Võikvere mõis

Võikvere mõis (saksa keeles Woitfer) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, hiljem Kuremaa kõrvalmõis Palamuse kihelkonnas. Tänapäeval asub kunagine mõis halduslikult Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Ajalugu

muuda

Võikvere varasem ajalugu

muuda
 
Kaweri suguvõsa aadlivapp

Võikvere küla kuulus varem Saksa ordule. 1454. aastal läänistas ordumeister Johann von Mengede selle Diedrich Vierausile (Virkes, Fircks).[1] Külana on seda mainitud veel 1480. aastal.[2] Seejärel sai sellest Pilistvere kihelkonnas asunud Loopre mõisa osa. 1638. aastal kuulus Võikvere üheksaadramaalise valdusena Loopre mõisnikule Engelbrecht von Kawerile (suri 1658).[3] XVII sajandi lõpul jäi see reduktsioonist puutumata ja 1688. aastal seisis valdus Engelbrecht von Kaweri pärijate nimel.[4] Peamõis Loopre esines samuti 1699. aastal aadlimõisate nimekirjas.[5] Looprega jäi Võtikvere seotuks XVIII sajandi keskpaigani.

Võikvere iseseisva mõisana

muuda
 
Zeddelmanni suguvõsa aadlivapp

Loopre mõisnik Berend Gustav von Kawer (u 1706–1770) müüs Võikvere 1766. aastal assessor Otto Reinhold von Yhrmannile (1720−1780) ja nii sai sellest iseseisev rüütlimõis. Kuna tema pojad surid noorelt, langes mõis tema kahele tütrele: Auguste Johanna von Yhrmannile (1761−1800) ja Dorothea Helena von Yhrmannile (1764−?). 1786. aastal jagasid õed isa pärandi ära ja mõisa omandas õdedest vanem. Laiuse pastori Heinrich Johann von Jannauga naitunud Auguste Johanna müüs mõisa 1794. aastal Johanna Gerdruta von Zeddelmannile (sündinud von Maydell) (1758−1816). Tema pärijad müüsid valduse 1824. aastal Raadi majoraathärrale ja Kuremaa mõisnikule Reinhold Wilhelm von Liphartile (1750−1829); edaspidi oli Võikvere Kuremaa kõrvalmõis.[6]

Viited

muuda
  1. Bfl. I, 218.
  2. Bfl. I, 337.
  3. Rev. 1638. Nr 108.
  4. LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55. Liivimaa mõisad 1688, L 18.
  5. EAA, f. 278, n. 2, s. 252, L 1p.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 84.

Kirjandus

muuda
  • Heinrich von Hagemeister. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 134 [1]
  • Leonhard von Stryk. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 84 [2]
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 251 [3]

Välislingid

muuda