Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool
	Ülikooli peahoone
Asutatud	1951
Tüüp	avalik-õiguslik ülikool
Eelarve	25 mln eurot (2017)
Rektor	Mait Klaassen
Akadeemilisi töötajaid	410 (2017)
Tugitöötajaid	551 (2017)
Üliõpilasi	2980 (2017)
Bakalaureuseõppes	1859
Magistriõppes	780
Doktoriõppes	218
Asukoht	Tartu
Endised nimed	Eesti Põllumajandusakadeemia; Eesti Põllumajandusülikool
Värvid	Burgundia punane ja tumeroheline

See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Maaülikool (ajaleht); märksõna Põllumajanduse Akadeemia suunab siia, ajalehe kohta vaata Põllumajanduse Akadeemia (ajaleht).

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.

Ülikool on QS World University Rankings põhjal põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parema ülikooli hulgas.^[5] Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka. ^[6]

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, mil loodi Tartu veterinaariakool. 1873. aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks. Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond. 1951. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). See kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis.

Ülikool kandis aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) nime. Aastal 1997 liitus ülikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus Zooloogia ja Botaanika Instituut, mis andis aluse ülikooli muutumisel peamiseks Eesti ökosüsteeme paljudest tahkudest uurivaks ja õpetavaks ülikooliks. 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks.

Ülikooli eripäraRedigeeri

Maaülikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti ökosüsteemid – nende funktsioneerimine ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tähtsad õppe- ja teadustöö suunad on agroökosüsteemide ökoloogia ja majandamine, metsandus, Eesti elukooslused (Eesti taimestik ja Eesti loomastik), maamajandus ja ökonoomika, veterinaaria, loodusturism, maamajandustehnika ja mahetehnoloogiad jm.

Roheline ülikoolRedigeeri

Roheline ülikool on 2008. aastal loodud kõiki Eesti Maaülikooli töötajaid ja üliõpilasi haarav algatus, mille eesmärk on tagada, et ülikool oleks avatud uutele ideedele ning keskenduks enam uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele oma igapäevases tegevuses.

Roheline ülikool ei ole Eesti Maaülikoolis eraldiseisev struktuuriüksus, vaid arengusuund, mille terve ülikool on võtnud.

Rohelise ülikoolina soovitakse olla tervislikku ning head õppe- ja töökeskkonda pakkuv, võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ülikool, mis võtab jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse kõigis oma tegevusvaldkondades.

Jätkusuutlik (kestlik) areng on sotsiaal-, majandus-, kultuur- ja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele kõrge elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.