Urmas Tartes

Urmas Tartes
Sünniaeg	19. september 1963 (59-aastane)
Sünnikoht	Tartu
Rahvus	eestlane
Amet	vabakutseline loodusfotograaf
Õppinud	bioloog-zooloog
Tehnika	Canon
Auhindu	WPY 2009 kategooria võitja
Koduleht	koduleht

Urmas Tartes (sündinud 19. septembril 1963 Tartus) on eesti bioloog ja loodusfotograaf.

Tartes on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina (1996–2004) ja professorina Eesti Maaülikoolis (2005–2010). Ta on Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees. Urmas Tartes on Eesti Rooma Klubi liige.

ElukäikRedigeeri

Tartes sündis Tartus 19. septembril 1963.

Ta õppis Nõo Keskkooli matemaatika ja füüsika eriklassis, mille lõpetas 1982. aastal kuldmedaliga.

Pärast armeeteenistuse läbimist (1983–1985) asus ta õppima Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-zooloogia erialale. Tartes lõpetas ülikooli 1989. aastal cum laude.

1989. aastal asus ta insenerina tööle Zooloogia ja Botaanika Instituuti, kus jõudis ametis olla ka vanemlaborandi (alates 1991. aasta sügisest) ja haldusdirektorina (alates 1992. aasta aprillist).

Aastatel 1996–2004 oli Tartes Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor. 2005–2010 töötas professorina Eesti Maaülikoolis.

Alates 2010. aasta jaanipäevast tegutseb vabakutselise loodusemehena.

Tartes ja fotograafiaRedigeeri

Urmas Tartes

Fotograafiaga puutus Tartes juba varakult kokku, kuna tema isa ja vend olid aktiivsed harrastusfotograafid. Esimese fotoaparaadi sai ta algklassides ja selleks oli Smena Simvol. Kuna sellises vanuses oli filmide ilmutamine liiga keeruline, rauges aastate möödudes ka esimene fotograafiaalane huvi.

Huvi tekkis uuesti ülikooliõpingute ajal, kui teda hakkas huvitama entomoloogia ja oli vaja teha putukakogu. Kuna soov kogu koostamiseks ei olnud nõnda tugev, et ta oleks olnud valmis selle jaoks putukaid nõela otsa ajama, leidis ta, et kollektsiooni võib kokku panna ka fotomaterjalidest. Esimeseks sihipäraselt tehtud putukapildiks oli 1985. aastal botaanika praktikumi käigus Saaremaal Smenaga tehtud foto haavalumikust.

Järgmiseks aparaadiks oli juba ZBI-st kasutada saadud Zenit TTL koos vaherõngaste ja objektiiviga Helios. Siiski ei olnud ka selle aparaadiga võimalik veel väga heal tasemel putukapilte teha. Seejärel tutvus Tartes juba põhjalikult kogu tolleaegse erialakirjandusega, mida Tartust leida võis. Kolleeg Enno Merivee nõuannetest ajendatult jõudis ta suurendiobjektiivide kasutamiseni ning aja jooksul paranes tehtavate putukapiltide kvaliteet.

Aastast 2000 hakkasid tema sulest ilmuma looduse leheküljed SL Õhtulehes. Alates 2002. aastast tegutseb Tartes fotoõpetajana EestiFoto stuudios. On olnud lektor paljudel fotokoolitustel. Ta esineb regulaarselt loodusettekannetega. On olnud mitme fotokonkursi ja Matsalu filmifestivali žürii liige.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Urmas Tartes kuulub Eesti Looduseuurijate Seltsi ning on Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees.

Ta kuulub ka Eesti Rooma Klubisse.

NäitusedRedigeeri

Kimalas-lottsuru (Hemaris fuciformis)

2002 – "Tilluke mitmekesisus" Tartumaa Keskkonnateenistuse tellimusel
2004 – "Toredad putukad" Põlvamaa raamatukogus
2005 – "Toredad putukad" Tallinna Rocca al Mare Gümnaasiumis
2006 – "Tilluke mitmekesisus" Albu mõisas (Keskkonnaministeeriumi toetusel)

Kirjasõnaline loomingRedigeeri

RaamatudRedigeeri

2001 – "Bioloogia gümnaasiumile" (3. osa) Eesti Loodusfoto, ISBN 9985830466 (koos Tiiu Kulli, Kalevi Kulli ja Mart Viikmaaga; toimetaja Kalle Hein)
2008 – "Legendiloomad" Varrak, ISBN 9789985317822 (koos Jaak Põderiga)
2009 – "Loodusfoto lugu ja lumm" Varrak, ISBN 9789985319901 (koos Arne Aderiga)
2012 – "Putukad õhus, maas ja vees" Valgus, ISBN 9789985682692 (koos Tuul Sepaga)
2014 – "Eesti päevaliblikad" Varrak, ISBN 9789985329993 (koos Erki Õunapiga)

ArtikleidRedigeeri

"Mis on loodusfoto?" Looduspilt.ee
"Loodusfoto eetikast" Loodusring.ee
"Mõistatuslikud putukad..." Eesti Loodus, 5/1999
"Lähipildistamine looduses 2" Eesti Loodus, 6/2002
"Kuidas näha putukaid?" Eesti Loodus, 8–9/1997
"Nõgeseliblika mitu palet" Eesti Loodus, 8/1998

PildidRedigeeri

Vaade Suure Munamäe vaatetornist
Jägala juga Vabariigi aastapäeval 2005. aastal
Laulusääsk (Culex pipiens)
Sinilill (Hepatica nobilis)
Pilliroolehetäid
Rästik (Vipera berus)
Puugipask (Fuglio septica; limaseen)
Sügisene lehemuster Puhtulaiul. Naat (Aegopodium podagraria)

TunnustusRedigeeri

Hooghänd (Allacma fusca) seenekübara all. See pilt tunnistati 2008. aastal Looduse Aasta Foto konkursil loomaportreede kategoorias teise koha vääriliseks^[1]

2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk

FotograafiaauhinnadRedigeeri

1997 – ajakirja Eesti Loodus kaanepildikonkursi võitja
2002 – peapreemia loomapiltide arvestuses, Aasta Loodusfoto konkurss
2004 – parima metsapildi eripreemia, Aasta Loodusfoto konkurss
2008 – teine koht loomaportreede arvestuses, Looduse Aasta Foto konkurss^[1]
2009 – esimene koht Looduse Aasta Foto konkursil kategoorias "Loomaportreed" ja äramärgitud töö kategoorias "Vormi mängud looduses"^[2]
2009 – esimene koht kategoorias "loomad oma elukeskkonnas" rahvusvahelisel loodusfotode võistlusel Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year 2009^[3]

IsiklikkuRedigeeri

Urmas Tartes on abielus ja tal on kaks last.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Urmas Tartese koduleht
Urmas Tartes Eesti Teadusinfosüsteemis
Urmas Tartese ajaveeb
Eestifoto.ee Urmas Tartesest
Rainer Kerge: "Kümblev kiilassilm on aasta parim loomaportree" Õhtuleht, 21. märts 2009
Riho Laurisaar: "Kunagi päästavad putukad meid näljasurmast" Eesti Päevaleht, 13. juuni 2009
Birgit Püve: "Lumekirp tõi foto-Oscari" Eesti Ekspress, 29. oktoober 2009

[hooghänd-1] 1,0 ^1,1 Looduse Aasta Foto 2008

[2] Looduse Aasta Foto 2009 võitjad ja äramärgitud tööd

[3] Eestlane võitis rahvusvahelise loodusfotode konkursi

[1]

[2]

[3]