Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Pärnu kreis

saksa keel Der Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд

Pindala: 4694,9 km²
Elanikke: 98 123 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
kreisilinn: Pärnu
Pärnu kreis
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Territoorium Redigeeri

Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[2], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9[3]:

Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal

Sillakohtupiirkonnad Redigeeri

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[4] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
  3. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 32.
  4. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 39.

Kirjandus Redigeeri

Välislingid Redigeeri