Kursi kihelkond
Kursi kihelkond (lühend Ksi; saksa keeles Kirchspiel Talkhof) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas, kunagise haldusjaotuse järgi ka Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.
Kursi kihelkonnast jäävad põhja poole Laiuse, kirdesse Palamuse, kagusse Äksi, lõunasse Puhja, edelasse Kolga-Jaani ja läände Põltsamaa kihelkond.
Kihelkonna pindala oli 316,2 km².[1]
Piirkonna ajaluguRedigeeri
Kursi kihelkond tekkis ilmselt 14. sajandil seoses Kursi ordulinnuse rajamisega. Kihelkonna maa-ala oli suur, kuid asustus hõre. Tänapäeval jagunevad Kursi kihelkonna kunagised alad Jõgeva ja Tartu maakonna vahel.
Kursi kihelkonna mõisadRedigeeri
- Härjanurme (Herjanorm) rüütlimõis, fideikomiss
- Kursi (Pastorat Talkhof) kirikumõis
- Laeva (Laiwa) rüütlimõis
- Puurmani (Schloß Talkhof) rüütlimõis, fideikomiss
- Saduküla (Saddoküll) linnamõis[2]
Kursi kihelkonna valladRedigeeri
- Härjanurme vald (1866–1917)
- Kärevere vald (1874–1892)
- Kärevere-Laeva vald (1866–1874)
- Laeva vald (1874–1917)
- Puurmani vald (1866–1917)
- Saduküla vald (1866–1892)
Kursi kihelkonna kalmistudRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Kursi. - Tartumaa // Eesti I. Tartu 1925, lk 204.
- ↑ Kursi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
KirjandusRedigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 384.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 247–249.
