Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel kõneleb Kurista mõisast Jõgeva maakonnas Laiuse kihelkonnas; Kurista mõisa kohta Tartu maakonnas Võnnu kihelkonnas loe artiklist Kurista mõis (Võnnu).

Mõisa tall-tõllakuur
Kurista mõisa kabeli varemed

Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäeval asub endine mõisasüda Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.

AjaluguRedigeeri

Kurista on ümbruskonna mõisate seas üks vanemaid. Esimesed teated sellest pärinevad 14. sajandist (Coristal), mil mõis kuulus Viljandi komtuurile. 1632. aastal läks mõis Taubede suguvõsa omandusse, 1820. aastal Samson-Himmelstjernadele, kellele kuulusid ka Kaave ja Kaavere mõisad. Viimane omanik enne mõisa võõrandamist 1919. aastal oli Harald von Samson-Himmelstjerna.[1]

1866. aasta vallareformiga loodi mõisa territooriumile omavalitsusüksusena Kurista vald.[2]

Mõisa halduspiirkonda kuulusid AiduVägariKoseKuristaSiimusti ja Viruvere külad.

MõisaansambelRedigeeri

Mõisa vana peahoone rajati arvatavasti mitmes järgus: kivist esimene korrus 18. sajandi lõpul, ülejäänu 19. sajandi vältel. Hoone oli kahekorruseline, lühike ja kõrge, kolmandal korrusel olid lakaruumid. Suurem osa sellest hävis tulekahjus 1970. või 1971. aastal.[1]

Säilinud müüridele ehitati uus peahoone, mida kasutas Jõgeva metsamajand. Samast ajast pärinevad ka puust karuskulptuurid maja ees. Ärihooneks on maja jäänud tänini.[1]

Ka Kurista mõisa kõrvalhooned on suuresti ümber ehitatud. Kunagise peahoone esise suure auringi servas asub hilisbaroksete elementidega ait, kaugemale jääb maakividest kuivatihoone.[1]

KalmistuRedigeeri

Mõisaomanike Samson-Himmelstjernade perekonnakalmistu jääb mõisasüdamest 4 kilomeetrit edelasse, Põltsamaa–Laiuse maantee äärde. Kalmistust on säilinud vaid teravkaaravadega uusgooti stiilis kabeli varemed.[1]

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kurista mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 16. novembril 2012)
  2. "Kurista vald". Rahvusarhiivi Eesti valdade register 1866-1917. Vaadatud 19.10.2017.

KirjandusRedigeeri

  • Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 162–165.

VälislingidRedigeeri