ja sotsiaalinstituut
Instituudivälised üksused:
- Taastuvenergia keskus
- Agrobiotehnoloogia arenduskeskus
- Mahekeskus
- Teadusloo uurimise keskus
- Keelekeskus
Eesti Maaülikooli rektoridRedigeeri
- Richard Antons 1951–1954
- Minna Klement 1954–1969
- Arnold Rüütel 1969–1977
- Nikolai Koslov 1977–1988
- Olev Saveli 1988–1993
- Mait Klaassen 1993–1998
- Henn Elmet 1998–2002
- Alar Karis 2003–2007
- Mait Klaassen alates 2008. aastast
ProfessuurRedigeeri
Tuntumate maaülikooli professorite sekka kuuluvad Ivar Etverk, Toomas Frey, Osvald Hallik, Elmar Haller, Ants Ilus, Mari Ivask, Ülle Jaakma, Andres Koppel, Tiiu Kull, Jüri Kuum, Hans Küüts, Endel Laas, Jaan Lepajõe, Anne Luik, Lembit Nei, Ülo Niinemets, Ingmar Ott, Tiit Paaver, Karl Peterson, Aarne Pung, Kalju Põldvere, Loit Reintam, Vassil Ridala, Gerhard Rägo, Kalev Sepp, Urmas Tartes, Julius Tehver, Rein Teinberg.
SportRedigeeri
Ülikooli juures asub Maaülikooli spordihoone ning spordiklubi EMÜ SK.
Vaata kaRedigeeri
- Eesti Maaülikooli loomakliinik
- Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž
- Eesti Maaülikooli loodusteaduslikud kogud
- Eesti Maaülikooli audoktorite loend
- Maaülikooli park
- Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus
- Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
- Eesti Maaülikooli loodusteaduste kool
- Eesti Maaülikooli Mullamuuseum
- Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Maaülikool |
- Koduleht
- Maaülikool kogub rohelist värvi. Indrek Rohtmetsa intervjuu EPÜ rektori Alar Karisega. Horisont nr 4 / 2005