Ava peamenüü
Deanery Tower
Tudorite-aegne sõrestikmaja Southamptonis, milles nüüd asub muuseum
Tudorite-aegsed majad Warwickis Mill Streeti tänavas
Hampton Courti katuseviil ja telliskorstnad

Tuudorstiil[1], ka tuudorgootika[2] ja Tudori stiil[3] (inglise keeles Tudor style) oli Inglismaal ajavahemikus 1485.–1558. käibel olnud arhitektuuristiil, mis kujutab endast perpendikulaarstiili (Inglismaa hilisgootika) jätku kombineerituna renessanssarhitektuuri elementidega. Stiiliperiood on nime saanud Tudorite kuningaperekonna järgi, kes valitses Inglismaad aastatel 14851603[4]. Tuudorstiili on peetud kas inglise vararenessansi arhitektuuriks või hilisgootika viimaseks perioodiks, 16. sajandi II poolel asendub see järk-järgult Elizabethi stiiliga (inglise keeles Elizabethan style).

SõnavaraRedigeeri

Eestikeelses ajakirjanduses ja veebis võib leida ka vormi tuudori stiil[5][6], kuid enamikus eestikeelsetes teatmeteostes ja portaalis "Eesti mõisad" esineb sõnakuju tuudorstiil. Ajakirjanduses on kasutatud ka ümberütlevat väljendit Tudori gootika stiil[7].

"Võõrsõnade leksikoni" pakutud paralleelsõnakujusid tjuudorstiil ja tjuudorkaar[8] kasutab Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu"[9], aga ka Kultuurimälestiste riiklik register (tsitaadid ajaloolisest õiendist)[10][11].

Üldised joonedRedigeeri

  • Vahvärkehituse rikkalik kasutamine nii, et nähtavale jäetud puitsõrestik omandas iseseisva dekoratiivse eesmärgi
  • Suured nelinurksed aknad ja nende paigutamine rühmakaupa (ka lantsettaken oli kasutusel nagu varasemal perioodil)
  • Rohked kaheksa- või kuusnurkselt eenduvad seinalõigud ja soklita, seinast eenduvad erkerid laiade akendega
  • Keeruka ehitusega katused paljude kaunistatud viiludega
  • Palju tellisehitust ja tellistest moodustatud dekoori, sh kõrged hulknurksed telliskorstnad vahel fantastilise pinnadekooriga
  • Rikkalikult puupaneelidega kaetud siseruumid, eriti ilmalikes hoonetes, ja lagesid, karniise ja seinu kattev rikkalik reljeefne kipsdekoor, mis mõnikord naiivselt imiteeris renessansi ornamendimotiive [12]

Detailides jäi tuudorstiil truuks hilisgootikale ja evitas renessansi elemente pikkamisi ja ettevaatlikult. Tüüpilise tuudorstiilis hoone juurde kuulusid nelinurksed või hulknurksed flankeerivad tornikesed ja ripptornikesed, ärklid akendega kõigis külgedes, lantsettaknad, nelinurksed või tuudorkaartega aknad mitmekaupa kõrvuti, sakmetega lõppevad müüriharjad (need esinesid isegi kirikutel), mida katkestasid teravad kolmnurk- või astmikviilud, või hoopis ridadena paigutatud viilud ilma sakmeteta, tellistest laotud spiraal- või mõne muu hilisgootiliku dekooriga kõrged korstnad. Fassaadi sümmeetriale ei pööratud arhitektuuris tähelepanu, palju enam rõhutati rikkalikkust ja mitmekesisust, vaheldades erineva kujundusega fassaadilõike ja dekoorielemente.

Rikkalik vahvärkehitus õitses eriti linnades ja sellest on säilinud palju ilusaid näiteid Inglismaa eri paikades.

Tuudorstiil Eesti historitsismisRedigeeri

Tuudorstiili elemente leiab Eestis uusgooti ehitistel (Sangaste loss, Kukulinna, Kalvi, Porkuni, Sõmerpalu jt mõisad, Toomemäe kaevumaja Tartus, Tartu Peetri kiriku interjöör) ja sõna tuudorstiil on kasutatud eelkõige historitsistliku arhitektuuri kontekstis.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri