Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Pärnu kreis
saksa keel Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд
kreisilinn: Pärnu

Riia kubermangu Pärnu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Territoorium

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

• Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
• Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
• Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
• Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
• Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
• Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
• Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
• Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
• Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
• Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
• Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud:

• Põltsamaa kihelkond,
• Pilistvere kihelkond ja
• Kolga-Jaani kihelkond.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9:

• Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
• Halliste-Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
• Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
• Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
• Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
• Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
• Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
• Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
• Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Sillakohtupiirkonnad

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata ka

• Pärnumaa, Pärnu vojevoodkond
• Pärnu praostkond
• Pärnu maakond

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 296–. 
• Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 312–323. 
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. lk. 65–68. 
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten.. Dorpat: C. Mattiesen. pp. 514 lk.  + kaart