Vikipeedia

Urmas Tartes

Eesti bioloog ja fotograaf

Urmas Tartes (sündinud 19. septembril 1963 Tartus) on eesti bioloog, loodusfotograaf ja teaduse populariseerija.

Urmas Tartes
Sünniaeg 19. september 1963 (60-aastane)
Sünnikoht Tartu
Rahvus eestlane
Elukutse vabakutseline loodusfotograaf
Õppinud bioloog-zooloog
Tehnika Canon
Auhindu Veolia loodusfotokonkursi 2009 kategooria võitja
Koduleht koduleht

Haridus ja töökäik muuda

Urmas Tartes õppis Nõo Keskkooli matemaatika ja füüsika eriklassis, kooli lõpetas 1982. aastal kuldmedaliga. Pärast armeeteenistuse läbimist aastatel 1983–1985 õppis ta Tartu Riikliku Ülikoolis bioloogia-zooloogia erialal. Ta lõpetas ülikooli 1989. aastal cum laude.

1989. aastast töötas ta Zooloogia ja Botaanika Instituudis: algul insenerina, 1991. aasta sügisest vanemlaborandina ja 1992. aasta aprillist haldusdirektorina ning aastatel 1996–2004 oli Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor.

Aastatel 2005–2010 töötas professorina Eesti Maaülikoolis.

Liikmesus muuda

Urmas Tartes kuulub Eesti Looduseuurijate Seltsi ning on Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees.

Ta on Eesti Rooma Klubi liige. On kuulunud ajakirja Eesti Loodus toimetuskolleegiumi[1].

Loodusfotograafia muuda

 
Urmas Tartes
 
Urmas Tartes

Fotograafiaga puutus Tartes kodus kokku juba koolieelikuna, kuna tema isa ja vend olid aktiivsed harrastusfotograafid. Esimese fotoaparaadi, Smena Simvoli, sai ta algklassiõpilasena.

Sihipärasemalt hakkas ta loodusfotograafiaga tegelema üliõpilasena, kui entomoloogias oli vaja teha putukakogu. Putukate nõela otsa ajamist soovis ta aga vältida ning leidis, et kollektsiooni võib kokku panna ka fotomaterjalidest. Tema esimene "teaduslik" putukapilt oli 1985. aastal botaanika praktikumi käigus Saaremaal Smenaga tehtud foto haavalumikust.

Järgmiseks aparaadiks oli ZBI-st kasutada saadud Zenit TTL koos vaherõngaste ja Heliose objektiiviga. Siiski ei olnud ka selle aparaadiga võimalik veel väga heal tasemel putukapilte teha. Tartes tutvus põhjalikult kogu tolleaegse erialakirjandusega, mida Tartust leida võis. Kolleeg Enno Merivee nõuannetest ajendatult jõudis ta suurendiobjektiivide kasutamiseni ning aja jooksul paranes tehtavate putukapiltide kvaliteet.

2000. aastast kirjutab Tartes artikleid SL Õhtulehe looduskülgedele ning esineb sageli loodusettekannetega. Alates 2002. aastast tegutseb ta fotoõpetajana Eestifoto stuudios ning on olnud mitme fotokonkursi ja Matsalu filmifestivali žürii liige.

Fotonäitused muuda

 
Kimalas-lottsuru (Hemaris fuciformis)

Kirjasõnaline looming muuda

Raamatud muuda

Artikleid muuda

Fotod muuda

Tunnustus muuda

 
Hooghänd (Allacma fusca) seenekübara all – 2008. aasta Looduse Aasta Foto konkursil loomaportreede kategoorias teise koha võitnud pilt[2]

Fotograafiaauhinnad muuda

  • 1997 – ajakirja Eesti Loodus kaanepildikonkursi võitja
  • 2002 – peapreemia loomapiltide arvestuses, Aasta Loodusfoto konkurss
  • 2004 – parima metsapildi eripreemia, Aasta Loodusfoto konkurss
  • 2008 – teine koht loomaportreede arvestuses, Looduse Aasta Foto konkurss[2]
  • 2009 – esikoht Looduse Aasta Foto konkursil kategoorias "Loomaportreed" ja töö äramärkimine kategoorias "Vormi mängud looduses"[4]
  • 2009 – esimene koht kategoorias "Loomad oma elukeskkonnas" rahvusvahelisel loodusfotode võistlusel Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year 2009[5]

Isiklikku muuda

Urmas Tartes on abielus ja tal on kaks last.

Tema vaba aja harrastus on puutöö.[6]

Viited muuda

  1. ↑ Urmas Tartes. Eesti Loodus – eile! täna? homme!? Tartu Postimees, 13.05.2001.
  2. ↑ 2,0 2,1 Looduse Aasta Foto 2008
  3. ↑ Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat on Urmas Tartes Postimees.ee, 15.05.2023.
  4. ↑ Looduse Aasta Foto 2009 võitjad ja äramärgitud tööd
  5. ↑ Eestlane võitis rahvusvahelise loodusfotode konkursi
  6. ↑ Enriika Vunk. Fotograaf Urmas Tartese lugu ja lumm Eestifoto koduleht, 27.11.2018.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Urmas_Tartes&oldid=6480062"