Tuudorstiil[1], ka tuudorgootika[2] ja Tudori stiil[3] (inglise keeles Tudor style) oli Inglismaal aastatel 1485–1558 viljeldud arhitektuuristiil, mis kujutab endast perpendikulaarstiili (Inglismaa hilisgootika) jätku kombineerituna renessanssarhitektuuri elementidega. Stiiliperiood on nimetatud Tudorite kuningaperekonna järgi, kes valitses Inglismaad aastatel 14851603[4]. Tuudorstiili on peetud kas inglise vararenessansi arhitektuuriks või hilisgootika viimaseks perioodiks, 16. sajandi II poolel asendus see järk-järgult Elizabethi stiiliga (inglise keeles Elizabethan style).

Deanery Tower
Tudorite-aegne sõrestikmaja Southamptonis, milles nüüd asub muuseum
Tudorite-aegsed majad Warwickis Mill Streeti tänavas
Hampton Courti katuseviil ja telliskorstnad

Sõnavara

muuda

Eestikeelses ajakirjanduses ja veebis võib leida ka vormi tuudori stiil[5][6], kuid enamikus eestikeelsetes teatmeteostes ja portaalis "Eesti mõisad" esineb sõnakuju tuudorstiil. Ajakirjanduses on kasutatud ka ümberütlevat väljendit Tudori gootika stiil[7].

"Võõrsõnade leksikoni" pakutud paralleelsõnakujusid tjuudorstiil ja tjuudorkaar[1] on kasutatud Voldemar Vaga teoses "Üldine kunstiajalugu"[8], aga ka Kultuurimälestiste riikliku registri materjalides (tsitaadid ajaloolisest õiendist)[9][10].

Üldised jooned

muuda
  • Vahvärkehituse rikkalik kasutamine nii, et nähtavale jäetud puitsõrestik omandas iseseisva dekoratiivse eesmärgi.
  • Suured nelinurksed aknad ja nende paigutamine rühmakaupa (ka lantsettaken oli kasutusel nagu varasemal perioodil).
  • Rohked kaheksa- või kuusnurkselt eenduvad seinalõigud ja soklita, seinast eenduvad erkerid laiade akendega.
  • Keeruka ehitusega katused paljude kaunistatud viiludega.
  • Palju tellisehitust ja tellistest moodustatud dekoori, sh kõrged hulknurksed telliskorstnad vahel fantastilise pinnadekooriga.
  • Rikkalikult puupaneelidega kaetud siseruumid, eriti ilmalikes hoonetes, ja lagesid, karniise ja seinu kattev rikkalik reljeefne kipsdekoor, mis mõnikord naiivselt imiteeris renessansi ornamendimotiive. [4]

Detailides jäi tuudorstiil truuks hilisgootikale ja evitas renessansi elemente pikkamisi ja ettevaatlikult. Tüüpilise tuudorstiilis hoone juurde kuulusid nelinurksed või hulknurksed flankeerivad tornikesed ja ripptornikesed, ärklid akendega kõigis külgedes, lantsettaknad, nelinurksed või tuudorkaartega aknad mitmekaupa kõrvuti, sakmetega lõppevad müüriharjad (need esinesid isegi kirikutel), mida katkestasid teravad kolmnurk- või astmikviilud, või hoopis ridadena paigutatud viilud ilma sakmeteta, tellistest laotud spiraal- või mõne muu hilisgootiliku dekooriga kõrged korstnad. Fassaadi sümmeetriale ei pööratud arhitektuuris tähelepanu, palju enam rõhutati rikkalikkust ja mitmekesisust, vaheldades erineva kujundusega fassaadilõike ja dekoorielemente.

Rikkalik vahvärkehitus õitses eriti linnades ja sellest on säilinud palju ilusaid näiteid Inglismaa eri paikades.

Tuudorstiil Eesti historitsismis

muuda

Tuudorstiili elemente leiab Eestis uusgooti ehitistelt (Sangaste loss, Kukulinna, Kalvi, Porkuni, Sõmerpalu jt mõisad, Kanuti gildi hoone Tallinnas, Toomemäe kaevumaja Tartus, Tartu Peetri kiriku interjöör). Sõna "tuudorstiil" on kasutatud eelkõige historitsistliku arhitektuuri kontekstis.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda