Ava peamenüü
Tuudorkaar

Tuudorkaar, ka tudorkaar[1] on lai ja väga lameda silluseosaga teravkaar, mis kujunes välja inglise hilisgootikas ja esineb Inglismaa renessanssehitistel, nii tuudorstiilis kui ka Elizabethi stiilis. Nime on saanud Tudorite dünastia järgi[2]. Tuudorkaart kasutati varauusajal eelkõige Inglismaa arhitektuuris, 19. ja 20. sajandi historitsistlikel neogooti ehitistel esineb ülemaailmselt.

SõnavaraRedigeeri

"Võõrsõnade leksikon" pakub välja ka sõnakuju tjuudorkaar.

KonstrueerimineRedigeeri

Tuudorkaar tekib, kui teravkaare küljed, väga suure raadiusega kaared, lõikuvad kaare lagipunktis nürinurga all. Konstrueerimise aluseks on neli tsentrit, millest lähtuvad kuju aluseks olevate kaarelõikude raadiused (tavalisel teravkaarel on kaks tsentrit). Mida kaugemal lähtejoonest on alumised tsentrid, seda lamedam on kaar.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  2. https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=tuudorkaar&F=M&C06=et

VälislingidRedigeeri