Püha Kanuti gild

(Ümber suunatud leheküljelt Kanuti gild)

Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (10961131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.[1]

Keskajal oli Kanuti gild mitmes Põhja-Euroopa linnas.[1]

Tallinna Kanuti gild asutati arvatavasti 13. sajandil, esimest korda on seda mainitud kirjalikes allikates aastal 1326.[1]

Kanuti gild tegutses Tallinnas Kanuti gildi majas Pikk tänav 20.

Kanuti gildi hoone Tallinnas (september 2011)

Esialgu kuulusid Kanuti gildi käsitöölised ja kaupmehed. Kui tekkis Suurgild, läksid kaupmehed sinna üle ja Kanuti gildi jäid nii-öelda peenemad käsitöölised. Kui aastal 1698 suleti Oleviste gild, hõlmas Kanuti gild sealtpeale kõiki käsitöölisi. Eestis likvideeriti gildid 1920. aastal.[1]

Tallinna Kanuti gildi kuulusid järgmised tsunftid: kingseppade (esmamainimine 1335), pagarite (1335), sadul- ja rihmaseppade (1335), rätsepate (1337), kalevišäärijate (1337), seppade (1374), vaskseppade (1374), raud- ja relvaseppade (1374), kullasseppade (1393), vööseppade (1459), kirurgide (1466), maalijate (1513), klaasseppade (1513), tislerite (1513), ratas- ja tõllasseppade (1632), pottseppade (1643), lukkseppade (1644), treialite (1650), nööbi- ja poorditegijate (1650), kordiaaniparkalite (1657), tinavalajate (1660), kübarseppade (1663), seemis- ja valgeparkalite (1668), möldrite (1687), kinnas- ja kukkurseppade (1688), saksa müürseppade (1690), frisööride (1733), parukategijate ja pärlitikkijate (1755), koogipagarite (1764), raamatuköitjate (18. sajand), toolitegijate (1804) ning mehaanik-tehnikute (1896) tsunft.

Tallinna Kanuti gildi liikmed olid peamiselt sakslased. Eestlaste liikmeksvõtmist tõkestati eriti aastail 1508–1698.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 197.

KirjandustRedigeeri

  • Anu Mänd. "Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal." Teoses "Modus vivendi II" (= Vana Tallinn XVI (XX)). Tallinn 2005, S. 129-157.