Laiuse kihelkond
Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel)[1] oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Kihelkonna naaberkihelkonnad olid Simuna põhjas, Torma idas, Palamuse ja Kursi lõunas, Põltsamaa läänes ja Koeru loodes.
Kihelkonna kirikuks oli Laiuse Püha Jüri kirik.
Piirkonna ajalugu
muudaLaiuse kihelkonna maa-ala oli asustatud juba kiviajal. Seda tõestavad leiud Rohe, Leedi ja Jõgeva küla ümbrusest. Rauaajast pärinevad kalmed Kärde, Ripuka, Paduvere, Kõola, Endla, Tirma, Pädeküla, Reastvere ja Leedi ümbruses. Hilisemast rauaajast pärinevad maalinnad Siimusti, Ripuka (Riole), Reastvere ja Vilina külas.[2]
Laiuse kihelkond tekkis 14. sajandi alguses Vaiga muinaskihelkonna baasil, sinna rajatud kiriku ümber. Laiuse kirikut on esmamainitud 1319. aastal (Wemela). Hiljem on kirikut selle kaitsepatrooni järgi nimetatud Püha Jüri kirikuks. Kihelkonna algne nimi oligi Wemel[3] (Võhmala) (kirjutatud eri viisidel kui Wemela, Waimel, Womel, Woymal, Woymel, Wöhmel). Laiuse nime kandis vanemal ajal üksnes loss koos sellele kuuluva maa-alaga. Lossi, mis on rajatud 14. sajandi alguses, on esmamainitud 1406. aastal (Laeghis). Olulise sõjalise ja halduskeskusena kandus lossi nimi üle kogu kihelkonnale, kinnistudes lõplikult kihelkonna nimena 18. sajandil.[2]
Keskajal kuulus Laiuse maa-ala Liivi ordule. Liivi sõja alguses 1558. aastal langes Laiuse ordulinnus Moskva vägede kätte. Ordu püüdis küll linnust tagasi vallutada, kuid asjatult. Mitmed ajaloolased on Laiuse vallutamisele ennistanud sümboolse tähenduse, mis viitavat kogu orduriigi lagunemisele. Nii on Schultz-Bertram kirjutanud:
„ | Laiuse oli kivi, mille vastu purunes ordu riigilaev. | “ | Dr. Georg Julius Schultz-Bertram[4] |
Poola võimu all kuulus Laiuse kihelkond Tartu vojevoodkonda moodustades Laiuse staarostkonna, mis lisaks hilisemale Laiuse kihelkonnale hõlmas ka Torma ja Avinurme kihelkonda.
1622. aasta 5. jaanuaril vallutasid Laiuse linnuse Rootsi väed ooberst Henrik Flemingu juhtimisel. Sestsaati jäi Laiuse Rootsi võimu alla. 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja ajal langes Laiuse Vene vägede kätte, kuid 21. juunil 1661 Laiuse kihelkonnas Kärdes alla kirjutatud Kärde rahulepinguga taastati sõjaeelsed piirid.
1700. aasta detsembrist kuni 1701. aasta maini talvitus Laiuse lossis Rootsi kuningas Karl XII. Laiuse oli poole aasta jooksul Rootsi Kuningriigi keskus, kust juhiti kogu kuningriigi valitsemist.
Kahe järgmise sajandi jooksul kuulus Laiuse nagu kogu ülejäänud Eesti- ja Liivimaa Venemaa keisririigi koosseisu.
1841. aastal kanti Laiuse kihelkonna hingekirja kõik Eestimaal ringi rändavad mustlased. Laiuse mõisa Raaduvere külast sai üks mustlaste tugipunkte Eestis.
1845 algas suurem usuvahetusliikumine Laiusel. 1849. aastal alustas tegevust Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kogudus. 1864. aastal valmis koguduse kirik Laiuseväljal.
1866. aasta vallaseadusega loodi mõisavalitsuste juurde iseseisvad valla omavalitsused, mille halduspiirid kattusid esialgu mõisa piiridega. Algas talude päriseksostmine Laiuse kihelkonnas. Esimese taluna osteti Kärde vallas Paisto talu.[2]
Asustus
muudaLaiuse kihelkonna mõisad
muuda- Jõgeva mõis (Laisholm) – rüütlimõis
- Kaave mõis (Kawa) – Kurista kõrvalmõis
- Kivijärve mõis (Kibbijerw) – rüütlimõis
- Kurista mõis (Kurrista) – rüütlimõis
- Kärde mõis (Kardis) – rüütlimõis
- Laius-Tähkvere mõis (Flemmingshof) – riigimõis
- Laiuse mõis (Schloß Lais) – riigimõis
- Laiuse kirikumõis (Pastorat Lais)
- Leedi mõis (Ledis) – rüütlimõis
- Mõra mõis (Morra) – rüütlimõis 1821. aastani, seejärel poolmõis
- Pakaste mõis (Pakkast) – Jõgeva kõrvalmõis
- Reastvere mõis (Restfer) – rüütlimõis
- Ripuka mõis (Rippoka) – rüütlimõis
- Rääbise mõis (Repshof) – rüütlimõis
- Tirma mõis (Tirmast) – Vaimastvere kõrvalmõis
- Vaimastvere mõis (Waimastfer) – rüütlimõis
- Võikvere mõis (Woitfer) – Kuremaa kõrvalmõis.[5]
- Lemuvere mõis[viide?]
