Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Pärnu kreis
saksa keel Der Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд
Pindala: 4694,9 km²
Elanikke: 98 123 (1897)
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
kreisilinn: Pärnu

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Territoorium

Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

• Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
• Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
• Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
• Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
• Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
• Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
• Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
• Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
• Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
• Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
• Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud

• Põltsamaa kihelkond,
• Pilistvere kihelkond ja
• Kolga-Jaani kihelkond.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9:

• Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
• Halliste-Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
• Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
• Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
• Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
• Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
• Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
• Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
• Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal

Sillakohtupiirkonnad

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata ka

• Pärnumaa, Pärnu vojevoodkond
• Pärnu praostkond
• Pärnu maakond

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 296-.
• Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 312–323.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 65–68.
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk-d 514 lk. + kaart

Välislingid

• Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.