Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati kreisist Jurjevi kreisiks.
Tartu kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Der Dörptsche Kreis | |
vene keel Дерптский уезд (1780–1893) Юрьевский уезд (1893–1917) | |
| |
Pindala: 6276,7 km² | |
Elanikke: 190 317 (1897)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 30,3 in/km² | |
kreisilinn: Tartu | |
![]() |
Aastatel 1780–1783 kuulus Tartu kreis Liivimaa kubermangu, 1783–1796 Riia asehaldurkonda, 1796–1917 taas Liivimaa kubermangu.

Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
1780tel aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis.
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga, idas Peipsi järve ja Pihkva kubermanguga, lõunas Riia asehaldurkonna Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Valga kreisiga ning läänes Pärnu kreisiga.
Territoorium Riia kubermangus Redigeeri
- Pikemalt artiklis Riia kubermang, 1713–1783
- Tartu linn[2]
- Tartu kreisi kihelkonnad (25)
- Antsla kihelkond (Kirchspiel Anzen, Kirchspiel Urbs),
- Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel).
- Kanepi kihelkond (Kirchspiel Kannapäh),
- Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
- Karula kihelkond (Kirchspiel Karolen),
- Kodavere kihelkond (Kirchspiel Kotfer),
- Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel St. Johannis), kuni 1773. aastani
- Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
- Laiuse kihelkond (Kirchspiel Laius),
- Lohusuu kihelkond (Kirchspiel Lohusu),
- Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
- Nõo kihelkond (Kirchspiel Rüggen),
- Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempä),
- Palamuse kihelkond (Kirchspiel Bartholomäi),
- Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer), kuni 1773. aastani
- Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
- Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
- Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen), kuni 1773. aastani
- Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
- Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
- Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
- Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
- Sangaste kihelkond (Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal),
- Tartu kihelkond (Kirchspiel Dorpt, Kirchspiel St. Johannis),
- Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
- Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen),
- Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wendau),
- Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks),
Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Redigeeri
- Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond, 1783–1796 Liivimaa kubermang, 1796–1917
Tartu kreisi kreisilinn oli Tartu, kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda:
- Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
- Kodavere kihelkond (Kirchspiel Kotfer),
- Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
- Laiuse kihelkond (Kirchspiel Lais),
- Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
- Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
- Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempäh),
- Palamuse kihelkond (Kirchspiel Bartholomäi),
- Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
- Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
- Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
- Sangaste kihelkond (Kirchspiel Theal-Fölk, Sagnitz),
- Tartu kihelkond (Kirchspiel Dorpat),
- Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
- Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wenden),
- Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks).
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis ja 19. sajandi keskel oli kihelkondi 7[3]:
- Kodavere kihelkond (Kirchspiel Koddafer),
- Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
- Laiuse kihelkond (Kirchspiel Lais),
- Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
- Palamuse kihelkond (Kirchspiel St. Bartholomäi),
- Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
- Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks).
20. sajandi alguses oli Jurjevi kreisis Tartumaal:
- Palamuse kihelkond,
- Tartu-Maarja kihelkond,
- Kodavere kihelkond,
- Torma kihelkond,
- Laiuse kihelkond,
- Kursi kihelkond,
- Äksi kihelkond[4].
Sillakohtupiirkonnad Redigeeri
Tartu ja Võru kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[5] (Dorpater Ordnungsgericht, Werrosches Ordnungsgericht):
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond.
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 221–222.
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 80
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 39.
Kirjandus Redigeeri
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 218–222.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d 60–65.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
Välislingid Redigeeri
- Tartu maakonna uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse, Postimees (1886–1944), nr. 97, 2. mai 1902
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu kreis |