Reinhold von Liphart

Reinhold Wilhelm von Liphart (16. (ukj 27. detsember) 1750 Raadi − 9. (ukj 21. jaanuar) 1829 Raadi) oli baltisaksa päritolu rüütelkonnategelane, suurmaaomanik ja kunstikoguja.

Lipharti suguvõsa aadlivapp

EluluguRedigeeri

Päritolu ja haridusteeRedigeeri

Ta sündis Raadi mõisniku rittmeister Carl von Lipharti (1719−1792) ja tema abikaasa Margaretha von Vietinghoffi (1719−1772) vanema pojana.[1] Õppis Braunschweigis Collegium Carolinumis. Aastal 1764 astus Strassburgi ülikooli.[2]

RüütelkonnategelaneRedigeeri

Asehalduskorra ajal oli ta aastatel 17831792 Viljandi kreisi aadlimarssal. 1790. aastal sai õuenõuniku teenistusastme.[3] 1805. aasta 11. märtsil (vkj) valiti ta maapäeval Liivimaa maanõunikuks, kellena oli ametis surmani. Samal ajal oli ta ühtlasi Pärnu kreisi ülemkirikueestseisja.[4]

Tegevus Liivimaa sotsieteedisRedigeeri

Ta oli aastast 1792 Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliige, olles üks asutajaliikmetest.[5] Aastal 1809 valiti ta presidendiks, kellena oli ametis 1828. aastani.[3] Tema ajal 1813. aastal toodi selts Riiast üle Tartusse.

MõisavaldusedRedigeeri

Oma isalt, kes pani aluse suguvõsa suurmaaomandile, päris ta laialdased maavaldused: talle kuulus 1776. aastal moodustatud majoraat, mis koosnes Raadi mõisast, tervet kihelkonda hõlmavast Vastseliina mõisast ja 1786. aastal omandatud Maramaa mõisast. Samuti pärandas isa talle Tartumaal Kõnnu, Roela ja Tarakvere mõisad ning Viljandimaal Kabala mõisa.[3] Reinhold laiendas suguvõsa valdusi veelgi. 1792. aastal ostis ta Viljandimaal Ollepa,[6] Tartumaal 1799. aastal Vana-Kuuste,[7] 1821. aastal Kuremaa[8] ja 1824. aastal Võikvere (liitis selle Kuremaaga)[9] ning viimaks 1828. aastal Võrumaal Saarjärve mõisa.[10]

VariaRedigeeri

Ta pani aluse hiljem tuntust kogunud Raadi mõisa kunstigaleriile.[3]

Vaata kaRedigeeri

Eelnev
Friedrich Reinhold von Berg
Liivimaa sotsieteedi president
18091828
Reinhold Wilhelm von Liphart
Järgmine
Konrad Siegmund von Brasch

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 680.
  2. Tering, Arvo. Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an Europäischen Universitäten 1561-1800. Köln-Weimar-Wien: Böhlau Verlag, 2018. Nr 2958.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Reinhold von Liphart saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  4. Wolff, Nicolas. Livland's Landräte und Landmarschälle. Tartu: K. Matthiesens Buchdruckerei Ant. Ges., 1932, lk 47.
  5. EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204, L 49.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 396.
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 23.
  8. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 3-4.
  9. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 84.
  10. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 254.

KirjandusRedigeeri