Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus. Igas kihelkonnas oli oma kirikumõis. See paiknes kiriku lähedal. Kitsamas mõttes on kirikumõis kiriku maavalduse hoonestatud keskus koos kiriku ja pastoraadiga[1].

Kirikumõisas elas ja seda pidas kohaliku kiriku pastor ning mõisas asusid ka kiriku kontoriruumid. Kirikumõis tagas pastori sissetuleku.

Kirikumõisa hooned ei olnud tavaliselt nii esinduslikult välja ehitatud kui rüütlimõisa omad.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 224.