Puurmani mõis

Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.

Mõisa peahoones tegutseb tänapäeval Puurmani Mõisakool.

Ajalugu

On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta.

Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite suguvõsa, kelle esindajale Christopher von Buhrmeisterile kinkis 1645. aastal mõisa Rootsi kuninganna Kristiina. Christopher von Buhrmeister (kes on maetud Tartu Jaani kirikusse), pärandas mõisa edasi Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhard von Güntersbergile (1654–1704). Pärast Eberhardi surma pärandus mõis edasi tema tütrele Margarethe Elisabeth Zoegele, kelle Zöge von Manteuffelite suguvõsaliin piirdus 1795. aastast nimekujuga Manteuffel. Puurmani mõis jäi krahv Manteuffelite suguvõsa valdusse, kuni mõisahoone võõrandas 1919. aastal Eesti Vabariik.

1923. aastast hakkas lossis tööle Puurmani kool, mis kannab tänapäeval nime Puurmani Mõisakool.

Puurmani mõisa härrastemaja tagantvaade öösel

Mõisahooned ja park

Mõisakeskuse ja lossi ees on Prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja alleega. Pargis on enam kui 50 puu- ja põõsaliiki. Lossi taga on aga vabavormiline inglise park, kus muu hulgas on jahikoertele pühendatud skulptuur ja tellistest piirdeaed. Lossi peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena. Mõisahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on riikliku kaitse all.

Mõisaloss kerkis aastatel 1877–1881, algselt asus lossiehitust kavandama Ernst Gotthard von Manteuffel vanem, kuid ehitamiseni jõudis plaan alles tema poja ajal. Lossihoone on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid uusrenessansslosse. Lossihoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Lossiruumide interjöörides lisandub uusrenessansile uusbarokk.

Galerii

Mõisa peahoone pargi poolt (2008)
Suur saal
Suure saali uks
Orel Puurmani mõisas
Sild mõisapargis
Valitsejamaja
Tõllakuur
Aednikumaja
Jahimaja
Mõisa park
Monument mõisapargis

Vaata ka

Kirjandus

Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 220-221 [1].

Välislingid

Mõisa iluravi turgutas sinist verd, Postimees, 24. november 2010