Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut
Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut (saksa keeles Landwirtschaftliches Lehr-Anstalt zu Alt-Kusthof) oli aastail 1834–1839 Vana-Kuuste mõisas tegutsenud põllumajanduslik õppeasutus. See oli Venemaa esimene kõrgem põllumajanduslik õppeasutus, aga ka üks esimesi Euroopas.
Instituudi tekkimineRedigeeri
1799. aastal ostsid Vana-Kuuste mõisa Liphartid. Reinhold Wilhem von Liphart (1750–1829, Vana-Kuuste mõisa omanik aastast 1799) oli aastatel 1807–1829 Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi president. Ta mõistis, et soovides mitte maha jääda teiste maade põllumajanduse arengust, on vaja tõsta põllumajandusteaduse taset ja koolitada inimesi, kes suudaksid muudatusi ka põllumajanduslikku tootmisse viia. Ta püüdis ülikooli professoreid sotsieteedi tegevusse kaasa tõmmata ning teooriat ja praktikat kokku viia. Selline põhimõte juurdus kindlalt ning oli sotsieteedi eduka tegevuse aluseks. Oma mõisades oli ta juba rakendanud mitmeid Albrecht Thaeri põllumajanduslikke uuendusi ja mitmevälja süsteemi. Temaga nõustus ka järgmine Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise sotsieteedi president Konrad Siegmund von Brasch. Isa põhimõtete elluviimist jätkas ka Carl Gotthard von Liphart (Vana-Kuuste mõisnik 1829–1839) jätkas isa põhimõtete elluviimist. Carl Gotthard von Liphart oli 1829. aastal oli ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval Tartu kreisi saadik ja aastatel 1833–1836 Liivimaa maamarssal.[1]
1829. aastal valiti Tartu Ülikooli põllumajanduse professori kohale Johann Friedrich Leberecht Schmalz (1781–1847), kelle seisukoht oli, et välismaa kultuure ei tohi kohe üle võtta, vaid tuleb katsetada, kas need meie tingimustesse üleüldse passivad. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi toetusel ning kaasabil saadi riigivõimult luba instituudi asutamiseks. Tartu ümbrusest ei leitud ühtki sobivat riigimõisa, ei õnnestunud ka eramõisade ost. Seetõttu jäi ainsaks võimaluseks rentimine.[1]
Pärast isa surma elas Carl Gotthard von Liphart Raadil ja nõustus 1833. aastal rentima Vana-Kuuste mõisa koos kuue karjamõisaga (Lange, Küti, Kõrkküla, Tõõraste, Rebaste ja Ignase), kogupindalaga 7000 hektarit, 12 aastaks Tartu Ülikoolile.[1]
Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut 1834–1839Redigeeri
1834. aastal rajas Tartu Ülikool Vana-Kuuste mõisasse Johann Friedrich Leberecht Schmalzi algatusel Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi. Õppeasutus rajati Tartu Ülikooli põllumajanduseriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ja praktikabaasiks.[1]
Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut oli Venemaa esimene kõrgem põllumajanduslik õppeasutus, aga ka üks esimesi Euroopas. Peale teoreetilise õppe oli see mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Venemaa esimeseks õppekatsejaamaks. Õppeasutus avati Saksamaa põllumajandusteaduse isaks kutsutud Albrecht Thaeri (1752–1828) sünniaastapäeval, 2/14. mail 1834. Riigi toetus oli 5000, hiljem 7500 rubla aastas. Instituudi ja õppemajandi üldjuht oli professor Schmalz, kes pidi 2. maist kuni 30. septembrini elama Vana-Kuustes ja käima seal 1. oktoobrist 1. maini vähemalt kord nädalas.[1]
Eksamiteta võeti vastu neid, kes olid juba 2–3 aastat Tartu ülikoolis põllumajanduslikke loenguid kuulanud, teisi eksamite alusel. Õppemaks oli 200 rubla aastas. Õppetöö kestis aasta või ka rohkem. Lõpetajatel oli õigus töötada riigiasutustes kõrgematel põllumajanduslikel kohtadel, pedagoogidena vastavates koolides, mõisavalitsejatena jne.[1]
Instituut pälvis tsaarivalitsuse heakskiidu. See kavatseti muuta kolme teaduskonnaga riiklikuks põllumajanduse, veterinaaria ja metsanduse instituudiks.[1]
Friedrich Schmaltz oli teoorjuse vastane ja nõudis selle kaotamist. Ta nõudis ka paremaid elutingimusi talupoegadele. Need põhimõtted viisid ta aga vastuollu kohalike tagurlike mõisnikega.[1]
1838. aasta novembris müüs Carl Gotthard von Liphart mõisa August Johann Friedrich von Siversile. Carl Gotthard Liphart oli mõisa rentimise lepingu Schmalziga sõlminud 12 aastaks ega saanud ise lepingut lõpetada. Uus omanik ütles instituudile rendilepingu üles ja nõudis õppeasutuse lahkumist 1/13. mail 1839. See tähendaski instituudi sulgemist, sest mõjukate meeste vastuseisu tõttu ei õnnestunud enam õppeasutusele uut mõisa leida.[1]
Instituudi viie tegutsemisaasta jooksul lõpetas Vana-Kuuste instituudi üle 50 noormehe, kellest said põllumajanduse edendajad Venemaa eri piirkondades. Mitmest kasvandikust (J. Zelinski, W. Krause, B. Michelson jt) said hiljem Valgevenes Gorõgoretski Põllumajanduse Instituudi organisaatorid ja professorid. Instituudil oli köögi- ja puuviljaaed ning mesila. Eesti põllumajanduse ajaloost on teada, et Vana-Kuustest aretatud ja sealt pärinevast rukkiproovist hakkas Sangaste krahv Friedrich Berg (1845–1938) aretama „Sangaste” rukkisorti.[1]