Laiuse kihelkonna vallad
muuda1866. aasta vallaseadusega loodi mõisate juurde valla omavalitsused kui iseseisvad omavalitsusüksused. Laiuse kihelkonda jäi osaliselt või tervikuna 13 valda[6]:
- Jõgeva vald (1866–1917)
- Kaave vald (1866–1892)
- Kasepää vald (1866–1917)
- Kivijärve vald (1866–1896)
- Kärde vald (1866–1892)
- Laiuse vald (1866–1917)
- Laiuse kirikuvald (1866–1893)
- Laius-Tähkvere vald (1866–1917)
- Leedi vald (1866–1891)
- Mustvee vald (1866–1917)
- Reastvere vald (1866–1891)
- Rääbise vald (1866–1899)
- Vaimastvere vald (1866–1917)
Laiuse kihelkonna külad
muudaAlavere, Altküla, Altvälja, Eha, Ellakvere, Endla, Eristvere, Jõgeva, Kaasiku, Kaasikutaguse, Kaave, Kaera, Kalju (Ripuka), Kantküla, Kasevere, Kasvandiku, Kaude, Kemba, Kirikuküla, Kirivere, Kivijärve, Kodismaa, Koidu, Kurista, Kõola, Kärde, Küüravälja, Laiusevälja, Leedi, Lehtmetsa, Lemuvere, Liivoja, Lõpe, Metsaküla (Altmetsa), Mõisaküla, Mõisamaa (Jõgeva), Mõisamaa (Leedi), Mäeküla, Nukelise, Oonurme, Otiaru, Paduvere, Painküla, Pakaste, Palupere, Pedasi, Pedja (Pädeküla), Raaduvere, Rava, Reastvere, Ristimetsa, Rohe, Rääbise, Sadala, Saksamaa, Siimusti, Teilma, Tirma, Tislari, Tuimõisa, Tähkvere, Vaheküla, Vaimastvere, Vanatänava, Veneküla, Vilina, Villakvere, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Väljaotsa, Õuna
Laiuse kihelkonna kalmistud
muudaKultuur
muudaSeltsid ja ühistegevus
muudaLaiuse kihelkond oli rikas oma kultuurielu poolest. Laiusel tegutsesid oma laulukoor, puhkpilliorkester, näitering ja viiulikoor.
1827 peeti Laiusel esimene meeskoorikontsert.
1831 peeti esimene segakoorikontsert.
1832 asutati Laiuse Piibliselts, mille eesmärk oli pühakirja raamatute levitamine.
1849 asutati lugemisselts, mis oli Laiuse raamatukogu eelkäija.
1876 toimus Laiusel esimene eestlaste võimlemis- ehk turnipidu, mille korraldas kihelkonnakooli õpetaja Jüri Soo.
1892 asutati karskusselts Püüe, millel oli hiljem oluline roll kohaliku kultuurielu edendamisel.
1901 asutati Laiuse Põllumeeste Selts.
1903 asutati Laiuse Vabatahtliku Tuletõrje Selts.
Kooliharidus
muudaLaiuse kool on üks vanemaid Eestis. Juba 1670. aastast on teada Laiuse kiriku juures tegutsev kool, mille rajajaks olnud kirikuõpetaja Reiner Brocmann. Brocmanni naise vend oli eestikeelse hariduse alusepanija Bengt Gottfried Forselius. 1692. aastal töötas Laiuse kiriku juures koguni kaks kooli – üks poiste, teine tüdrukute tarbeks.[2]
1822. aastal avati Sootaga külas Laiuse kihelkonnakool, mis on tänapäeva Laiuse Põhikooli otsene eelkäija. Kihelkonnakooli esimene õpetaja oli köster Ludvig Nieländer, kes töötas koolis 1834. aastani.
Vanasõnu
muudaLaiuse kihelkonna vanasõnadeks loetakse järgmisi vanasõnu:
- "Kured viivad ühe sööma-aja kaasa."
- "Sool ja sabata silk on vaeselapse võileib."
- "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat."
- "Saksa sial ikka suuremad kartulad."
Kihelkonna alad tänapäeval
muudaTänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad kunagise kihelkonna maad pea täielikult Jõgeva maakonna Jõgeva valla koosseisu, vaid Villakvere küla kihelkonna põhjatipus jääb nüüdisajal Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Kõpp, Juhan. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937.
- ↑ Kaur Alttoa, Kus ikka asus Wemela kihelkond?, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Annales Litterarum Societatis Esthonicae, nr. 1, detsember 2018, lk 7-17
- ↑ Bertram (Schultz-Bertram), Julius. Wagien. Baltische Studien und Erinnerungen. Dorpat, 1868, lk 40
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 223–229.
- ↑ "Laiuse kihelkond". Rahvusarhiivi Eesti ala valdade register 1866-1917.
Kirjandus
muuda- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382–383.