Kolga-Jaani kihelkond

kihelkond Viljandimaal

Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)
Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Kihelkonna ajalugu muuda

13. sajandil kuulus ala Nurmekunna ja Mõhu maakonna lõunaosa piiresse ning Liivi ordu võimu ajal Põltsamaa komtuurkonda.

Kihelkonda on esimest korda mainitud 1559. aastal Kõrve (Corper) nimega. Aastani 1639 oli Kolga-Jaani Põltsamaa abikogudus.

Naaberasualatest soode ja metsadega eraldatud Kolga-Jaanis oli 16.–19. sajandil kõrge iive ja suhteliselt tihe asustus. Hoogsasti tehti uudismaad ja rajati peamiselt vabadikukohti.

1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Kolga-Jaani kihelkond, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkond Pärnu kreisiga.

Kolga-Jaani elu edenemisele aitas kaasa Meleski-Rõika peeglivabriku rajamine. Peeglivabrik avati 1795. aastal.[1]1860. aastate lõpus algas kihelkonnas talude päriseksostmine. Sellal toimus ka väljaränne Venemaale.[1]

Kihelkonna keskuseks kujunes kiriku ümber tekkinud Kolga-Jaani alevik. Rahvastikust kuulus valdav enamik luteri kirikusse. Samas oli märkimisväärselt suur ka õigeusuliste osa ning 19. sajandi keskel siirdus ligi 26% elanikkonnast apostlikku õigeusku.[1]

Kolga-Jaani kihelkonna mõisad muuda

Kihelkonnas paiknes 4 mõisat: 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat. Lisaks veel 4 karjamõisat.

Kolga-Jaani kihelkonna vallad muuda

1866. aastal, kui võeti vastu vallaseadus ja valdadest said riiklikud haldusüksused, algas hoogne mõisavaldade liitmine.

19. sajandi viimasel veerandil oli Kolga-Jaani kihelkonna alal neli valda:

Neist kolm viimast liitusid 1892. aasta septembris Soosaare vallaks.[1]

Kolga-Jaani kihelkonnakoolid muuda

Kolga-Jaani kihelkonna kalmistud muuda

Kolga-Jaani kihelkonna pärand muuda

Eesti Rahva Muuseumile käidi kihelkonnas vanavara korjamas esimest korda 1911. aastal.[2]

Rahvarõivad muuda

Rõivastel olid 19. sajandi keskpaiku järgmised iseloomulikud tunnused:

Naisterõivastus muuda

  • Särgil oli Põhja-Viljandimaale iseloomulik lai mahapööratud krae, kraeotsad põimpiluga. Särkide õlalappidel ja varrukavärvlitel valge linase niidiga tikitud püvisilmpistes külakirjad. Särgikaeluse kinnitiks ja ehteks vitssõlg või väike prees, keset rinda oli suur prees või kuhiksõlg
  • Pikitriibulised seelikud, millel ülekaalus sinised ja punased toonid
  • Valge linane narmaskaunistusega põll
  • Potisinisest koduvillasest riidest või tumesinisest või mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun
  • Kukesaba- ehk ratastanu, pidulikke tanusid tärgeldati
  • Valged villaste värviliste roositud kirjadega või lihtkoelised sukad
  • Jalas pastlad või kingad[3]

Kihelkonna alad tänapäeval muuda

Kolga-Jaani kihelkond hõlmas ligikaudu endise Kolga-Jaani valla maad.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kolga-Jaani kihelkond ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi muuseum (vaadatud 4. oktoober 2012)
  2. Kolga-Jaani kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 4. oktoober 2012)
  3. Melanie Kaarma, Aino Voolma. Eesti rahvarõivad, Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1981, 462 lk

Kirjandus muuda

  • Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 308–310.
  • "Kolga-Jaani kihelkond", koost. Enno Piir, sarjast "Sakalamaa ei unusta", Memento 1997

Välislingid muuda