Buhrmeister
Buhrmeister, varem Bauermeister, rootsipäraselt Burmeister oli aadlisuguvõsa.
Ajalugu muuda
Suguvõsa esiisa oli hertsog Magnuse kantsler ja nõunik Konrad Buhrmeister.
Suguvõsa esindajad vennad Jürgen Buhrmeister ja Christopher Buhrmeister tõsteti Rootsis aadliseisusse 8. novembril 1651.
Perekond immatrikuleeriti 1797. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.
Suguvõsa liikmeid muuda
- Konrad Buhrmeister (suri pärast 1570), hertsog Magnuse kantsler, mõisaomanik
- Christopher von Buhrmeister (? - pärast 1678), kindralmajor, Pärnu komandant, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
- Otto Frommhold von Buhrmeister (suri 1782), Saaremaa maanõunik, Saaremaa maamarssal, mõisaomanik
- Karl Johann von Buhrmeister (1757−1843), porutšik, Saaremaa maamarssal, Saaremaa maanõunik, Saaremaa konsistooriumi direktor, mõisaomanik
- Christian Friedrich von Buhrmeister (1783−1850), kindralmajor, mõisaomanik
- Christoph Adolf von Buhrmeister (1784−1866), kindralleitnant, Kroonlinna kindluse komandant
- Otto Johann Reinhold von Buhrmeister (1794−1858), kindralmajor, mõisaomanik
- Karl Ludwig Wilhelm von Buhrmeister (1795−1870), kindralleitnant, brigaadikomandör, Ivangorodi kindluse komandant, mõisaomanik
- Friedrich Adolf von Buhrmeister (1824−1895), kindralleitnant, brigaadikomandör
- Johann Karl von Buhrmeister (1828−1895), kaptenleitnant, tõeline riiginõunik, Permi ja Tambovi kohtupalati direktor
- Helena Olga Charlotte von Buhrmeister (1858−1928), mõisaomanik
Buhrmeisteri suguvõsa mõisad muuda
- Eestimaa:
- Tamsalu (Tamsal) (u 1627−pärast 1678)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Puurmani (Schloß Talkhof) (1645−XVIII sajandi 2. pool), Tamme (Tammenhof) (1780ndad, rendivaldus)
- Saaremaa:
- Arju (Taggafer) (1782−1834), Audla (1798−1806 pandi-, 1806−1919 pärusvaldus), Kukemõisa (1798−1806 pandi-, 1806−1919 pärusvaldus), Luulupe (Lulupäh) (1560−1807), Nolgimõisa (Schultzenhof), Reina (Saltack) (1769−1919), Rootsiküla (Rotziküll) (1560−1603), Taaliku (Thalik) (1728−XVIII sajandi keskpaik), Välja (Niethof) (1729−1792 ja 1794−1919)
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 268, 270.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 43-54 [1].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 172.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 36-37 [2].