Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati kreisist Jurjevi kreisiks.

Tartu kreis

saksa keel Dörptsche Kreis
vene keel Дерптский уезд (1780–1893)
Юрьевский уезд (1893–1917)

Pindala: 6276,7 km²
Elanikke: 190 317 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 30,3 in/km²
kreisilinn: Tartu
Atlas von Liefland 6.tif

Aastatel 1780–1783 kuulus Tartu kreis Liivimaa kubermangu, 1783–1796 Riia asehaldurkonda, 1796–1917 taas Liivimaa kubermangu.

Riia kubermangu, Tartu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

1780tel aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga, idas Peipsi järve ja Pihkva kubermanguga, lõunas Riia asehaldurkonna Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Valga kreisiga ning läänes Pärnu kreisiga.

Territoorium Riia kubermangusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Riia kubermang, 1713–1783
Tartu kreisi kihelkonnad (25)

Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangusRedigeeri

 
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)
  Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond, 1783–1796 Liivimaa kubermang, 1796–1917

Tartu kreisi kreisilinn oli Tartu, kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda:

Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool
Tartu kreisi alad Schuberti kaardil
Tartu kreisi alad Schuberti kaardil

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780ndatel aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis ja 19. sajandi keskel oli kihelkondi 7[3]:

SillakohtupiirkonnadRedigeeri

Tartu ja Võru kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[4] (Dorpater Ordnungsgericht, Werrosches Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
  7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri