Ava peamenüü
Lipharti suguvõsa aadlivapp

Liphart (vene keeles Липгарт) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Suguvõsa oli üks suurimaid Liivimaa maavaldajaid.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Päritolu ja varasem ajaluguRedigeeri

Liphartide päritolu ei ole täielikult selge. Suguvõsa enda traditsiooni järgi rändasid nad Liivimaale Saksimaalt ja olid suguluses Lippradt gen. Lipharti aadlisooga.[1] Ajaloolase Tiit Rosenbergi arvates pärineb Liphartide suguvõsa aga tõenäoliselt jõukast Tallinna kodanikusoost.[2] Suguvõsa rajajaks loetakse sadulsepp Alexander Lipharti (maeti 1656), kes võeti 1600. aastal Tallinna kodanikuks ja oli Kanuti gildi oldermann.[3] Tema kahest pojast põlvnesid Liphartide pealiinid: Johann Liphart (suri enne 1663) rajas Võlla liini, Friedrich von Liphart (suri 1699) oli Dukuri haru esiisa.

Võlla pealiinRedigeeri

Selle liini rajaja Johann Liphart (suri enne 1663) oli Pärnu krahvkonna krahvi Franz Bernhard von Thurni juures koduõpetaja ja õuemeister. 1632. aastal sai ta viimase leselt kaheksaks aastaks pandivaldusena kasutada Sondva, kuhu ta rajas Võlla mõisa. Reduktsiooni ajal mõis küll reduktseeriti, kuid jäi kummatigi Johanni järeltulijate valdusse; veel 1740. aastatel oli see riigimõis Liphartide käes rendil. Johanni pojad Pärnu maakohtu assessor Johann (suri 1691) ja ooberst Johann Friedrich (1655−1723) said 10. märtsil 1688 naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikeks, kuid rüütelkonda neid siiski ei introdutseeritud.[4]

Dukuri pealiinRedigeeri

Johan Lipharti vanem vend Friedrich Liphart (1601–1699) omandas abiellumise teel 1662. aastal Dukuri mõisa (Duckern). Tema üks poeg pani aluse Liphartite Rootsi harule, teine poeg aga Dukuri harule, suguvõsaharud aga hääbusid XIX sajandil meesjärglaste puudumisel.

Liphartid rüütelkonna matriklisRedigeeri

1747. aastal kanti Liphartid Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse suguvõsana nr. 106 ja immatrikuleeriti 1776 ka Rootsi rüütelkonda (Nr. 2032).[5]

Suguvõsa Võlla ja Raadi haru liikmeidRedigeeri

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Lipharti suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, lk 674.
  2. vastseliina.ee: Liphartid
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, lk 674-675.
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Liphart
  5. Carl Arvid Klingspor: Baltisches Wappenbuch, Stockholm 1882 vapp info
  6. Malle Salupere: Eestimaa oli täis Pushkini sugulasi, Postimees 8. september 1999 / Жена Пушкина – из рода Липгартов!, Угол зрения – информационный еженедельник, Nr.10 (432) 18 марта 2009
  7. ERNST FRIEDRICH von LIPHART (1847–1932), Липгарт Эрнест Карлович (1847–1932)
  8. Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 7123, lk.520
  9. vgd.ru: Липгарт: Персональный список, Липгарт Андрей Александрович (1898–1980), Stalini preemia laureaadi loodu. Eest Ekspress 18.04.2009

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 351-352.
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. 5. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1930. Lk 49-50 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd. II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 674-685. [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XIX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1990. Lk 301-322.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 406.
  • Rosenberg, Tiit. Das Geschlecht von Liphart und sein Güterkomplex durch zwei Jahrhunderte. – Baltische Gutshöfe: Leben–Kultur–Wirtschaft. Acht Beiträge zum 9. Baltischem Seminar 1997. Herausgegeben von Heinrich Wittram. (Schriftenreihe Baltische Seminare Bd. 7). Lüneburg: Verlag Carl-Schirren-Gesellschaft 2006, lk 55–105. ISBN 978-3-923149-41-4.
  • Rosenberg, Tiit. Liphardid Liivimaa mõisnikena. I–III. – Kleio. Ajaloo ajakiri. Tartu, 1994, nr 9, lk 12–15; 1996, nr 2 (16), lk 19–23; 1997 nr 3 (21), lk 8–17 pdf.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 178-179 [3].
  • Siimets, Ülo. 200 aastat Karl Eduard von Lipharti sünnist. − Värat. Nr 2. November 2008.
  • Vastseliina ja von Liphardid. – Võru Teataja. 23. jaan. 1999.
  • Веснина (Шестакова), Нина Николаевна. История Лифляндского рода фон Липгарт: краткое генеалогическое описание: родословные росписи. Санкт-Петербург, 1995. Teavik URRAMis

VälislingidRedigeeri